Otsingu tulemused:

1. Akvitaania haug (Esox aquitanicus)
2. Alpi haug (Esox cisalpinus)
3. Alžeeria haugparrak (Luciobarbus callensis)
4. Ameerika haug (Esox americanus)
5. Amuuri haug (Esox reichertii)
6. Andaluusia haugparrak (Luciobarbus sclateri)
7. Apollo-haugdaanio (Luciosoma setigerum)
8. Araali haugparrak (Luciobarbus brachycephalus)
9. Biskra haugparrak (Luciobarbus biscarensis)
10. Bocage'i haugparrak (Luciobarbus bocagei)
11. Escherichi haugparrak (Luciobarbus escherichii)
12. Fileerimine (haug)
13. Graellsi haugparrak (Luciobarbus graellsii)
14. Guadiana haugparrak (Luciobarbus microcephalus)
15. Guercifi haugparrak (Luciobarbus guercifensis)
16. Guirao haugparrak (Luciobarbus guiraonis)
17. Harilik haug, haug (Esox lucius)
18. Harilik haugangerjas (Muraenesox bagio)
19. Harilik haugdaanio (Luciosoma bleekeri)
20. Harilik noolhaug (Sphyraena sphyraena)
21. Haug - legendaarsed suurhaugid
22. haug 16,2 kg
23. haug 16,21 kg
24. Haug komi pärimuses
25. Haug pärimuses
26. Haug püügikalana
27. Haug toidukalana
28. Haug. Eluviisid. Püügitehnikad. Retseptid. (Raamat)
29. Haugangerjad (Muraenesox)
30. Haugangerlased (Muraenesocidae)
31. Haugasraid (Aetobatus)
32. Haugdaaniod (Luciosoma)
33. Haugi kudemine
34. Haugi loomine (pärimus; Eisen)
35. Haugi magu õngesöödana
36. Haugi soolikas (paik soome mütoloogias)
37. Haugi veri (pärimus, kalastusmaagia; Loorits)
38. Haugid (Esox)
39. Haugilised (Esociformes)
40. Haugist handi pärimuses
41. Haugisöömisest Sabanejevi raamatus
42. Haugjas mokkparrak (Labeobarbus lucius)
43. Haugjärv (Aheru Haugjärv)
44. Haugjärv (Kurtna Haugjärv, Havijärv)
45. Haugjärv (Ämmassaare Haugjärv)
46. Haugkarbid (Luciocyprinus)
47. Hauglased (Esocidae)
48. Hauglatik (Luciobrama macrocephalus)
49. Haugmarinka (Schizothorax esocinus)
50. Haugparrakad (Luciobarbus)
51. Hiid-noolhaug ehk barrakuuda (Sphyraena barracuda)
52. Hõbedane noolhaug (Sphyraena argentea)
53. Ibeeria haugparrak (Luciobarbus comizo)
54. Iraani haugparrak (Luciobarbus barbulus)
55. Jaapani haugangerjas (Muraenesox cinereus)
56. Jordani haugparrak (Luciobarbus longiceps)
57. Kaspia haugparrak (Luciobarbus caspius)
58. Kosswigi haugparrak (Luciobarbus kosswigi)
59. Kottelati haugparrak (Luciobarbus kottelati)
60. Kreeka haugparrak (Luciobarbus graecus)
61. Läänekreeka haugparrak (Luciobarbus albanicus)
62. Lüüdia haugparrak (Luciobarbus lydianus)
63. Laiguline haugangerjas (Cynoponticus ferox)
64. Laiguline haugasrai (Aetobatus ocellatus)
65. Langsoni haugkarp (Luciocyprinus langsoni)
66. Maghrebi haugparrak (Luciobarbus maghrebensis)
67. Makrellhaug (Scomberesox saurus)
68. Makrellhauglased (Scomberesocidae)
69. Mesopotaamia haugparrak (Luciobarbus subquincunciatus)
70. Mosuli haugparrak (Luciobarbus xanthopterus)
71. Must haug (Esox niger)
72. Naru haugasrai (Aetobatus narutobiei)
73. Niituim-haugdaanio (Luciosoma trinema)
74. Noolhauglased ehk barrakuudad (Sphyraenidae)
75. Orontese haugparrak (Luciobarbus pectoralis)
76. Pallary haugparrak (Luciobarbus pallaryi)
77. Peen haugparrak (Luciobarbus leptopogon)
78. Pellegrini haugdaanio (Luciosoma pellegrinii)
79. Piits-haugasrai (Aetobatus flagellum)
80. Pikknina-haugparrak (Luciobarbus nasus)
81. Rabati haugparrak (Luciobarbus rabatensis)
82. Rifi haugparrak (Luciobarbus rifensis)
83. Roheline noolhaug (Sphyraena viridensis)
84. Setifi haugparrak (Luciobarbus setivimensis)
85. Soomushaug (soome hiigelhaug Kalevalas)
86. Steindachneri haugparrak (Luciobarbus steindachneri)
87. Suur haugparrak (Luciobarbus esocinus)
88. Zayani haugparrak (Luciobarbus zayanensis)
89. Tähniline haugdaanio (Luciosoma spilopleura)
90. Tensifti haugparrak (Luciobarbus magniatlantis)
91. Tigrise haugparraki (Luciobarbus mystaceus)
92. Triibuline haugkarp (Luciocyprinus striolatus)
93. Trollhaug / trollgädda (kala Rootsi folklooris)
94. Tuulehaug (Belone belone)
95. Tuulehaugid (Belone)
96. Tuulehaugilised (Beloniformes)
97. Tuulehauglased (Belonidae)
98. Täpik-haugasrai (Aetobatus narinari)
99. Usbeki haugtõugjas (Aspiolucius esocinus)
100. Valgetäpik-haugasrai (Aetobatus laticeps)
101. Vatnagedda / Eiturgedda (mürgihaug Islandi folklooris)
102. Yahyaoui haugparrak (Luciobarbus yahyaouii)
103. Yamaguchi haugangerjas (Muraenesox yamaguchiensis)

Slaavlaste kalapärimusi

Levinuimaks on ettekujutus kalade kuningast. Kuningas patroneerib kalu, haldab neid ja samal ajal aitab inimestel neid püüda. Sellise valitsejaga tuleb hästi läbi saada, sest pahasena võib kuningas (sageli on selleks Vodjanoi nimeline olend) kalad eemale peletada, võrgud segamini ajada või sokutada neisse kalade asemel konna või vana saapa. Mõni inimene olevat Vodjanoid ka isiklikult kohanud, kuid tema tegelikku välimust siiski ei teata, sest ta võib kujumuutjana võtta erinevaid välimusi. Üks talunik püüdnud talvel jääaugust väga suure haugi, kes oli nagu haug ikka, kuid lehma silmadega. Talupoeg lõi haugi kirvega ja kirves jäi kala pähe kinni. Talupoeg hakkas kala kotti panema, kuid siis muutus haug pardiks ja lendas minema.

Nagu kristlased mujal maailmas, nii on ka slaavlased kristlastena austanud mõningaid pühakuid kalapüügi ja kalade kaitsjatena. Nende hulka kuuluvad näiteks apostel Peetrus, kes oli teatavasti kalamees või jumalamees Aleksei, kes ületas kunagi sõelaga mere ja kelle nimepäeval kedratakse hea kalapüügi saamiseks võrguniiti. Bulgaaria kristlased peavad kalade kaitsepühakuks püha Nikolausi, kelle mälestuspäeval kaetakse rikkalik kalalauad – eriti austavad nad karpkala ja pühendavad selle ikka Nikolausile.

On usutud, et lastele tohi anda kalatoite enne kui nad õpivad rääkima. Kalu peeti tummadeks ja kardeti, et ka lapsed võivad tummaks jääda.

Unenäos kala nägemist on tõlgendatud mitmeti. Seda peeti vihmasaju endeks, ent see võis tähendada ka peatseid pisaraid. Ka võis naistel unes nähtud kala olla märgiks rasedusest. Vanemas slaavi usundis arvati teistpoolsuses olevat inimhinged kalade kujul – et kala jõuaks lapsena siinsesse maailma, pidi selle kala püüdma kinni eriline jumalanna, vee-ema“. Ka surnud inimeste hingi arvati hauataguses ilmas olevat kaladena. Seega või unes nähtud kala olla märgiks nii sünnist kui ka surmast.

Kaladel arvati olevat külm veri ja kalu kasutati haigete ravimisel. Kõrge palavikuga haigeid toideti kalaga, neil lasti sisse hingata põlevate kalaluude suitsu, neile tehti kala kalakompresse.

Kalasoomused sümboliseerisid raha. Lääneslaavlastel (nt poolakatel) on praegugi kombeks jõululaua kaunistamiseks kasutada kalasoomuseid ja rikkuse tagamiseks pannakse neid veel nüüdki rahakotti.

 

Liigiti on kalade kohta erinevaid ja ka vastakaid pärimuslugusid.

Haugi on peetud seotuks kurjade vaimudega ja näiteks usutud näiteks, et kui haug pritsib kalameest veega, siis ähvardab sellist kalameest surm. Tema otsmikul arvati olevat kuratlik märk. Samas on tema luid kasutatud kaitseamuletina kurja silma, maohammustuste, nakkushaiguste jms vastu.

Lestale on omistatud jumalik päritolu: neitsi Maarja polevat kohe uskunud headesse uudistesse, mis peaingel Gabriel talle tõi ja olla ütelnud, et usub neid vaid siis, kui kala, mis oli juba poolenisti ära söödud, ellu ärkab. Peaingel ärataski kala ellu. Sellest ajast elab lest merepõhjas ja tema kuju on ebatavaline, justkui oleks pool temast ära söödud.

Sterletil arvati Nižni Novgorodi piirkonnas olevat oma kuningas, kes elab Sura jõe põhjas kalliskividest palees koos oma jõeneitsist naisega. Kuuvalgetel öödel tuli jõeneitsi kaldale ja kammis oma juukseid, kuningas, ujus tema kõrval. Kaluritel, kes seda nägid, ei tulnud aga püünistesse enam ühtegi sterletit.

Karpkala peas on ristikujuline luu, mille abil raviti haigusi, võeti maha needust ja kaitsti end kurja silma eest.

Särge on peetud soodsaks kalaks: esimesena just särje tabamine oli kaluritele märgiks, et sel päeval tuleb korralik saak.

Angerjat ja silmu on peetud rüvedateks kaladeks, kelle nende sarnasuse tõttu madudega, mürgisuse ja Vana Testamendi toidukeelude pärast ei tohi süüa. Samas on Poolas olnud angerjas vägagi populaarne ja isegi pidulik roog, mida valmistati näiteks Jumalaemale pühendatud sügispüha puhul.

Angerja kohta on käibel olnud ka lugu, mille põhjal ta onud enne kalaks saamist nael. See nael olevat tulnud Kristuse ristilöömisel talle otsaette lüüa, kuid mustlane, kellel seda kästi teha, pettis valvureid ja viskas naela jõkke. Seal ärkas nael ellu ja muutus angerjaks.‌‌‌‌

Allikas: animalreader.ru/ryibyi-v-narodnoy-mifologii.html

Detsember, 2022