Otsingu tulemused:
2. Allika-lõunateib (Telestes fontinalis)
3. Angerjas ja lest (Tuvalu saarte loomismüüt)
4. Boiootia lõunateib (Telestes beoticus)
5. Cikola lõunateib (Telestes turskyi)
6. Dabari lõunateib (Telestes dabar)
7. Fileerimine (lest)
8. Filipiini niitlatik (Nematabramis alestes)
9. Göksu ramul (Capoeta caelestis)
10. Harilik hiidlest (Hippoglossus hippoglossus)
11. Harilik karelest (Hippoglossoides platessoides)
12. Harilik lõunateib (Telestes souffia)
13. Harilik polaarlest (Liopsetta glacialis)
14. Hiidlestad (Hippoglossus)
15. Hiidlestaema (veekrüptiid Islandi vetes)
16. Horvaatia lõunateib (Telestes croaticus)
17. Itaalia lõunateib (Telestes muticellus)
18. Karelestad (Hippoglossoides)
19. Karsti-lõunateib (Telestes karsticus)
20. Lest ehk jõelest (Platichthys flesus)
21. Lest ja piimkala (Maldiivi muistend)
22. Lest. Eluviisid. Püügitehnikad. Retseptid. (Raamat)
23. Lestad (Platichthys)
24. Lestakalade sündimine (pärimus; Eisen)
25. Lestalised (Pleuronectiformes)
26. Lestanoot
27. Lestapüük
28. Lestavõrk
29. Lestlased (Pleuronectidae)
30. Lõunateib Telestes croaticus
31. Lõunateibid (Telestes)
32. Läänemere lest (Platichthys flesus trachurus)
33. Merilest ehk atlandi merilest (Pleuronectes platessa)
34. Merilestad (Pleuronectes)
35. Metohija lõunateib (Telestes metohiensis)
36. Miloradi lõunateib (Telestes miloradi)
37. Montenegro lõunateib (Telestes montenigrinus)
38. Neljaköbruline merilest (Pleuronectes quadrituberculatus)
39. Numhyalikyu (hiidlest kwakiutlite folklooris)
40. Palestiina kogerparrak (Carasobarbus canis)
41. Palestiina koontrulling (Oxynoemacheilus insignis)
42. Peenrüü-lõunateib (Telestes polylepis)
43. Pikklest (Glyptocephalus cynoglossus)
44. Pikklestad (Glyptocephalus)
45. Polaarlestad (Liopsetta)
46. Saarte Lestkäpp (pärimus, hall vanamees; Loorits)
47. Soomuslest (Limanda limanda)
48. Soomuslestad (Limanda)
49. Süvalest (Reinhardtius hippoglossoides)
50. Triibik-lõunateib (Telestes pleurobipunctatus)
51. Tähtlest (Platichthys stellatus)
52. Vaikse ookeani hiidlest (Hippoglossus stenolepis)
53. Valgekõhtlestad (Lepidopsetta)
54. Väikesuulest (Microstomus kitt)
55. Väikesuulestad (Microstomus)
Lourdes'i vesi (püha allikavesi Prantsusmaal)
Lourdes'i vesi, püha allikavesi Prantsusmaal; voolab allikast, mis asub Lourdes'i Jumalaema kiriku juures asuvas Massabielle'i koopas. Allika asukohta kirjeldas möldri tütar Bernadette, kellele 25. veebruaril 1858. a ilmutas ennast Jumalaema. Sellest ajast alates on tuhanded palverändurid järginud väidetavaid Neitsi Maarja juhiseid juua sellest allikast ja supelda selles." Lourdes'i vett peetakse mitteliturgiliseks pühaks veeks. Paljud inimesed on väitnud, et nad on selle vee joomise või allikavees suplemise mõjul paranenud. Alguses ehitati allika äärde kaks käsipumbaga täidetavat basseini,1880. a ehitati 14 basseiniga supelmaja. Praegused vannid ehitati 1955. a ja neid uuendati 1972. ja 1980. a. Kokku on 17 vannikabiini, millest 11 on mõeldud naistele ja 6 meestele. Igal aastal kasutab vanne umbes 350 000 inimest. Vett ei soojendata ja see on umbes 12 °C. Kümblus kestab umbes minuti, vett lisatakse pidevalt, see pidevalt ringluses ja puhastatud kiiritamise teel.
Maksimaalselt voolab allikast vett 40 liitrit minutis. Vesi kogutakse tsisterni ja väljastatakse pühamu lähedal asuva kraanide süsteemi kaudu, kus palverändurid saavad seda juua või kaasa võtta.
Pildid: Laurdes'i allikas; palverändurid vett joomas ja kogumas
Allikas: Wikipedia
Oktoober, 2022
Vaata lisaks:
Apa vie (eluvesi Rumeenia mütoloogias)Puutumata vesi / joomata vesi / tumm vesi (maagiline vesi slaavi rahvausus)
Schiller Woodsi võlupump (maagiliseks peetav pumpkaev USAs)