Otsingu tulemused:
2. Allika-lõunateib (Telestes fontinalis)
3. Angerjas ja lest (Tuvalu saarte loomismüüt)
4. Boiootia lõunateib (Telestes beoticus)
5. Cikola lõunateib (Telestes turskyi)
6. Dabari lõunateib (Telestes dabar)
7. Fileerimine (lest)
8. Filipiini niitlatik (Nematabramis alestes)
9. Göksu ramul (Capoeta caelestis)
10. Harilik hiidlest (Hippoglossus hippoglossus)
11. Harilik karelest (Hippoglossoides platessoides)
12. Harilik lõunateib (Telestes souffia)
13. Harilik polaarlest (Liopsetta glacialis)
14. Hiidlestad (Hippoglossus)
15. Hiidlestaema (veekrüptiid Islandi vetes)
16. Horvaatia lõunateib (Telestes croaticus)
17. Itaalia lõunateib (Telestes muticellus)
18. Karelestad (Hippoglossoides)
19. Karsti-lõunateib (Telestes karsticus)
20. Lest ehk jõelest (Platichthys flesus)
21. Lest ja piimkala (Maldiivi muistend)
22. Lest. Eluviisid. Püügitehnikad. Retseptid. (Raamat)
23. Lestad (Platichthys)
24. Lestakalade sündimine (pärimus; Eisen)
25. Lestalised (Pleuronectiformes)
26. Lestanoot
27. Lestapüük
28. Lestavõrk
29. Lestlased (Pleuronectidae)
30. Lõunateib Telestes croaticus
31. Lõunateibid (Telestes)
32. Läänemere lest (Platichthys flesus trachurus)
33. Merilest ehk atlandi merilest (Pleuronectes platessa)
34. Merilestad (Pleuronectes)
35. Metohija lõunateib (Telestes metohiensis)
36. Miloradi lõunateib (Telestes miloradi)
37. Montenegro lõunateib (Telestes montenigrinus)
38. Neljaköbruline merilest (Pleuronectes quadrituberculatus)
39. Numhyalikyu (hiidlest kwakiutlite folklooris)
40. Palestiina kogerparrak (Carasobarbus canis)
41. Palestiina koontrulling (Oxynoemacheilus insignis)
42. Peenrüü-lõunateib (Telestes polylepis)
43. Pikklest (Glyptocephalus cynoglossus)
44. Pikklestad (Glyptocephalus)
45. Polaarlestad (Liopsetta)
46. Saarte Lestkäpp (pärimus, hall vanamees; Loorits)
47. Soomuslest (Limanda limanda)
48. Soomuslestad (Limanda)
49. Süvalest (Reinhardtius hippoglossoides)
50. Triibik-lõunateib (Telestes pleurobipunctatus)
51. Tähtlest (Platichthys stellatus)
52. Vaikse ookeani hiidlest (Hippoglossus stenolepis)
53. Valgekõhtlestad (Lepidopsetta)
54. Väikesuulest (Microstomus kitt)
55. Väikesuulestad (Microstomus)
Ipupiara / Hipupiara (veekoletis Brasiilia folklooris)
Ipupiara ehk Hipupiara, merekoletis Brasiilia folklooris. Nimi tuleneb iidsest tupi sõnast Ypupîara, mis tähendab vees olevat elanikku. Olend kuulus 16. sajandil Brasiilia rannikut asustanud tupi rahvaste mütoloogiasse.
Ipupiara olevat rünnanud inimesi ja söönud nende kehaosi. Brasiilia koloonia aruannete kohaselt leiti ja tapeti 1564. aastal üks Ipupiara. Portugali kroonik Pero de Magalhães Gandavo kirjeldas teda olendit kui viieteist jala pikkust, karvase kegaga olendit, kelle koonul olid väga suured harjased nagu vuntsid. Mõnede lugude põhjal tappis olend oma ohvrid võimsa kallistusega; surnukehad leiti peaaegu tervetena, ära olid söödud vaid silmad, nina, sõrmed ja mõnikord ka suguelundid.
Ipupiarat peetakse olendiks, kellest kujunes Iara ehk vee-ema – üks Brasiilia folkloori vastuolulisemaid müüte ja seda just oma tekkeloo tõttu. Câmara Cascudo, suurim Brasiilia folklorist, on olnud kategooriliselt väitnud, et ükski koloniaal-Brasiilia kroonik pole registreerinud Vee-ema kui leebet merineitsit, vaid ta on alati ipupiara – metsik, näljane ja jõhker.
Üleminek koletislikult Ipupiaralt meeldivale Iarale toimus kultuurilise sulandumisena. Raevukast Ipupiarast, Aafrikast pärit Yemanjást ja euroopalikust merineitsist sai kokku Iara. See sulandumine oli aeglane ja algas 19. sajandi teises pooles, kuid veel aastaid kirjeldati Iarat puhtakujulise euroopaliku merineitsina, heledate juuste ja selgete silmadega.
August, 2022
Vaata lisaks:
Yemọja/Yemanjá (jõejumalanna joruba usundis)Merekoletised
Meri-mees / Merman (mütoloogiline olend)
Iara (Brasiilia veenümf)