Otsingu tulemused:

1. Akvitaania haug (Esox aquitanicus)
2. Alpi haug (Esox cisalpinus)
3. Alžeeria haugparrak (Luciobarbus callensis)
4. Ameerika haug (Esox americanus)
5. Amuuri haug (Esox reichertii)
6. Andaluusia haugparrak (Luciobarbus sclateri)
7. Apollo-haugdaanio (Luciosoma setigerum)
8. Araali haugparrak (Luciobarbus brachycephalus)
9. Biskra haugparrak (Luciobarbus biscarensis)
10. Bocage'i haugparrak (Luciobarbus bocagei)
11. Escherichi haugparrak (Luciobarbus escherichii)
12. Fileerimine (haug)
13. Graellsi haugparrak (Luciobarbus graellsii)
14. Guadiana haugparrak (Luciobarbus microcephalus)
15. Guercifi haugparrak (Luciobarbus guercifensis)
16. Guirao haugparrak (Luciobarbus guiraonis)
17. Harilik haug, haug (Esox lucius)
18. Harilik haugangerjas (Muraenesox bagio)
19. Harilik haugdaanio (Luciosoma bleekeri)
20. Harilik noolhaug (Sphyraena sphyraena)
21. Haug - legendaarsed suurhaugid
22. haug 16,2 kg
23. haug 16,21 kg
24. Haug komi pärimuses
25. Haug pärimuses
26. Haug püügikalana
27. Haug toidukalana
28. Haug. Eluviisid. Püügitehnikad. Retseptid. (Raamat)
29. Haugangerjad (Muraenesox)
30. Haugangerlased (Muraenesocidae)
31. Haugasraid (Aetobatus)
32. Haugdaaniod (Luciosoma)
33. Haugi kudemine
34. Haugi loomine (pärimus; Eisen)
35. Haugi magu õngesöödana
36. Haugi soolikas (paik soome mütoloogias)
37. Haugi veri (pärimus, kalastusmaagia; Loorits)
38. Haugid (Esox)
39. Haugilised (Esociformes)
40. Haugist handi pärimuses
41. Haugisöömisest Sabanejevi raamatus
42. Haugjas mokkparrak (Labeobarbus lucius)
43. Haugjärv (Aheru Haugjärv)
44. Haugjärv (Kurtna Haugjärv, Havijärv)
45. Haugjärv (Ämmassaare Haugjärv)
46. Haugkarbid (Luciocyprinus)
47. Hauglased (Esocidae)
48. Hauglatik (Luciobrama macrocephalus)
49. Haugmarinka (Schizothorax esocinus)
50. Haugparrakad (Luciobarbus)
51. Hiid-noolhaug ehk barrakuuda (Sphyraena barracuda)
52. Hõbedane noolhaug (Sphyraena argentea)
53. Ibeeria haugparrak (Luciobarbus comizo)
54. Iraani haugparrak (Luciobarbus barbulus)
55. Jaapani haugangerjas (Muraenesox cinereus)
56. Jordani haugparrak (Luciobarbus longiceps)
57. Kaspia haugparrak (Luciobarbus caspius)
58. Kosswigi haugparrak (Luciobarbus kosswigi)
59. Kottelati haugparrak (Luciobarbus kottelati)
60. Kreeka haugparrak (Luciobarbus graecus)
61. Läänekreeka haugparrak (Luciobarbus albanicus)
62. Lüüdia haugparrak (Luciobarbus lydianus)
63. Laiguline haugangerjas (Cynoponticus ferox)
64. Laiguline haugasrai (Aetobatus ocellatus)
65. Langsoni haugkarp (Luciocyprinus langsoni)
66. Maghrebi haugparrak (Luciobarbus maghrebensis)
67. Makrellhaug (Scomberesox saurus)
68. Makrellhauglased (Scomberesocidae)
69. Mesopotaamia haugparrak (Luciobarbus subquincunciatus)
70. Mosuli haugparrak (Luciobarbus xanthopterus)
71. Must haug (Esox niger)
72. Naru haugasrai (Aetobatus narutobiei)
73. Niituim-haugdaanio (Luciosoma trinema)
74. Noolhauglased ehk barrakuudad (Sphyraenidae)
75. Orontese haugparrak (Luciobarbus pectoralis)
76. Pallary haugparrak (Luciobarbus pallaryi)
77. Peen haugparrak (Luciobarbus leptopogon)
78. Pellegrini haugdaanio (Luciosoma pellegrinii)
79. Piits-haugasrai (Aetobatus flagellum)
80. Pikknina-haugparrak (Luciobarbus nasus)
81. Rabati haugparrak (Luciobarbus rabatensis)
82. Rifi haugparrak (Luciobarbus rifensis)
83. Roheline noolhaug (Sphyraena viridensis)
84. Setifi haugparrak (Luciobarbus setivimensis)
85. Soomushaug (soome hiigelhaug Kalevalas)
86. Steindachneri haugparrak (Luciobarbus steindachneri)
87. Suur haugparrak (Luciobarbus esocinus)
88. Zayani haugparrak (Luciobarbus zayanensis)
89. Tähniline haugdaanio (Luciosoma spilopleura)
90. Tensifti haugparrak (Luciobarbus magniatlantis)
91. Tigrise haugparraki (Luciobarbus mystaceus)
92. Triibuline haugkarp (Luciocyprinus striolatus)
93. Trollhaug / trollgädda (kala Rootsi folklooris)
94. Tuulehaug (Belone belone)
95. Tuulehaugid (Belone)
96. Tuulehaugilised (Beloniformes)
97. Tuulehauglased (Belonidae)
98. Täpik-haugasrai (Aetobatus narinari)
99. Usbeki haugtõugjas (Aspiolucius esocinus)
100. Valgetäpik-haugasrai (Aetobatus laticeps)
101. Vatnagedda / Eiturgedda (mürgihaug Islandi folklooris)
102. Yahyaoui haugparrak (Luciobarbus yahyaouii)
103. Yamaguchi haugangerjas (Muraenesox yamaguchiensis)

Åmanden (näkk-olend Taani folklooris)

Åmanden (jõemees), näkk-olend Taani folklooris. Müütiline olend, kes viibib enamasti vetesügavustes. Mõnikord võtab ta suure kala (haugi) kuju, kellel on hobuse saba ja lakk, vahel on ta kala moodi meesterahvas sammaldunud seljaga. Ta võib ennast näidata ka tumedates või hallides riietuses mehena, kellel on pikk tume habe ja juuksed.

Åmanden elab järvedes, ojades ja jõgedes ning hoolitseb selle eest, et järv oleks kala täis – tema otsustada on seegi, kas kala hakkab kalamehe õnge. Tasuks järve elurikkuse eest nõuab åmanden kord aastas inimohvri – paljud uppumissurmad on tema tekitatud. Kui paat läheb järvel ümber, võib åmanden inimesel jalast haarata ja ta sügavusse vedada.

Kui åmanden ohvrit ootab, on kuulda järvest tema hüüdu: "Aeg on käes, aga mees pole veel tulnud!" Siiski ei pea åmanden ootama, kuni keegi kogemata vette kukub. Ta suudab inimesi vette meelitada neile viiulil maagilisi viise mängides.

Mõned inimesed on tasu eest åmandenilt viiulimängu õppinud. See muusika sunnib kõiki tantsima, ja seetõttu võib seda mängida vaid kümme käiku. Kui mängitakse rohkem, siis tantsivad kõik pikas rivis ruumist välja ja otse vette, kus nad upuvad.

Kes tahab järves ujuda, saab end åmandeni eest kaitsta, kui viskab vette mingi rauast asja või kivi. Kivi peab pritsimata vette maanduma ja siis tuleb valjusti teatadaden kinni, et åman on nüüd seotud. Seejärel võib kartmatult kümmelda. Pärast tuleb aga åmanden lahti lasta - selleks visatakse vette uus kivi nii, et pritsmed lendaksid.

Paremat kalaõnne soovides tuleb taas åmanden kinni siduda, et võtta siis tema käsualused kalad. Selleks visatakse järve keskele kalmistumulda. Kõige ohutumalt saab seda teha siis, kui muld seotakse järve keskel põlevale vaiale. Åmandeni saab ka järvest välja peletada. Selleks tuleb teha pühitsetud mullaga ring ümber järve – asi peab toimuma neljapäeva õhtul ja läbi tuleb viia ka eriline rituaal, mille mõjul åmanden hüppab järvest välja ja jookseb minema.

Kui pead ületama oja, on kasulik jätta sillale šilling, et sinust ei saaks åmandeni järgmist ohvrit.

Viiuldaja, kes on end åmandenii muusikast lummata lasknud, võib lummusest vabanemiseks proovida laulu tagurpidi mängida. Viimase abinõuna võivat aidata ka pillikeelte katkilõikamine.

Allikas: troldfolk.dk/aamanden/

September, 2022

Vaata lisaks:

Slattenpatten (naisolend taani folklooris)
Nøkk / nøkken (näkk Norra ja Rootsi folklooris)
Fossegrim / Grim / Strömkarlen (viiuldav veevaim Skandinaavia folklooris)
Näkk