Otsingu tulemused:

1. Ülemiste järve soldat (pärimus)
2. Abinõusid kalaõnne kindlustamiseks (pärimus, maagia; Loorits)
3. Adeni puurangerjas (Ariosoma nigrimanum)
4. Agnete ja merimees (skandinaavia folkloor)
5. ahven pärimuses
6. Andmata ohvriand (pärimus; Loorits)
7. Angerjas (pärimus)
8. Autrimpus (preisi merejumal)
9. Blanšeerimine
10. Deglasseerimine (kokandus)
11. Ebausku ühenduses paadi ja laevaga (pärimus, kalaõnn, maagia; Loorits)
12. Emajõe ja Virtsjärve sündimine (pärimus; Eisen)
13. Emajõe peal sõitmine (pärimus: Eisen)
14. Emulgeerimine
15. Endla järve tekkimine (pärimus; Eisen)
16. Fileerimine
17. Fileerimine (haug)
18. Fileerimine (lest)
19. Fileerimine (räim)
20. Fileerimine (särg, roosärg, nurg, teiv)
21. Filtreerimine ehk filtrimine
22. Flambeerimine
23. Fossegrim / Grim / Strömkarlen (viiuldav veevaim Skandinaavia folklooris)
24. Friteerimine (valmistusviis)
25. Glisseerimine
26. Gratineerimine
27. Grimaldi peegelkõht (Monacoa grimaldii)
28. Hülged kalurite paadi taha nõiutud (pärimus, maagia; Loorits)
29. Habemureen (Cirrimaxilla formosa)
30. Haldjad laevas (pärimus; Eisen)
31. Halli ja Kuningvere järve tekkimine (pärimus; Eisen)
32. Harilik koolmekala (Erimyzon sucetta)
33. Haug komi pärimuses
34. Haug pärimuses
35. Haugi loomine (pärimus; Eisen)
36. Haugi veri (pärimus, kalastusmaagia; Loorits)
37. Haugist handi pärimuses
38. Hiidlase kolm sõlme (pärimus; Eisen)
39. Hiidlased Pärnu rannas kalastamas (pärimus, kalaõnn, maagia; Loorits)
40. Hiidlased teevad tuult (pärimus; Loorits)
41. Hiidlaste kuldkala (Pärimus Kalana kabelist)
42. Hiidlaste tohuselkäigust (pärimus, vanapagan, tont; Loorits)
43. Hiiu torupillimees mererahva pulmas (pärimus; Loorits)
44. Hobuseohver veejumalaile (pärimus; Loorits)
45. Ida-koolmekala (Erimyzon oblongus
46. Iga aasta inimpää järve (pärimus; Peipsi)
47. Ikepera järv (pärimus)
48. Inimene-kala nivhi pärimuses
49. Inimohver järvele (pärimus; Peipsi)
50. Itrimobe (ürgne mereolend Madagaskari mütoloogias)
51. Jäneda noorhärra saadab Viitna neitsitele tervitusi (pärimus; Loorits)
52. Järve kinnikasvamine vee roojastamise tõttu (pärimus; Loorits)
53. Järvevee roojastamine (pärimus, lapse tagumik + tölpsaba; Loorits)
54. Jõevähk pärimuses
55. Jõuluaegsed vetehaldjad (olendid komi pärimuses)
56. Jaaniõhtused juhtumised (näkipärimus; Eisen)
57. Kaevuhaldjas (olend komi pärimuses)
58. Kahala järve tekkimine (pärimus)
59. Kaijin (humanoidne mereolend jaapani pärimuses)
60. Kalaõnne äravõtmine konnaga (pärimus; Loorits)
61. Kalaõnne kogumine (pärimus; Loorits)
62. Kalad – veevaimude kari (pärimus, Siniallika, tölpsaba; Loorits)
63. Kalakuningad (pärimus, Peipsi)
64. Kalapüügist Jõelähtme rannikul (pärimus, maagia ja kombed; Loorits)
65. Kalastamisest Ristil (pärimus, kuldkala; Loorits)
66. Kalatont ajab kalu mõrda (pärimus; Loorits)
67. Kalavanad vihtlemas ja vestlemas (pärimus; Loorits)
68. Kama jõe sünd (komi pärimus)
69. Kare sõnnrai (Aetomylaeus asperrimus)
70. Karujärve tekkimine (pärimus; Eisen)
71. Kave läte Puhja-Kavildas (pärimus; Eisen
72. Kiisk (pärimus)
73. Kirikhärra jõge õnnistamas (pärimus; Loorits)
74. Knockanare Well (püha kaev Iirimaal)
75. Kobras Põhja-Ameerika indiaanlaste pärimuses
76. Kolmlaik-uuranguangerjas (Bathycongrus trimaculatus)
77. Kolmtäpp-aafrikaparrak (Enteromius trimaculatus)
78. Koolme-tampikoteibikud (Tampichthys erimyzonops)
79. Koolmekalad (Erimyzon)
80. Korallmees Haipuka (pärimus Markiisisaartel)
81. Krimmi hink (Cobitis taurica)
82. Krimmi pardkala (Barbus tauricus)
83. Krimmi rünt (Gobio krymensis)
84. Krimmi tippviidikas (Alburnoides maculatus)
85. Krimmi viidikas (Alburnus mentoides)
86. Kruusa-pardturbik (Erimystax x-punctatus)
87. Kudas kalad Tammetalu järvest ära kadusivad (pärimus; Eisen)
88. Kudas vähid Sausti jõest ära kadusivad (pärimus; Eisen)
89. Kuhu jäi vaarao sõjavägi (pärimus; Loorits)
90. Kuningvere järv (pärimus)
91. Kurat keelab kalu „sepale“ viia (liivi pärimuslugu)
92. Kuremaa järve roojastamine (pärimus; Eisen)
93. Lääne kalurite karmid kombed (pärimus, vägistaja karistus; Loorits
94. Lääne-koolmekala (Erimyzon claviformis)
95. Lõhkhuul-imikarp (Catostomus rimiculus)
96. Lahtise rulli pooli käik ja ristkerimine
97. Laiguline köbertrulling (Triplophysa laterimaculata)
98. Laiguline nivaell (Niwaella laterimaculata)
99. Laiguline pardturbik (Erimystax insignis)
100. Lapiline käärtrull (Schistura laterimaculata)
101. Lastud laene (pärimus, hall mehike; Eisen)
102. Latikas pärimuses
103. Latikate kadumine (pärimus; Eisen)
104. Lestakalade sündimine (pärimus; Eisen)
105. Ljubljana draakon (sloveeni pärimus)
106. Losi (hiiglane Samoa pärimuses)
107. Luts (pärimus)
108. Lõhe pärimuses
109. Läänemere Kalamajanduse Teadusliku Uurimise Instituut
110. Matsalumees ja Vigalamees (pärimus, Kasari üleujutused)
111. Megrim (Lepidorhombus whiffiagonis)
112. Megrimid (Lepidorhombus)
113. Mere sügavuse mõõtmine (pärimus; Loorits)
114. Mereema tütar kalurite jutul (pärimus; Loorits)
115. Merehobune (veeolend liivi pärimuses)
116. Merelehmad / maarjalehmad / sinilehmad (veeolendid liivi pärimuses)
117. Mereneitsi ja Neitsiliiv (pärimus; Loorits; Remmel)
118. Mererohi paadi põhja küljes (pärimus, meretont; Loorits)
119. Merihärg, meripühvel, nolgus, võldas ja merivarblane rahvapärimuses
120. Merimadulased (Hydrophiinae)
121. Meritint ja peipsi tint pärimuses
122. Mida hiidlane merepõhjas nägi (pärimus, merepõhja-vanames; Loorits)
123. Miks hiidlased Pärnu rannas käivad kala püüdmas (pärimus; Eisen)
124. Muckie (järvekoletis Iirimaal)
125. Muirdris / Sinach / Uath (merekoletis Iirimaal)
126. Murujärv (pärimus; Eisen)
127. must raamat (pärimus)
128. Mustjas väikerai (Rajella nigerrima)
129. Möldri meri / Menarsvae (Möldrimeri, Möldri järv, Mellansjöu)
130. Näki-neiu ennast pesemas (pärimus; Eisen)
131. Näki-neiu laulmine (pärimus; Eisen)
132. Natt ehk nott (veeolend liivi pärimuses)
133. Ningirima (Mesopotaamia jumalanna)
134. Nootkonna omaaegsest kodukorrast (pärimus, kalaõnn, maagia; Loorits)
135. Nägus hiinatrull (Yunnanilus pulcherrimus)
136. Obra jõe koletis (kohapärimus Poolas)
137. Olt ja Maros (veehaldjad ungari pärimuses)
138. Ononi (müütiline püüton Ašanti pärimuses; Ghana; Lääne-Aafrika)
139. Ozarki pardturbik (Erimystax harryi)
140. Pähkla allika mõõtmine (pärimus)
141. Pärimus: Õisu järv
142. Pärimus: Helme Valgjärv
143. Pärimus: Otepää Pühajärv
144. Pärimus: Otepää Valgjärv
145. Pärimus: Suurjärv ja Pikkjärv
146. Pärimus: Tõrva Vanamõisa järv
147. Paiste / Lig na Paiste / Lig na Baste (draakon Iirimaal)
148. Paneerimine
149. Panga kabel (pärimus; Loorits)
150. Pardturbikud (Erimystax)
151. pareerimine
152. Passeerimine
153. Patrimpus (preisi veejumal)
154. Peipsi järv (pärimus; Eisen)
155. Peipsi nime versioon (pärimus; Eisen)
156. Pikä järv (Rimmi veehoidla)
157. Pikä järv (Rimmi veehoidla)
158. Pisarlaik-rasboora (Rasbora lacrimula)
159. Porimokk-teravsabaangerjas Ophichthus aniptocheilos)
160. Pornuse puna ootab (pärimus, Eisen)
161. Prossa järve tekkimine (Kalevipoja pärimus, Eisen)
162. Punalaik-käärtrull (Schistura rubrimaculata)
163. Puuhalgude kandmine tuule manamiseks (pärimus; Loorits)
164. Pärimus: Ahijärv (Küti Ahijärv)
165. Pärimus: Andresjärv ja Voorumägi
166. Pärimus: Helsejärv
167. Pärimus: Holvandi Kivijärv
168. Pärimus: Jõksi järv
169. Pärimus: Janutjärv (Janukjärv)
170. Pärimus: Juudajärv
171. Pärimus: Kaarna järv
172. Pärimus: Kaussjärv
173. Pärimus: Keema järv
174. Pärimus: Kirgjärv
175. Pärimus: Kirikumäe järve kellahelin
176. Pärimus: Konnjärv
177. Pärimus: Kunnejärv (Konnajärv)
178. Pärimus: Kuresoo
179. Pärimus: Külajärv
180. Pärimus: Lanna järv
181. Pärimus: Latsejärv
182. Pärimus: Laugjärv
183. Pärimus: Linnajärv
184. Pärimus: Linnasjärv
185. Pärimus: Lutsu järv
186. Pärimus: Lutsuoja
187. Pärimus: Mõrtsuka järv
188. Pärimus: Majori järv
189. Pärimus: Meelva Järv
190. Pärimus: Mikila järv ja Sepamägi
191. Pärimus: Mustjärv
192. Pärimus: Mädajärv
193. Pärimus: Mähe järv
194. Pärimus: Määstjärv
195. Pärimus: Neitsijärv
196. Pärimus: Näkijärv
197. Pärimus: Paene järv
198. Pärimus: Paenujärv ja Tubinajärv
199. Pärimus: Palujärv
200. Pärimus: Pappjärv
201. Pärimus: Peetri jõe sünd
202. Pärimus: Peratjärv
203. Pärimus: Plaki järv
204. Pärimus: Pullijärv
205. Pärimus: Pärlijõgi
206. Pärimus: Rõuge Suurjärv
207. Pärimus: Rammu saar
208. Pärimus: Rasina järv
209. Pärimus: Rauajärv (Raudjärv)
210. Pärimus: Raudjärve kullapütt
211. Pärimus: Rautine järv
212. Pärimus: Sika järv
213. Pärimus: Sirtsi soo
214. Pärimus: Sitajärv
215. Pärimus: Tabina järv
216. Pärimus: Tamula järv
217. Pärimus: Uhtjärv
218. Pärimus: Võhandu jõgi (Pühajõgi)
219. Pärimus: Vagula ja Tamula
220. Pärimus: Vagula järv
221. Pärimus: Verijärv
222. Pärimus: Vihtla järv
223. Pärimus: Virtsjärv
224. Pärimus: Visaku järv
225. Pärimus: Ärnu jõgi / Ristikolga
226. Räimed tagumikus (pärimus; Loorits)
227. Räimepüüdjate kunstid (pärimus, maagia; Loorits)
228. Rimmi järv (Rimmi veehoidla)
229. Säinaste kadumine (pärimus; Loorits)
230. Saarmas handi pärimuses
231. Saarmas itelmeeni pärimuses
232. Saarte Lestkäpp (pärimus, hall vanamees; Loorits)
233. Sale pardturbik (Erimystax cahni)
234. Sant-Andruse kabel (pärimus; Loorits)
235. Siilrai (Urogymnus asperrimus)
236. Silmaallikas (pärimus; Eisen; Kalbu silmaallikas)
237. Sinihallid merelehmad (pärimus; Loorits)
238. Sinisetriibuline heeringake (Herklotsichthys quadrimaculatus)
239. Sjörå / Sjöfru (järvevaim Rootsi pärimuses)
240. Slaavlaste kalapärimusi
241. Strandvaskare (mereohver Rootsi pärimuses)
242. Surimi
243. Suur hall / merehall (veeolend liivi pärimuses)
244. Suursilm-tülka (Clupeonella grimmi)
245. Särg ja roosärg pärimuses
246. Tähed Virtsjärve põhjas (pärimus; Eisen)
247. Tõllaga mööda Ülemiste järve (pärimus; Eisen)
248. Tölp (pärimus; allikavaldjas)
249. Tölpsaba (pärimus; Loorits)
250. Tölpsaba ja halgjad (pärimus; Loorits)
251. Tšaadi napplõug (Garra quadrimaculata)
252. Tšov jusa nõv (näkilaadne olend komi pärimuses)
253. Taiwani hiigelangerjas ja hiigelkrabi (tsou rahva pärimus)
254. Targa antud tuulesõlmed (Pärimus; Loorits)
255. Tarimi köbertrulling (Triplophysa incipiens)
256. Tarimi marinka (Schizothorax biddulphi)
257. Tarimi paljastrull (Hedinichthys yarkandensis)
258. Tenasserimi napplõug (Garra notata)
259. Teravuim-koolmekala (Erimyzon tenuis)
260. Tindikalade äramängija (pärimus; Eisen)
261. Tširimarja jook
262. Tursamaksa konserveerimine
263. Tuule väljatantsimine (pärimus; Loorits)
264. tuulekala (pärimus)
265. Tähniline pardturbik (Erimystax dissimilis)
266. Ujujatest murueide tütardest (pärimus; Eisen)
267. Ulgus (jõevaim keti pärimuses)
268. Urvaste Silmaveeallikas (pärimus)
269. Väike-Maarja kadund jõgi (pärimus, haldjate tüli; Loorits)
270. Võrtsjärv nõuab Veisjärvelt oma kalakümnist (pärimus; Loorits
271. Vaarao aegsed inimesed (pärimus)
272. Vaarao kalad (pärimus; Eisen)
273. Vaarao sõjavägi (pärimus, Eesti; Loorits)
274. Vaikne järv (pärimus; Eisen)
275. Valgejõe algjas (pärimus; Loorits)
276. Valgjärve lehm (pärimus; Eisen)
277. Vana Piljani Antsu kalaõnn (pärimus, järve hoidja; Loorits)
278. Vanajärv (pärimus; Eisen)
279. Vanapagan ja vähid (pärimus; Loorits)
280. Vanapagan laevameheks (pärimus; Eisen)
281. Varssavi merineitsi (Poola pärimus)
282. Veden emo / Veen emonen (veevaldjas soome pärimuses)
283. Venepapp Peipsit õnnistamas (pärimus; Loorits)
284. Üksuimrai (Arhynchobatis asperrimus)

Slaavlaste kalapärimusi

Levinuimaks on ettekujutus kalade kuningast. Kuningas patroneerib kalu, haldab neid ja samal ajal aitab inimestel neid püüda. Sellise valitsejaga tuleb hästi läbi saada, sest pahasena võib kuningas (sageli on selleks Vodjanoi nimeline olend) kalad eemale peletada, võrgud segamini ajada või sokutada neisse kalade asemel konna või vana saapa. Mõni inimene olevat Vodjanoid ka isiklikult kohanud, kuid tema tegelikku välimust siiski ei teata, sest ta võib kujumuutjana võtta erinevaid välimusi. Üks talunik püüdnud talvel jääaugust väga suure haugi, kes oli nagu haug ikka, kuid lehma silmadega. Talupoeg lõi haugi kirvega ja kirves jäi kala pähe kinni. Talupoeg hakkas kala kotti panema, kuid siis muutus haug pardiks ja lendas minema.

Nagu kristlased mujal maailmas, nii on ka slaavlased kristlastena austanud mõningaid pühakuid kalapüügi ja kalade kaitsjatena. Nende hulka kuuluvad näiteks apostel Peetrus, kes oli teatavasti kalamees või jumalamees Aleksei, kes ületas kunagi sõelaga mere ja kelle nimepäeval kedratakse hea kalapüügi saamiseks võrguniiti. Bulgaaria kristlased peavad kalade kaitsepühakuks püha Nikolausi, kelle mälestuspäeval kaetakse rikkalik kalalauad – eriti austavad nad karpkala ja pühendavad selle ikka Nikolausile.

On usutud, et lastele tohi anda kalatoite enne kui nad õpivad rääkima. Kalu peeti tummadeks ja kardeti, et ka lapsed võivad tummaks jääda.

Unenäos kala nägemist on tõlgendatud mitmeti. Seda peeti vihmasaju endeks, ent see võis tähendada ka peatseid pisaraid. Ka võis naistel unes nähtud kala olla märgiks rasedusest. Vanemas slaavi usundis arvati teistpoolsuses olevat inimhinged kalade kujul – et kala jõuaks lapsena siinsesse maailma, pidi selle kala püüdma kinni eriline jumalanna, vee-ema“. Ka surnud inimeste hingi arvati hauataguses ilmas olevat kaladena. Seega või unes nähtud kala olla märgiks nii sünnist kui ka surmast.

Kaladel arvati olevat külm veri ja kalu kasutati haigete ravimisel. Kõrge palavikuga haigeid toideti kalaga, neil lasti sisse hingata põlevate kalaluude suitsu, neile tehti kala kalakompresse.

Kalasoomused sümboliseerisid raha. Lääneslaavlastel (nt poolakatel) on praegugi kombeks jõululaua kaunistamiseks kasutada kalasoomuseid ja rikkuse tagamiseks pannakse neid veel nüüdki rahakotti.

 

Liigiti on kalade kohta erinevaid ja ka vastakaid pärimuslugusid.

Haugi on peetud seotuks kurjade vaimudega ja näiteks usutud näiteks, et kui haug pritsib kalameest veega, siis ähvardab sellist kalameest surm. Tema otsmikul arvati olevat kuratlik märk. Samas on tema luid kasutatud kaitseamuletina kurja silma, maohammustuste, nakkushaiguste jms vastu.

Lestale on omistatud jumalik päritolu: neitsi Maarja polevat kohe uskunud headesse uudistesse, mis peaingel Gabriel talle tõi ja olla ütelnud, et usub neid vaid siis, kui kala, mis oli juba poolenisti ära söödud, ellu ärkab. Peaingel ärataski kala ellu. Sellest ajast elab lest merepõhjas ja tema kuju on ebatavaline, justkui oleks pool temast ära söödud.

Sterletil arvati Nižni Novgorodi piirkonnas olevat oma kuningas, kes elab Sura jõe põhjas kalliskividest palees koos oma jõeneitsist naisega. Kuuvalgetel öödel tuli jõeneitsi kaldale ja kammis oma juukseid, kuningas, ujus tema kõrval. Kaluritel, kes seda nägid, ei tulnud aga püünistesse enam ühtegi sterletit.

Karpkala peas on ristikujuline luu, mille abil raviti haigusi, võeti maha needust ja kaitsti end kurja silma eest.

Särge on peetud soodsaks kalaks: esimesena just särje tabamine oli kaluritele märgiks, et sel päeval tuleb korralik saak.

Angerjat ja silmu on peetud rüvedateks kaladeks, kelle nende sarnasuse tõttu madudega, mürgisuse ja Vana Testamendi toidukeelude pärast ei tohi süüa. Samas on Poolas olnud angerjas vägagi populaarne ja isegi pidulik roog, mida valmistati näiteks Jumalaemale pühendatud sügispüha puhul.

Angerja kohta on käibel olnud ka lugu, mille põhjal ta onud enne kalaks saamist nael. See nael olevat tulnud Kristuse ristilöömisel talle otsaette lüüa, kuid mustlane, kellel seda kästi teha, pettis valvureid ja viskas naela jõkke. Seal ärkas nael ellu ja muutus angerjaks.‌‌‌‌

Allikas: animalreader.ru/ryibyi-v-narodnoy-mifologii.html

Detsember, 2022