Otsingu tulemused:

1. Akvitaania haug (Esox aquitanicus)
2. Alpi haug (Esox cisalpinus)
3. Alžeeria haugparrak (Luciobarbus callensis)
4. Ameerika haug (Esox americanus)
5. Amuuri haug (Esox reichertii)
6. Andaluusia haugparrak (Luciobarbus sclateri)
7. Apollo-haugdaanio (Luciosoma setigerum)
8. Araali haugparrak (Luciobarbus brachycephalus)
9. Biskra haugparrak (Luciobarbus biscarensis)
10. Bocage'i haugparrak (Luciobarbus bocagei)
11. Escherichi haugparrak (Luciobarbus escherichii)
12. Fileerimine (haug)
13. Graellsi haugparrak (Luciobarbus graellsii)
14. Guadiana haugparrak (Luciobarbus microcephalus)
15. Guercifi haugparrak (Luciobarbus guercifensis)
16. Guirao haugparrak (Luciobarbus guiraonis)
17. Harilik haug, haug (Esox lucius)
18. Harilik haugangerjas (Muraenesox bagio)
19. Harilik haugdaanio (Luciosoma bleekeri)
20. Harilik noolhaug (Sphyraena sphyraena)
21. Haug - legendaarsed suurhaugid
22. haug 16,2 kg
23. haug 16,21 kg
24. Haug komi pärimuses
25. Haug pärimuses
26. Haug püügikalana
27. Haug toidukalana
28. Haug. Eluviisid. Püügitehnikad. Retseptid. (Raamat)
29. Haugangerjad (Muraenesox)
30. Haugangerlased (Muraenesocidae)
31. Haugasraid (Aetobatus)
32. Haugdaaniod (Luciosoma)
33. Haugi kudemine
34. Haugi loomine (pärimus; Eisen)
35. Haugi magu õngesöödana
36. Haugi soolikas (paik soome mütoloogias)
37. Haugi veri (pärimus, kalastusmaagia; Loorits)
38. Haugid (Esox)
39. Haugilised (Esociformes)
40. Haugist handi pärimuses
41. Haugisöömisest Sabanejevi raamatus
42. Haugjas mokkparrak (Labeobarbus lucius)
43. Haugjärv (Aheru Haugjärv)
44. Haugjärv (Kurtna Haugjärv, Havijärv)
45. Haugjärv (Ämmassaare Haugjärv)
46. Haugkarbid (Luciocyprinus)
47. Hauglased (Esocidae)
48. Hauglatik (Luciobrama macrocephalus)
49. Haugmarinka (Schizothorax esocinus)
50. Haugparrakad (Luciobarbus)
51. Hiid-noolhaug ehk barrakuuda (Sphyraena barracuda)
52. Hõbedane noolhaug (Sphyraena argentea)
53. Ibeeria haugparrak (Luciobarbus comizo)
54. Iraani haugparrak (Luciobarbus barbulus)
55. Jaapani haugangerjas (Muraenesox cinereus)
56. Jordani haugparrak (Luciobarbus longiceps)
57. Kaspia haugparrak (Luciobarbus caspius)
58. Kosswigi haugparrak (Luciobarbus kosswigi)
59. Kottelati haugparrak (Luciobarbus kottelati)
60. Kreeka haugparrak (Luciobarbus graecus)
61. Läänekreeka haugparrak (Luciobarbus albanicus)
62. Lüüdia haugparrak (Luciobarbus lydianus)
63. Laiguline haugangerjas (Cynoponticus ferox)
64. Laiguline haugasrai (Aetobatus ocellatus)
65. Langsoni haugkarp (Luciocyprinus langsoni)
66. Maghrebi haugparrak (Luciobarbus maghrebensis)
67. Makrellhaug (Scomberesox saurus)
68. Makrellhauglased (Scomberesocidae)
69. Mesopotaamia haugparrak (Luciobarbus subquincunciatus)
70. Mosuli haugparrak (Luciobarbus xanthopterus)
71. Must haug (Esox niger)
72. Naru haugasrai (Aetobatus narutobiei)
73. Niituim-haugdaanio (Luciosoma trinema)
74. Noolhauglased ehk barrakuudad (Sphyraenidae)
75. Orontese haugparrak (Luciobarbus pectoralis)
76. Pallary haugparrak (Luciobarbus pallaryi)
77. Peen haugparrak (Luciobarbus leptopogon)
78. Pellegrini haugdaanio (Luciosoma pellegrinii)
79. Piits-haugasrai (Aetobatus flagellum)
80. Pikknina-haugparrak (Luciobarbus nasus)
81. Rabati haugparrak (Luciobarbus rabatensis)
82. Rifi haugparrak (Luciobarbus rifensis)
83. Roheline noolhaug (Sphyraena viridensis)
84. Setifi haugparrak (Luciobarbus setivimensis)
85. Soomushaug (soome hiigelhaug Kalevalas)
86. Steindachneri haugparrak (Luciobarbus steindachneri)
87. Suur haugparrak (Luciobarbus esocinus)
88. Zayani haugparrak (Luciobarbus zayanensis)
89. Tähniline haugdaanio (Luciosoma spilopleura)
90. Tensifti haugparrak (Luciobarbus magniatlantis)
91. Tigrise haugparraki (Luciobarbus mystaceus)
92. Triibuline haugkarp (Luciocyprinus striolatus)
93. Trollhaug / trollgädda (kala Rootsi folklooris)
94. Tuulehaug (Belone belone)
95. Tuulehaugid (Belone)
96. Tuulehaugilised (Beloniformes)
97. Tuulehauglased (Belonidae)
98. Täpik-haugasrai (Aetobatus narinari)
99. Usbeki haugtõugjas (Aspiolucius esocinus)
100. Valgetäpik-haugasrai (Aetobatus laticeps)
101. Vatnagedda / Eiturgedda (mürgihaug Islandi folklooris)
102. Yahyaoui haugparrak (Luciobarbus yahyaouii)
103. Yamaguchi haugangerjas (Muraenesox yamaguchiensis)

Vud-Ava (vete-ema maridel)

Vud-Ava (Вӱд Ава, 'vete-ema'), vete perenaine maride mütoloogias. Tema vanemad on suur-jumal Kugu-Jumo ja maaema Mlande-Ava, abikaasaks aga vend ja veteisand Jumšo enger, kellega tal on tütar Vud ydõr ja pojad Kuguvijan ning Šemvud. Jumalannat kujutati pikkade juustega alasti naisena, kes kammib end kuldse kammiga; ta võis võtta ka haugi kuju.

Mõnede pärimuste põhjal elas vee-ema igas veekogus, teiste järgi ainult sügavates vetes. Väikestes veekogudes võis ta olla kohaliku veevaimuna (Вӱд-Водыж). Kevadel ajas ta vee mudaseks, sügisel segas aga vette mett ja muutis selle eriti maitsvaks. Vud-Ava oli see, kes andis püüdjale rohke kalasaagi. Ta hoolitses veekogude puhtuse pärast: keelas kaldanõlvadele prügi tuua, vette solki valada, veekogudes pesu küürida. Kunagi ei tohtinud langetada veekogu ääres olevaid puid – neist hoolis Vud-Ava eriti. Karistuseks võis ta süüdlaselt kalaõnne alatiseks ära võtta. Ka võis ta veekogu ära peita: järv kadus oma kohalt ja varsti leidsid jahimehed taigast uue.

Vee-ema austamine oli seotud mitmete kommetega:

– Enne vee joomist paluti Vud-Aval see kõigest kurjast puhastada. Pärast joomist oli kombeks teda tänada, visates vette kaks-kolm rohuliblet või puulehti.

– Pika põua puhul peeti avalik palvus: koguneti jõe kaldale ja valati vett üksteise ja loomade peale, eriti aga mustadele lammastele ja mustadele kanadele. Kohati visati ohvriannina vette veidi kaldal keedetud "vihmaputru". Mõnes kohas tapeti must pull või must lammas. Pärast ohvripüha mähiti loomade luud ja muud osad nahka ja lasti vette. Kui riituse tulemusena hakkas sadama liiga palju vihma, võeti nahk veest välja ja maeti maha.

– Et kevadist vett puhastada, kostitati Vud-Avat odrapudruga, mille jaoks külas eraldas vilja iga pere.

– Abiellumisel pidi pruut enne mehe koju minemist tegema annetuse Vud-Avale. Koos vanema kaaslasega, kes oli ise selle rituaali läbi, tuli ta allika juurde, viskas sinna mõned mündid või helmed ja palus Vud-Aval olla tema vastu armuline iga kord, kui ta vee järele tuleb.

– Kalurid valasid vette veini ja viskasid sinna putru, et vete-ema rikkaliku saagi annaks. Kohati usuti aga, et kalapüük õnnestub vaid siis, kui Vud-Ava sellest midagi ei tea: seepärast ei palvetatud ega toodud ka ohvreid, vaid prooviti kala püüda nii vaikselt kui vaid võimalik. Ka muidu ei võinud kalal olles karjuda ega vanduda: see või kaasa tuua uppumise või tekitada kätele-jalgadele mädapaised. Vud-Avat rahustamiseks tegi haige esialgse ohvri – viskas vette otra või mune, palus andestust ja lubas tuua ka toekama ohvri. Hiljem tapeti solvatud veekogu kaldal kits, part või muu kodulind. Liha küpsetati ja vette visati looma luud ja väikesed lihatükid.

– Kalamehed pidid kevadel esimese püügi ajal saadud kalade luud alles jätma, ning panema tagasi vette, et Vud-Ava looks uusi kalu ja kalamehi saadaks ka edaspidise püügiõnn.

Maride Vud-Ava ja mordvalaste Ved-Ava kattuvad olulisel määral; tšuvaši mütoloogias esineb ta Vutašina.

Allikas: Wikipedia

Detsember, 2022


 

 

Vaata lisaks:

Áfruvvá / Akkruva (saami merineitsi)
Kugu-Jumo ja Keremet (maride loomislugu)
Vudaš / Vutaš (tšuvaši veevaim)
Vizi-Ember (ungari veevaim)
Vud udõr (veetütar maride mütoloogias)
Ved-ava (mordva)
Jumšo enger / Vud jumo / Er jumo / Iksa jumo (maride vetejumal)