Otsingu tulemused:

1. Alesti järv (Alesti karjäärijärv)
2. Allika-lõunateib (Telestes fontinalis)
3. Angerjas ja lest (Tuvalu saarte loomismüüt)
4. Boiootia lõunateib (Telestes beoticus)
5. Cikola lõunateib (Telestes turskyi)
6. Dabari lõunateib (Telestes dabar)
7. Fileerimine (lest)
8. Filipiini niitlatik (Nematabramis alestes)
9. Göksu ramul (Capoeta caelestis)
10. Harilik hiidlest (Hippoglossus hippoglossus)
11. Harilik karelest (Hippoglossoides platessoides)
12. Harilik lõunateib (Telestes souffia)
13. Harilik polaarlest (Liopsetta glacialis)
14. Hiidlestad (Hippoglossus)
15. Hiidlestaema (veekrüptiid Islandi vetes)
16. Horvaatia lõunateib (Telestes croaticus)
17. Itaalia lõunateib (Telestes muticellus)
18. Karelestad (Hippoglossoides)
19. Karsti-lõunateib (Telestes karsticus)
20. Lest ehk jõelest (Platichthys flesus)
21. Lest ja piimkala (Maldiivi muistend)
22. Lest. Eluviisid. Püügitehnikad. Retseptid. (Raamat)
23. Lestad (Platichthys)
24. Lestakalade sündimine (pärimus; Eisen)
25. Lestalised (Pleuronectiformes)
26. Lestanoot
27. Lestapüük
28. Lestavõrk
29. Lestlased (Pleuronectidae)
30. Lõunateib Telestes croaticus
31. Lõunateibid (Telestes)
32. Läänemere lest (Platichthys flesus trachurus)
33. Merilest ehk atlandi merilest (Pleuronectes platessa)
34. Merilestad (Pleuronectes)
35. Metohija lõunateib (Telestes metohiensis)
36. Miloradi lõunateib (Telestes miloradi)
37. Montenegro lõunateib (Telestes montenigrinus)
38. Neljaköbruline merilest (Pleuronectes quadrituberculatus)
39. Numhyalikyu (hiidlest kwakiutlite folklooris)
40. Palestiina kogerparrak (Carasobarbus canis)
41. Palestiina koontrulling (Oxynoemacheilus insignis)
42. Peenrüü-lõunateib (Telestes polylepis)
43. Pikklest (Glyptocephalus cynoglossus)
44. Pikklestad (Glyptocephalus)
45. Polaarlestad (Liopsetta)
46. Saarte Lestkäpp (pärimus, hall vanamees; Loorits)
47. Soomuslest (Limanda limanda)
48. Soomuslestad (Limanda)
49. Süvalest (Reinhardtius hippoglossoides)
50. Triibik-lõunateib (Telestes pleurobipunctatus)
51. Tähtlest (Platichthys stellatus)
52. Vaikse ookeani hiidlest (Hippoglossus stenolepis)
53. Valgekõhtlestad (Lepidopsetta)
54. Väikesuulest (Microstomus kitt)
55. Väikesuulestad (Microstomus)

Ino / Leukothea (kreeka merejumalanna)

Ino (Ἰνώ) ehk Leukothea (Λευκοθέα), kreeka merejumalanna. Kreeka mütoloogias oli Ino algselt Boiootia pealinna Teeba printsess, kellest sai Boiootias asuva Orchomenose linna valitseja Athamase teine naine. Athamas ja Ino kasvatasid Ino õe Semele poega Dionysost, kuna Semele oli sünnitusel surnud. Kuna Dionysos oli Zeusi sohilaps, saatis Zeusi naine Hera Athamasile hulluse. Hullusehoos tappis Athamas oma poja Learchose, keda ta pidas jääraks, ja hakkas oma naist Inot raevukalt taga ajama. Tema eest põgenedes jooksis Ino koos oma poja Melikertesega merre. Kaastundlik Zeus (teises versioonis aga Poseidon Aphrodite palvel) muutis nad merejumalateks: Inost sai Leukothea ('valge jumalanna') ja Melikartesest Palaimon.

Müüdi teistsuguses versioonis tabas hullus ka Inot ja ta tappis Melikertese keeva vee pajas, seejärel hüppas koos pajaga merre ning siis muudeti nad halastusest merejumalateks.

Merejumalatena abistasid Leukothea ja Palaimon merehädalisi: Leukothea soovitab Odüsseusel pärast laevahukku parve pealt lahkuda ja annab talle oma loori, mis kaitseb kangelast mereohtude eest ja aitab tal kaldale jõuda.

Merejumalanna Leukothea põlvnemise kohta on ka teine versioon, mille põhjal ta on enne jumalannaks saamist merenümf Halia.

Pausaniase (2. sajandi kirjanik ja geograaf) andmetel oli Ino kultuskangelannaks Megara linnas ja seal oli talle püstitatud pühamu (heroion) – Ino surnukeha olevat leitud Megara rannikult ja sinna ka maetud. Megaraks olevat nimetatud Ino esimest korda Leukotheaks ja seal toimuvat igal aastal tema auks ohverduspüha.

Pilt: Leukothea terrakotabüst, 4 sajand eKr

Allikas: Wikipedia

Oktoober, 2022

Vaata lisaks:

Halia / Leukothea (kreeka merejumalanna)
Melikertes / Palaimon (kreeka merejumal)
Kreeka merejumalad