Otsingu tulemused:
2. Allika-lõunateib (Telestes fontinalis)
3. Angerjas ja lest (Tuvalu saarte loomismüüt)
4. Boiootia lõunateib (Telestes beoticus)
5. Cikola lõunateib (Telestes turskyi)
6. Dabari lõunateib (Telestes dabar)
7. Fileerimine (lest)
8. Filipiini niitlatik (Nematabramis alestes)
9. Göksu ramul (Capoeta caelestis)
10. Harilik hiidlest (Hippoglossus hippoglossus)
11. Harilik karelest (Hippoglossoides platessoides)
12. Harilik lõunateib (Telestes souffia)
13. Harilik polaarlest (Liopsetta glacialis)
14. Hiidlestad (Hippoglossus)
15. Hiidlestaema (veekrüptiid Islandi vetes)
16. Horvaatia lõunateib (Telestes croaticus)
17. Itaalia lõunateib (Telestes muticellus)
18. Karelestad (Hippoglossoides)
19. Karsti-lõunateib (Telestes karsticus)
20. Lest ehk jõelest (Platichthys flesus)
21. Lest ja piimkala (Maldiivi muistend)
22. Lest. Eluviisid. Püügitehnikad. Retseptid. (Raamat)
23. Lestad (Platichthys)
24. Lestakalade sündimine (pärimus; Eisen)
25. Lestalised (Pleuronectiformes)
26. Lestanoot
27. Lestapüük
28. Lestavõrk
29. Lestlased (Pleuronectidae)
30. Lõunateib Telestes croaticus
31. Lõunateibid (Telestes)
32. Läänemere lest (Platichthys flesus trachurus)
33. Merilest ehk atlandi merilest (Pleuronectes platessa)
34. Merilestad (Pleuronectes)
35. Metohija lõunateib (Telestes metohiensis)
36. Miloradi lõunateib (Telestes miloradi)
37. Montenegro lõunateib (Telestes montenigrinus)
38. Neljaköbruline merilest (Pleuronectes quadrituberculatus)
39. Numhyalikyu (hiidlest kwakiutlite folklooris)
40. Palestiina kogerparrak (Carasobarbus canis)
41. Palestiina koontrulling (Oxynoemacheilus insignis)
42. Peenrüü-lõunateib (Telestes polylepis)
43. Pikklest (Glyptocephalus cynoglossus)
44. Pikklestad (Glyptocephalus)
45. Polaarlestad (Liopsetta)
46. Saarte Lestkäpp (pärimus, hall vanamees; Loorits)
47. Soomuslest (Limanda limanda)
48. Soomuslestad (Limanda)
49. Süvalest (Reinhardtius hippoglossoides)
50. Triibik-lõunateib (Telestes pleurobipunctatus)
51. Tähtlest (Platichthys stellatus)
52. Vaikse ookeani hiidlest (Hippoglossus stenolepis)
53. Valgekõhtlestad (Lepidopsetta)
54. Väikesuulest (Microstomus kitt)
55. Väikesuulestad (Microstomus)
Shussebora (meredraakon Jaapanis)
Shussebora, meredraakon Jaapanis. Jaapani mütoloogias on tavaline, et erinevad loomad võivad teatud vanuses muutuda üleloomulikeks olenditeks, yokaideks. Nii on see ka väga suure mereteo trompettritoni ehk hiidtritoniga (Charonia tritonis), kelle koda kasutatakse ka pasunana. Kui hiidtriton saab mitme tuhande aasta vanuseks, muutub see draakonilaadseks olendiks, keda nimetatakse shusseboraks.
Ammuilma on usutud, et hiidtritonid elasid mägedes maa alla maetuina. Nad kasvasid seal aina suuremaks, kuni kolme tuhande aasta laskusid maalihkete ajal mägedest orgudesse. Seejärel veetsid nad inimkülade lähedal elades veel kolm tuhat aastat, kuni lõpuks tegid oma urud merre ja veel kolme tuhande aastat pärast muutusid nad vee all meredraakoniks.
Kuna shusseborad veedavad oma elu maa sees või sügaval meres, kohtuvad nad inimestega väga harva. Koopad, mida nad rände ajal maha jätavad, andvat aga tunnistust nende olemasolust. Kõikjal Jaapanis on pärast maalihkeid avastatud suuri koopaid, milles arvati elanud olevat shusseborad. Meiji perioodil (1868-1912) kirjutati sellistest koopaleidudest ka ajalehtedes.
Väidetavalt annab shussebora liha igale inimesele, kes seda sööb, väga pika eluea, kuid pole tõendeid ega lugusidki kellestki, kes oleks tegelikult shusseborat näinud, tema liha söömisest rääkimata.
Allikas: Yokai.com
August, 2022