Otsingu tulemused:

1. Alesti järv (Alesti karjäärijärv)
2. Allika-lõunateib (Telestes fontinalis)
3. Angerjas ja lest (Tuvalu saarte loomismüüt)
4. Boiootia lõunateib (Telestes beoticus)
5. Cikola lõunateib (Telestes turskyi)
6. Dabari lõunateib (Telestes dabar)
7. Fileerimine (lest)
8. Filipiini niitlatik (Nematabramis alestes)
9. Göksu ramul (Capoeta caelestis)
10. Harilik hiidlest (Hippoglossus hippoglossus)
11. Harilik karelest (Hippoglossoides platessoides)
12. Harilik lõunateib (Telestes souffia)
13. Harilik polaarlest (Liopsetta glacialis)
14. Hiidlestad (Hippoglossus)
15. Hiidlestaema (veekrüptiid Islandi vetes)
16. Horvaatia lõunateib (Telestes croaticus)
17. Itaalia lõunateib (Telestes muticellus)
18. Karelestad (Hippoglossoides)
19. Karsti-lõunateib (Telestes karsticus)
20. Lest ehk jõelest (Platichthys flesus)
21. Lest ja piimkala (Maldiivi muistend)
22. Lest. Eluviisid. Püügitehnikad. Retseptid. (Raamat)
23. Lestad (Platichthys)
24. Lestakalade sündimine (pärimus; Eisen)
25. Lestalised (Pleuronectiformes)
26. Lestanoot
27. Lestapüük
28. Lestavõrk
29. Lestlased (Pleuronectidae)
30. Lõunateib Telestes croaticus
31. Lõunateibid (Telestes)
32. Läänemere lest (Platichthys flesus trachurus)
33. Merilest ehk atlandi merilest (Pleuronectes platessa)
34. Merilestad (Pleuronectes)
35. Metohija lõunateib (Telestes metohiensis)
36. Miloradi lõunateib (Telestes miloradi)
37. Montenegro lõunateib (Telestes montenigrinus)
38. Neljaköbruline merilest (Pleuronectes quadrituberculatus)
39. Numhyalikyu (hiidlest kwakiutlite folklooris)
40. Palestiina kogerparrak (Carasobarbus canis)
41. Palestiina koontrulling (Oxynoemacheilus insignis)
42. Peenrüü-lõunateib (Telestes polylepis)
43. Pikklest (Glyptocephalus cynoglossus)
44. Pikklestad (Glyptocephalus)
45. Polaarlestad (Liopsetta)
46. Saarte Lestkäpp (pärimus, hall vanamees; Loorits)
47. Soomuslest (Limanda limanda)
48. Soomuslestad (Limanda)
49. Süvalest (Reinhardtius hippoglossoides)
50. Triibik-lõunateib (Telestes pleurobipunctatus)
51. Tähtlest (Platichthys stellatus)
52. Vaikse ookeani hiidlest (Hippoglossus stenolepis)
53. Valgekõhtlestad (Lepidopsetta)
54. Väikesuulest (Microstomus kitt)
55. Väikesuulestad (Microstomus)

Selkolla (hülgepäine kurivaim Islandi folklooris)

Selkolla (hülgepea), hülgepeaga naine Islandi folklooris, pärineb piiskop Guðmundur Arasoni (1167-1237) elu kirjeldavast saagast, mis koosneb omakorda neljast alamsaagast Guðmundar sögur A, B, C ja D, ja kirjutati aastatel 1314–1344.

Selkollaga seotud sündmused leiavad aset Westfjordis, kus mees ja naine viivad tütart ristimisele. Teel olles tuleb neile himu vahekorda astuda, nad jätavad lapse tee äärde ja lähevad suure kivi taha. Kui nad seejärel tagasi lapse juurde tulevad, on laps must, kole ja surnud. Nad otsustavad lapse maha jätta ja hakkavad ära minema, kuid kuulevad siis lapse nuttu. Nad tulevad tagasi lapse juurde, kuid nüüd on laps nii kohutav, et vanemad ei julge teda puudutada. Nad lähevad rahvast juurde tooma, ent kui üheskoos kivi juurde tullakse, on laps kadunud.

Mingil ajal hakkasid levima jutud, et piirkonda on saabunud naine, kes on mõnikord tavalise näoga, mõnikord aga hülgepeaga. Ta käis ringi nii öösel kui ka päeval ja teda hakati kutsuma Selkollaks.

Järgnevalt kirjeldatakse saagas, et Selkolla võtab talunaise kujul üht talumeest vahekorda meelitada. Talumees küll keeldub ja üritab koju minna, kuid Selkolla takistab teda ning talumees jõuab koju väsinud ja kurnatuna ning jääb voodisse haiguse tõttu, mis on tabanud tema mehelikkust. Aga rüve olend ei jäta teda veel rahule, vaid otsib teda innukalt ööd ja päevad. Keegi ei taha enam talumehe läheduses olla ja teda lohutada, välja arvatud üks julge sõber, kes heidab pikali talumehe kõrvale. Kui Selkolla öösel saabub, võtab ta sõbralt tolle silmad.

Nüüd tuleb tallu piiskop Guðmundur ja kui ta ööseks magama heidab, näeb ta, et üks naine püüab tal kingi jalast tõmmata. Guðmundur saab kohe aru, kellega tegemist ja ajab Selkolla minema sõnadega "mine alla, kurat, ja ära tule tagasi!". Järgmisel päeval tuleb Selkolla uuesti, kuid nüüd ajab piiskop ta jälle minema, püstitades selleks ümber talu seitse risti

Veel on saagas juttu sellest, et Selkolla püüab kurja teha laeva pardal, kuid meeskond on saanud reisiks piiskop Guðmunduri õnnistuse ja see ei lase Selkollal neid kahjustada.

Allikad: Wikipedia; bestiarium.tumblr.com

September, 2022

Vaata lisaks:

Selkid (libahülged Põhjasaarte, Islandi ja Fääri saarte mütoloogias)