Otsingu tulemused:
2. Allika-lõunateib (Telestes fontinalis)
3. Angerjas ja lest (Tuvalu saarte loomismüüt)
4. Boiootia lõunateib (Telestes beoticus)
5. Cikola lõunateib (Telestes turskyi)
6. Dabari lõunateib (Telestes dabar)
7. Fileerimine (lest)
8. Filipiini niitlatik (Nematabramis alestes)
9. Göksu ramul (Capoeta caelestis)
10. Harilik hiidlest (Hippoglossus hippoglossus)
11. Harilik karelest (Hippoglossoides platessoides)
12. Harilik lõunateib (Telestes souffia)
13. Harilik polaarlest (Liopsetta glacialis)
14. Hiidlestad (Hippoglossus)
15. Hiidlestaema (veekrüptiid Islandi vetes)
16. Horvaatia lõunateib (Telestes croaticus)
17. Itaalia lõunateib (Telestes muticellus)
18. Karelestad (Hippoglossoides)
19. Karsti-lõunateib (Telestes karsticus)
20. Lest ehk jõelest (Platichthys flesus)
21. Lest ja piimkala (Maldiivi muistend)
22. Lest. Eluviisid. Püügitehnikad. Retseptid. (Raamat)
23. Lestad (Platichthys)
24. Lestakalade sündimine (pärimus; Eisen)
25. Lestalised (Pleuronectiformes)
26. Lestanoot
27. Lestapüük
28. Lestavõrk
29. Lestlased (Pleuronectidae)
30. Lõunateib Telestes croaticus
31. Lõunateibid (Telestes)
32. Läänemere lest (Platichthys flesus trachurus)
33. Merilest ehk atlandi merilest (Pleuronectes platessa)
34. Merilestad (Pleuronectes)
35. Metohija lõunateib (Telestes metohiensis)
36. Miloradi lõunateib (Telestes miloradi)
37. Montenegro lõunateib (Telestes montenigrinus)
38. Neljaköbruline merilest (Pleuronectes quadrituberculatus)
39. Numhyalikyu (hiidlest kwakiutlite folklooris)
40. Palestiina kogerparrak (Carasobarbus canis)
41. Palestiina koontrulling (Oxynoemacheilus insignis)
42. Peenrüü-lõunateib (Telestes polylepis)
43. Pikklest (Glyptocephalus cynoglossus)
44. Pikklestad (Glyptocephalus)
45. Polaarlestad (Liopsetta)
46. Saarte Lestkäpp (pärimus, hall vanamees; Loorits)
47. Soomuslest (Limanda limanda)
48. Soomuslestad (Limanda)
49. Süvalest (Reinhardtius hippoglossoides)
50. Triibik-lõunateib (Telestes pleurobipunctatus)
51. Tähtlest (Platichthys stellatus)
52. Vaikse ookeani hiidlest (Hippoglossus stenolepis)
53. Valgekõhtlestad (Lepidopsetta)
54. Väikesuulest (Microstomus kitt)
55. Väikesuulestad (Microstomus)
Kijimunā / sēma / bunagaya (ranna-yokai Jaapanis)
Kijimunā ehk sēma ehk bunagaya, ranna-yokai Jaapanis Ryukyu saarestikus. Nime Kijimunā on see olend saanud Okinawa saarel asuva Kijimuka küla järgi. Kijimunā elab banjanipuude1 sees, ta on lapsesuurune, erkpunaste juuste ja punaka nahaga. Kijimunād kannavad rohust seelikuid ja liiguvad ringi pigem hüpates kui kõndides. Kuigi kijimunā säilitab ka täiskasvanuna lapseliku välimuse, on isastel olenditel suured ja silmapaistvad munandid.
Kijimunāde eluviis sarnaneb paljuski inimeste eluviisiga. Nad püüavad kallastel kala, elavad peredes, abielluvad ja kasvatavad lapsi niisamuti nagu põlissaarlased. Harvadel juhtudel abielluvad nad ka inimperedesse. Kijimunād toituvad täielikult mereandidest. Nad on suurepärased kalurid ja väga osavad sukeldujad. Kijimunād kasutavad mõlemat oskust, et hankida oma lemmikrooga, milleks on Jaapanis gurukuni nime kandva kala (Pterocaesio digramma) pead. Eriti meeldivad neile kalasilmad, kusjuures vasakut silma eelistatakse paremale.
Kijimunādel on mitmeid hirme ja eelarvamusi. Nad jälestavad kanu ja keedupotte ning ärrituvad peeretavate inimeste peale, kuid üle kõige vihkavad kaheksajalgu. Nad põlgavad ja kardavad kaheksajalgu ning väldivad neid iga hinna eest.
Kijimunā aitab sageli kaluritel kala püüda või on inimestele toidu eest abiks muul moel. Kui ta saab inimesega sõbraks, võib sõprus kesta kogu elu. Kijimunā rünnakud inimeste vastu on haruldased, kuid kindel viis saada tema raevu osaliseks, on maha raiuda banjanipuu, milles ta elab. Kijimunā, kellele sellist ülekohut tehakse, mõrvab kariloomi, rikub kalapaate selliselt, et need merel olles upuvad, või vangistab inimese võluväel puuõõnsusse, kust too välja ei pääse. Kijimunā vaenu ei saa enam kunagi vaigistada.
Kijimunā sarnaneb paljus Amami saartel elava kenmuniga, kuid kenmunil on rohkem ühisjooni kappaga.
1 Banjan (banian, banyan) – teatav viigipuu (Ficus microcarpa), millel on palju tugijuuri ja mis võib toimida nn kägistava viigipuuna: tugijuured kasvavad tihedalt ümber puutüve, keskel asunud tüvi kõduneb ja puu sisse moodustub õõnsus. Mitmete rahvaste folklooris elavad banjanipuu õõnsustes erinevad vaimolendid.
Allikad: Yokai.com; Wikipedia
August, 2022