Otsingu tulemused:

1. Akvitaania haug (Esox aquitanicus)
2. Alpi haug (Esox cisalpinus)
3. Alžeeria haugparrak (Luciobarbus callensis)
4. Ameerika haug (Esox americanus)
5. Amuuri haug (Esox reichertii)
6. Andaluusia haugparrak (Luciobarbus sclateri)
7. Apollo-haugdaanio (Luciosoma setigerum)
8. Araali haugparrak (Luciobarbus brachycephalus)
9. Biskra haugparrak (Luciobarbus biscarensis)
10. Bocage'i haugparrak (Luciobarbus bocagei)
11. Escherichi haugparrak (Luciobarbus escherichii)
12. Fileerimine (haug)
13. Graellsi haugparrak (Luciobarbus graellsii)
14. Guadiana haugparrak (Luciobarbus microcephalus)
15. Guercifi haugparrak (Luciobarbus guercifensis)
16. Guirao haugparrak (Luciobarbus guiraonis)
17. Harilik haug, haug (Esox lucius)
18. Harilik haugangerjas (Muraenesox bagio)
19. Harilik haugdaanio (Luciosoma bleekeri)
20. Harilik noolhaug (Sphyraena sphyraena)
21. Haug - legendaarsed suurhaugid
22. haug 16,2 kg
23. haug 16,21 kg
24. Haug komi pärimuses
25. Haug pärimuses
26. Haug püügikalana
27. Haug toidukalana
28. Haug. Eluviisid. Püügitehnikad. Retseptid. (Raamat)
29. Haugangerjad (Muraenesox)
30. Haugangerlased (Muraenesocidae)
31. Haugasraid (Aetobatus)
32. Haugdaaniod (Luciosoma)
33. Haugi kudemine
34. Haugi loomine (pärimus; Eisen)
35. Haugi magu õngesöödana
36. Haugi soolikas (paik soome mütoloogias)
37. Haugi veri (pärimus, kalastusmaagia; Loorits)
38. Haugid (Esox)
39. Haugilised (Esociformes)
40. Haugist handi pärimuses
41. Haugisöömisest Sabanejevi raamatus
42. Haugjas mokkparrak (Labeobarbus lucius)
43. Haugjärv (Aheru Haugjärv)
44. Haugjärv (Kurtna Haugjärv, Havijärv)
45. Haugjärv (Ämmassaare Haugjärv)
46. Haugkarbid (Luciocyprinus)
47. Hauglased (Esocidae)
48. Hauglatik (Luciobrama macrocephalus)
49. Haugmarinka (Schizothorax esocinus)
50. Haugparrakad (Luciobarbus)
51. Hiid-noolhaug ehk barrakuuda (Sphyraena barracuda)
52. Hõbedane noolhaug (Sphyraena argentea)
53. Ibeeria haugparrak (Luciobarbus comizo)
54. Iraani haugparrak (Luciobarbus barbulus)
55. Jaapani haugangerjas (Muraenesox cinereus)
56. Jordani haugparrak (Luciobarbus longiceps)
57. Kaspia haugparrak (Luciobarbus caspius)
58. Kosswigi haugparrak (Luciobarbus kosswigi)
59. Kottelati haugparrak (Luciobarbus kottelati)
60. Kreeka haugparrak (Luciobarbus graecus)
61. Läänekreeka haugparrak (Luciobarbus albanicus)
62. Lüüdia haugparrak (Luciobarbus lydianus)
63. Laiguline haugangerjas (Cynoponticus ferox)
64. Laiguline haugasrai (Aetobatus ocellatus)
65. Langsoni haugkarp (Luciocyprinus langsoni)
66. Maghrebi haugparrak (Luciobarbus maghrebensis)
67. Makrellhaug (Scomberesox saurus)
68. Makrellhauglased (Scomberesocidae)
69. Mesopotaamia haugparrak (Luciobarbus subquincunciatus)
70. Mosuli haugparrak (Luciobarbus xanthopterus)
71. Must haug (Esox niger)
72. Naru haugasrai (Aetobatus narutobiei)
73. Niituim-haugdaanio (Luciosoma trinema)
74. Noolhauglased ehk barrakuudad (Sphyraenidae)
75. Orontese haugparrak (Luciobarbus pectoralis)
76. Pallary haugparrak (Luciobarbus pallaryi)
77. Peen haugparrak (Luciobarbus leptopogon)
78. Pellegrini haugdaanio (Luciosoma pellegrinii)
79. Piits-haugasrai (Aetobatus flagellum)
80. Pikknina-haugparrak (Luciobarbus nasus)
81. Rabati haugparrak (Luciobarbus rabatensis)
82. Rifi haugparrak (Luciobarbus rifensis)
83. Roheline noolhaug (Sphyraena viridensis)
84. Setifi haugparrak (Luciobarbus setivimensis)
85. Soomushaug (soome hiigelhaug Kalevalas)
86. Steindachneri haugparrak (Luciobarbus steindachneri)
87. Suur haugparrak (Luciobarbus esocinus)
88. Zayani haugparrak (Luciobarbus zayanensis)
89. Tähniline haugdaanio (Luciosoma spilopleura)
90. Tensifti haugparrak (Luciobarbus magniatlantis)
91. Tigrise haugparraki (Luciobarbus mystaceus)
92. Triibuline haugkarp (Luciocyprinus striolatus)
93. Trollhaug / trollgädda (kala Rootsi folklooris)
94. Tuulehaug (Belone belone)
95. Tuulehaugid (Belone)
96. Tuulehaugilised (Beloniformes)
97. Tuulehauglased (Belonidae)
98. Täpik-haugasrai (Aetobatus narinari)
99. Usbeki haugtõugjas (Aspiolucius esocinus)
100. Valgetäpik-haugasrai (Aetobatus laticeps)
101. Vatnagedda / Eiturgedda (mürgihaug Islandi folklooris)
102. Yahyaoui haugparrak (Luciobarbus yahyaouii)
103. Yamaguchi haugangerjas (Muraenesox yamaguchiensis)

Kala komi mütoloogias

Sürjakomid uskusid, et kõik kalad on loojajumal Omöl’i loodud, kuid jumal Jen on neid muutnud. Ahven sai Jenilt tugeva naha, särjel tegi ta silmaääred punaseks, kiisale andis teravad ogad, havile pani pea sisse ristikujulise luu ja lutsule kolm valget kivikest. Ühe permikomi müüdi kohaselt

sündisid esimesed inimesed kalamarjast (tšeri pök): kord jättis kala oma marja kaldale ning sellest tekkisid mees ja naine. Nad kõndisid kaua väikeste kuuskede vahel, ei teadnud millestki midagi ja pidid iga päev Jenile aru andma. Ükskord nad aga ei tulnud Jeni juurde, vaid peitsid end kuuskede taha, naine sünnitas seal lapse ja Jen needis nad ära.

Erikohal oli komide jaoks haug, kuid kalurid järgisid rangelt käitumisnorme igasuguse kala püüdmisel, kuna oletati, et kala mõistab inimkõnet.

Esimese tabatud kala lõid kalurid kirvesilmaga kergelt oimetuks, panid selle paadi põhja ja ütlesid: “Peksle, peksle, loksle! Kutsu isa, ema, vanaisa, vanaema, vaarisa ja kõik sugulased. Muidu hakkad teises ilmas omasteta nukrutsema, ei ole sul kellegagi hullata ja mängida!” Udora ja Obi komid uskusid, et kui kala pähelöömisel piiksub, tuleb edukas püük, kuna nõnda kutsuvat ta kokku teisi kalu. Permikomi kalurid valisid esimesest loomusest väiksema kala ja viskasid ta tagasi vette palvega läkitada kohale kõik oma sugulased.

Püütud kalasse suhtuti lugupidavalt – kala ei tohtinud solvata, käes muljuda, koertele visata ega lastele mängimiseks anda. Kui aga Ežva vetesse ilmus kaluritele seni tundmatu sterlet, ei võetud teda alguses omaks. Juhuslikult võrku sattunud sterletit püüti igati solvata, sülitati ja urineeriti talle suhu ning visati ta siis sajatades vette tagasi.

Petšoral valmistati esimesest suurest kinnipüütud kalast rituaalne lõuna kogu artellile. Seda kala ei tapetud noaga, vaid löödi kivile asetatud kalale teise kiviga pähe. Sisikonna eemaldamisel ei kasutatud samuti nuga – kala siseelundid pigistati välja käega.

Ežva ülemjooksul mindi koos peredega kalale kohe pärast jääminekut. Esimesest sel päeval püütud kalast tehti kalasuppi ja seda hoiti keldris jää peal järgmise jääminekuni. Enne uue kalapüügihooaja algust söödi see supp pidulikult ära.

Ežva ülemjooksul nimetatakse lõhet erinevalt teistest kalaliikidest lihtsalt kalaks (tšeri). Esimese lõhe kinnipüüdmise järel keedetakse jõe kaldal ära tema pea.

Allikas: Komi mütoloogia. // folklore.ee/rl/pubte/ee/sator/sator15/

Detsember, 2022

Vaata lisaks:

Vetevaim komi mütoloogias
Kama jõe sünd (komi pärimus)
Isakala (kalade vanem komidel)
Haug komi pärimuses