Otsingu tulemused:

1. Alesti järv (Alesti karjäärijärv)
2. Allika-lõunateib (Telestes fontinalis)
3. Angerjas ja lest (Tuvalu saarte loomismüüt)
4. Boiootia lõunateib (Telestes beoticus)
5. Cikola lõunateib (Telestes turskyi)
6. Dabari lõunateib (Telestes dabar)
7. Fileerimine (lest)
8. Filipiini niitlatik (Nematabramis alestes)
9. Göksu ramul (Capoeta caelestis)
10. Harilik hiidlest (Hippoglossus hippoglossus)
11. Harilik karelest (Hippoglossoides platessoides)
12. Harilik lõunateib (Telestes souffia)
13. Harilik polaarlest (Liopsetta glacialis)
14. Hiidlestad (Hippoglossus)
15. Hiidlestaema (veekrüptiid Islandi vetes)
16. Horvaatia lõunateib (Telestes croaticus)
17. Itaalia lõunateib (Telestes muticellus)
18. Karelestad (Hippoglossoides)
19. Karsti-lõunateib (Telestes karsticus)
20. Lest ehk jõelest (Platichthys flesus)
21. Lest ja piimkala (Maldiivi muistend)
22. Lest. Eluviisid. Püügitehnikad. Retseptid. (Raamat)
23. Lestad (Platichthys)
24. Lestakalade sündimine (pärimus; Eisen)
25. Lestalised (Pleuronectiformes)
26. Lestanoot
27. Lestapüük
28. Lestavõrk
29. Lestlased (Pleuronectidae)
30. Lõunateib Telestes croaticus
31. Lõunateibid (Telestes)
32. Läänemere lest (Platichthys flesus trachurus)
33. Merilest ehk atlandi merilest (Pleuronectes platessa)
34. Merilestad (Pleuronectes)
35. Metohija lõunateib (Telestes metohiensis)
36. Miloradi lõunateib (Telestes miloradi)
37. Montenegro lõunateib (Telestes montenigrinus)
38. Neljaköbruline merilest (Pleuronectes quadrituberculatus)
39. Numhyalikyu (hiidlest kwakiutlite folklooris)
40. Palestiina kogerparrak (Carasobarbus canis)
41. Palestiina koontrulling (Oxynoemacheilus insignis)
42. Peenrüü-lõunateib (Telestes polylepis)
43. Pikklest (Glyptocephalus cynoglossus)
44. Pikklestad (Glyptocephalus)
45. Polaarlestad (Liopsetta)
46. Saarte Lestkäpp (pärimus, hall vanamees; Loorits)
47. Soomuslest (Limanda limanda)
48. Soomuslestad (Limanda)
49. Süvalest (Reinhardtius hippoglossoides)
50. Triibik-lõunateib (Telestes pleurobipunctatus)
51. Tähtlest (Platichthys stellatus)
52. Vaikse ookeani hiidlest (Hippoglossus stenolepis)
53. Valgekõhtlestad (Lepidopsetta)
54. Väikesuulest (Microstomus kitt)
55. Väikesuulestad (Microstomus)

Fossegrim / Grim / Strömkarlen (viiuldav veevaim Skandinaavia folklooris)

Fossegrim ehk Grim ehk Strömkarlen, viiuldav veevaim Skandinaavia folklooris. Enamasti kirjeldatakse kui väga ilusat noormeest, kes mängib lummavalt viiulit, peamiselt hardangeri viiulit, mis on norra rahvuspill. Teda seostatakse koskede või jõgedega – foss on norra keeles kosk, strömkarlen rootsi keeles jõemees. Norras on ta vahel ka nøkk või nøkken, Rootsis näcken (näkk). Teda on seostatud ka kvernknurri, veskivaimuga.

Fossegrim on erakordne viiuldaja, kelle pillikeeltelt kõlavad metsa-, tuule- ja veehääled. Rootslased ütlevad, et strömkarli laulul on üksteist variatsiooni, millest viimane on reserveeritud öövaimudele, sest selle esitamisel hakkavat tantsima ka lauad ja pingid, hallhabemed ja vanaemad, pimedad ja põdurad ja isegi imikud hällis.

Väidetavalt võib fossegrim õpetada viiulimängu, kui talle tuuakse neljapäeva õhtul salaja toiduohver: valge kits, mis visatakse kose alla vette peaga põhja poole või siis fenalår (vinnutatud lambakints), mis on varastatud neljal järjestikusel neljapäeval naabri aidast. Kui kondil pole piisavalt liha, õpetab fossegrim palujale ainult viiuli häälestamist. Kui ohver on piisav, võtab ta õpilase parema käe ja tõmbab selle sõrmi piki pillikeeli, kuni sõrmed veritsevad – seejärel suudab õpilane mängida nii hästi, et puud tantsivad ja ojad kosed peatuvad.

Kuulsad viiuldajad, kes olevat õppinud fossegrimilt, on Torgeir Augundsson (1801–1872) ja Ole Bull (1810–1880), viimase kuju Bergeni kesklinnas kujutab fossegrimi, kes mängib langeva vee all harfi.

Allikas: Wikipedia

September, 2022

Vaata lisaks:

Kvarngubbe (veskinäkk Rootsi folklooris)
Åmanden (näkk-olend Taani folklooris)
Nøkk / nøkken (näkk Norra ja Rootsi folklooris)
Veehaldjas (eesti)
Näkk