Otsingu tulemused:

1. Alesti järv (Alesti karjäärijärv)
2. Allika-lõunateib (Telestes fontinalis)
3. Angerjas ja lest (Tuvalu saarte loomismüüt)
4. Boiootia lõunateib (Telestes beoticus)
5. Cikola lõunateib (Telestes turskyi)
6. Dabari lõunateib (Telestes dabar)
7. Fileerimine (lest)
8. Filipiini niitlatik (Nematabramis alestes)
9. Göksu ramul (Capoeta caelestis)
10. Harilik hiidlest (Hippoglossus hippoglossus)
11. Harilik karelest (Hippoglossoides platessoides)
12. Harilik lõunateib (Telestes souffia)
13. Harilik polaarlest (Liopsetta glacialis)
14. Hiidlestad (Hippoglossus)
15. Hiidlestaema (veekrüptiid Islandi vetes)
16. Horvaatia lõunateib (Telestes croaticus)
17. Itaalia lõunateib (Telestes muticellus)
18. Karelestad (Hippoglossoides)
19. Karsti-lõunateib (Telestes karsticus)
20. Lest ehk jõelest (Platichthys flesus)
21. Lest ja piimkala (Maldiivi muistend)
22. Lest. Eluviisid. Püügitehnikad. Retseptid. (Raamat)
23. Lestad (Platichthys)
24. Lestakalade sündimine (pärimus; Eisen)
25. Lestalised (Pleuronectiformes)
26. Lestanoot
27. Lestapüük
28. Lestavõrk
29. Lestlased (Pleuronectidae)
30. Lõunateib Telestes croaticus
31. Lõunateibid (Telestes)
32. Läänemere lest (Platichthys flesus trachurus)
33. Merilest ehk atlandi merilest (Pleuronectes platessa)
34. Merilestad (Pleuronectes)
35. Metohija lõunateib (Telestes metohiensis)
36. Miloradi lõunateib (Telestes miloradi)
37. Montenegro lõunateib (Telestes montenigrinus)
38. Neljaköbruline merilest (Pleuronectes quadrituberculatus)
39. Numhyalikyu (hiidlest kwakiutlite folklooris)
40. Palestiina kogerparrak (Carasobarbus canis)
41. Palestiina koontrulling (Oxynoemacheilus insignis)
42. Peenrüü-lõunateib (Telestes polylepis)
43. Pikklest (Glyptocephalus cynoglossus)
44. Pikklestad (Glyptocephalus)
45. Polaarlestad (Liopsetta)
46. Saarte Lestkäpp (pärimus, hall vanamees; Loorits)
47. Soomuslest (Limanda limanda)
48. Soomuslestad (Limanda)
49. Süvalest (Reinhardtius hippoglossoides)
50. Triibik-lõunateib (Telestes pleurobipunctatus)
51. Tähtlest (Platichthys stellatus)
52. Vaikse ookeani hiidlest (Hippoglossus stenolepis)
53. Valgekõhtlestad (Lepidopsetta)
54. Väikesuulest (Microstomus kitt)
55. Väikesuulestad (Microstomus)

Ossaert / Griepke / Osgaard (olend Hollandi folklooris)

Ossaert (ka Griepke, Osgaard jm), olend Hollandi folklooris, mis tõenäoliselt pärineb Zeelandi provintsist; tuntud ka mõnel pool Belgias. Ossaert on kiusaja, kellel on sarnasusi libahuntide ja luupainajatega. Tavaliselt on ta nähtamatu, kuid võib võtta ka nähtava kuju ja on siis enamasti suur must koer, kellel on tohutud küünised ja erkpunased silmad. Ta võivat võtta ka küüliku, hobuse või eesli kuju, samuti ilmuda inimpeaga pullina. Mõnel juhtumil on teda kirjeldatud ka kummalise sinise leegina. Ossaerti levinuimaks kiusamisviisiks on hüpata õhtusel ajal üksi liikuvatele inimestele selga ja lasta ennast edasi kanda või siis suruda inimesed põlvile, hoida neid niimoodi hommikuni ja ise nende üle naerda. Üks tema tunnustegudest on ka purjus inimeste vettelükkamine.

Kunagi olevat Ossaert olnud tavaline koer, kes kuulus Henricus Borniusele (1617-1675), kes oli kurikuulus oma julmuse poolest. Bornius ja ka tema koer ei leidnud pärast surma rahu, vaid jäid Kloosterzande nimelisse paika kummitama, kuni hoone 1856. a lammutati (mõnes käsitluses on omanikku ja koera peetud ka ühekssamaks kummitusolendiks). Pärast elupaiga lammutamist sai Ossaertist veedeemon. Kaluritel oli tavaks pakkuda Ossaertile igal kalalkäigul esimene kinnipüütud kala, siis ei tulnud Oessart kalapüüki rikkuma.

Olendit saavat ka välja kutsuda salmikesega „Griepke, griepke, grauw, zonder tand en zonder mouw“ ('Griepke, griepke, hall, ilma hambata ja ilma varrukata').

Lugu: Üks tuntumaid rahvajutte räägib kalur Blommaertist, kes tegeles soola salakaubaveoga. Kui aga piirivalve ühel päeval väga hoolikalt valvas, lasi ta võrgud merre, et näida tavalise kalurina. Õhtul küpsetab Blommaert tammi ääres kala, öösel ärkab aga üles ja näeb, et pooled kalad on ära varastatud. Kolde juures on küünistega jala jälg ning Blommaert taipab, et tegemist on Ossaertiga. Ka järgmisel õhtul küpsetab Blommaert kala, öösel näeb aga, kuidas Ossaerti küünistega käsi ilmub läbi suitsuaugu kolde juurde ja veeretab kala kuumas tuhas. Blommaert vaid naerab selle peale, sest ta oli Ossaertile vembu mängimiseks hõõrunud kalad kokku hobusesõnnikuga. Järgmisel päeval merest võrke võtma hakates tundis Blommaert, et need on väga rasked ja rõõmustas, et saab korraga nii palju kalu nagu elu sees pole veel saanud. Siis aga selgus, et võrgud olid tihedalt täis hoopiski hobusesõnnikut ja kui kalur seda nägi, kostis üle vee Ossaerti naer.

Allikas: Wikipedia; dutch-folklore.fandom.com/wiki/Ossaert

Detsember, 2022

Vaata lisaks:

Roeschaard (olend Belgia folklooris)
Waterduivel (veekurat Hollandi ja Belgia folklooris)
Nikker (madalmaade veedeemon, näkk, veehobune)
Boezehappert (veekoletis Hollandis ja Friisimaal)
Barneman / Barleman (kummitav veeolend Hollandis)
Bahkauv (olend saksa folklooris)
Flodder / Flodderduivel (veeolend Hollandi folklooris)
Waddenduvel (veeolend Hollandi folklooris)