Otsingu tulemused:

1. Alesti järv (Alesti karjäärijärv)
2. Allika-lõunateib (Telestes fontinalis)
3. Angerjas ja lest (Tuvalu saarte loomismüüt)
4. Boiootia lõunateib (Telestes beoticus)
5. Cikola lõunateib (Telestes turskyi)
6. Dabari lõunateib (Telestes dabar)
7. Fileerimine (lest)
8. Filipiini niitlatik (Nematabramis alestes)
9. Göksu ramul (Capoeta caelestis)
10. Harilik hiidlest (Hippoglossus hippoglossus)
11. Harilik karelest (Hippoglossoides platessoides)
12. Harilik lõunateib (Telestes souffia)
13. Harilik polaarlest (Liopsetta glacialis)
14. Hiidlestad (Hippoglossus)
15. Hiidlestaema (veekrüptiid Islandi vetes)
16. Horvaatia lõunateib (Telestes croaticus)
17. Itaalia lõunateib (Telestes muticellus)
18. Karelestad (Hippoglossoides)
19. Karsti-lõunateib (Telestes karsticus)
20. Lest ehk jõelest (Platichthys flesus)
21. Lest ja piimkala (Maldiivi muistend)
22. Lest. Eluviisid. Püügitehnikad. Retseptid. (Raamat)
23. Lestad (Platichthys)
24. Lestakalade sündimine (pärimus; Eisen)
25. Lestalised (Pleuronectiformes)
26. Lestanoot
27. Lestapüük
28. Lestavõrk
29. Lestlased (Pleuronectidae)
30. Lõunateib Telestes croaticus
31. Lõunateibid (Telestes)
32. Läänemere lest (Platichthys flesus trachurus)
33. Merilest ehk atlandi merilest (Pleuronectes platessa)
34. Merilestad (Pleuronectes)
35. Metohija lõunateib (Telestes metohiensis)
36. Miloradi lõunateib (Telestes miloradi)
37. Montenegro lõunateib (Telestes montenigrinus)
38. Neljaköbruline merilest (Pleuronectes quadrituberculatus)
39. Numhyalikyu (hiidlest kwakiutlite folklooris)
40. Palestiina kogerparrak (Carasobarbus canis)
41. Palestiina koontrulling (Oxynoemacheilus insignis)
42. Peenrüü-lõunateib (Telestes polylepis)
43. Pikklest (Glyptocephalus cynoglossus)
44. Pikklestad (Glyptocephalus)
45. Polaarlestad (Liopsetta)
46. Saarte Lestkäpp (pärimus, hall vanamees; Loorits)
47. Soomuslest (Limanda limanda)
48. Soomuslestad (Limanda)
49. Süvalest (Reinhardtius hippoglossoides)
50. Triibik-lõunateib (Telestes pleurobipunctatus)
51. Tähtlest (Platichthys stellatus)
52. Vaikse ookeani hiidlest (Hippoglossus stenolepis)
53. Valgekõhtlestad (Lepidopsetta)
54. Väikesuulest (Microstomus kitt)
55. Väikesuulestad (Microstomus)

Tatsu / ryū / ryō / wani (Jaapani draakonid)

Tatsu ehk ryū ehk ryō ehk wani, Jaapani draakonid. Tatsu (jaapani 'draakon') on Jaapani draakonite üldnimetus, niisamuti ka ryū, ryō ja wani – piirkonniti on nad tuntud paljude konkreetsete üksiknimede all. Jaapani draakonite elupaigaks on jõed, kosed, mäed, järved, mered ja paleed sügaval ookeanis. Jaapani draakonid on välimuselt välimuselt sarnased Hiina draakonitega. Neil on pikk, soomustega kaetud keha, maosaba, teravad hambad, küünised ja sageli sarved, ogad ja habe. Mõnel tatsul on mitu jäset või pead. Paljud neist muunduvad inimesteks ja neid ei nähta kunagi nende loomulikul kujul.

Tatsud on tihedalt seotud veega – olgu selleks vihm, jõed, mered või ookeanid – ja neid peetakse veejumalateks. Nad elavad suurepärastes paleedes süvamere põhjas või muudes eraldatud kohtades. Tavaliselt hoiduvad nad inimestega asustatud piirkondadest kaugele eemale, kuid vahel teevad nad oma kodu ka budistlike templite lähedal. Nagu Euroopa draakonid, koguvad ka tatsud tohutul hulgal aardeid ja hoiavad oma kodudes võimsaid maagilisi esemeid. Paljud neist on parajad kaabakad, kes kiusu pärast piinavad inimkonda, samas on teised tatsud igati lahked, pakkudes oma tarkust ja abi nendele, kes seda otsivad. Mõned tatsud lubavad koguni seda väärivatel kangelastel ennast külastada ja laenavad õilsatele sõdalastele oma maagilisi esemeid.

Tatsud ei tegele inimeste asjadega, kui need neid otseselt ei puuduta. Nad aktsepteerivad inimeste jumalateenistusi ja ohverdusi; tatsude poole palvetatakse kaitseks vihma või üleujutuste eest. Kõikjal Jaapani saartel austatakse draakonijumalaid ilutulestike, rituaalsete draakonitantsud ja kohalike pidustustega.

Tatsud on ühed vanimaid Jaapanis tuntud üleloomulikud olendid ja esimesed lood neist on kirja pandud Jaapani kõige varasemates käsikirjades Kojikides ja Nihongides. Sajandite jooksul on Jaapani draakonitesse sugenenud ka jooni Hiina ja India draakonitest (longidest ja naagadest) ning nüüdseks on imporditud draakonid sünkretiseerunud eelajaloolise Jaapani põlisrahvaste veejumalustega.

Ka Jaapani keiserlik perekond, maailma vanim pärilik monarhia, põlvneb väidetavalt draakonitest (nagu ka teistest jumalatest). Monarhia olevat aastal 660 eKr asutanud keiser Jimmu, legendaarne Jaapani esimene valitseja. Tema isa oli Toyotama hime poeg, kes omakorda oli mere draakonijumala Ryūjini tütar.

Allikas: Yokai.com

September, 2022

Vaata lisaks:

Slaavi draakonid
Yamata no Orochi (koletismadu Jaapanis)
Mizuchi (draakon, veemadu või veejumalus Jaapani mütoloogias)
O Goncho (veedraakon Jaapani folklooris)
Wani (merejumal Jaapani mütoloogias)
Ryūjin / Ōwatatsumi / Watatsumi (merejumal Jaapani mütoloogias)
Hiina draakon / loong / long / lung