Otsingu tulemused:

1. Akvitaania haug (Esox aquitanicus)
2. Alpi haug (Esox cisalpinus)
3. Alžeeria haugparrak (Luciobarbus callensis)
4. Ameerika haug (Esox americanus)
5. Amuuri haug (Esox reichertii)
6. Andaluusia haugparrak (Luciobarbus sclateri)
7. Apollo-haugdaanio (Luciosoma setigerum)
8. Araali haugparrak (Luciobarbus brachycephalus)
9. Biskra haugparrak (Luciobarbus biscarensis)
10. Bocage'i haugparrak (Luciobarbus bocagei)
11. Escherichi haugparrak (Luciobarbus escherichii)
12. Fileerimine (haug)
13. Graellsi haugparrak (Luciobarbus graellsii)
14. Guadiana haugparrak (Luciobarbus microcephalus)
15. Guercifi haugparrak (Luciobarbus guercifensis)
16. Guirao haugparrak (Luciobarbus guiraonis)
17. Harilik haug, haug (Esox lucius)
18. Harilik haugangerjas (Muraenesox bagio)
19. Harilik haugdaanio (Luciosoma bleekeri)
20. Harilik noolhaug (Sphyraena sphyraena)
21. Haug - legendaarsed suurhaugid
22. haug 16,2 kg
23. haug 16,21 kg
24. Haug komi pärimuses
25. Haug pärimuses
26. Haug püügikalana
27. Haug toidukalana
28. Haug. Eluviisid. Püügitehnikad. Retseptid. (Raamat)
29. Haugangerjad (Muraenesox)
30. Haugangerlased (Muraenesocidae)
31. Haugasraid (Aetobatus)
32. Haugdaaniod (Luciosoma)
33. Haugi kudemine
34. Haugi loomine (pärimus; Eisen)
35. Haugi magu õngesöödana
36. Haugi soolikas (paik soome mütoloogias)
37. Haugi veri (pärimus, kalastusmaagia; Loorits)
38. Haugid (Esox)
39. Haugilised (Esociformes)
40. Haugist handi pärimuses
41. Haugisöömisest Sabanejevi raamatus
42. Haugjas mokkparrak (Labeobarbus lucius)
43. Haugjärv (Aheru Haugjärv)
44. Haugjärv (Kurtna Haugjärv, Havijärv)
45. Haugjärv (Ämmassaare Haugjärv)
46. Haugkarbid (Luciocyprinus)
47. Hauglased (Esocidae)
48. Hauglatik (Luciobrama macrocephalus)
49. Haugmarinka (Schizothorax esocinus)
50. Haugparrakad (Luciobarbus)
51. Hiid-noolhaug ehk barrakuuda (Sphyraena barracuda)
52. Hõbedane noolhaug (Sphyraena argentea)
53. Ibeeria haugparrak (Luciobarbus comizo)
54. Iraani haugparrak (Luciobarbus barbulus)
55. Jaapani haugangerjas (Muraenesox cinereus)
56. Jordani haugparrak (Luciobarbus longiceps)
57. Kaspia haugparrak (Luciobarbus caspius)
58. Kosswigi haugparrak (Luciobarbus kosswigi)
59. Kottelati haugparrak (Luciobarbus kottelati)
60. Kreeka haugparrak (Luciobarbus graecus)
61. Läänekreeka haugparrak (Luciobarbus albanicus)
62. Lüüdia haugparrak (Luciobarbus lydianus)
63. Laiguline haugangerjas (Cynoponticus ferox)
64. Laiguline haugasrai (Aetobatus ocellatus)
65. Langsoni haugkarp (Luciocyprinus langsoni)
66. Maghrebi haugparrak (Luciobarbus maghrebensis)
67. Makrellhaug (Scomberesox saurus)
68. Makrellhauglased (Scomberesocidae)
69. Mesopotaamia haugparrak (Luciobarbus subquincunciatus)
70. Mosuli haugparrak (Luciobarbus xanthopterus)
71. Must haug (Esox niger)
72. Naru haugasrai (Aetobatus narutobiei)
73. Niituim-haugdaanio (Luciosoma trinema)
74. Noolhauglased ehk barrakuudad (Sphyraenidae)
75. Orontese haugparrak (Luciobarbus pectoralis)
76. Pallary haugparrak (Luciobarbus pallaryi)
77. Peen haugparrak (Luciobarbus leptopogon)
78. Pellegrini haugdaanio (Luciosoma pellegrinii)
79. Piits-haugasrai (Aetobatus flagellum)
80. Pikknina-haugparrak (Luciobarbus nasus)
81. Rabati haugparrak (Luciobarbus rabatensis)
82. Rifi haugparrak (Luciobarbus rifensis)
83. Roheline noolhaug (Sphyraena viridensis)
84. Setifi haugparrak (Luciobarbus setivimensis)
85. Soomushaug (soome hiigelhaug Kalevalas)
86. Steindachneri haugparrak (Luciobarbus steindachneri)
87. Suur haugparrak (Luciobarbus esocinus)
88. Zayani haugparrak (Luciobarbus zayanensis)
89. Tähniline haugdaanio (Luciosoma spilopleura)
90. Tensifti haugparrak (Luciobarbus magniatlantis)
91. Tigrise haugparraki (Luciobarbus mystaceus)
92. Triibuline haugkarp (Luciocyprinus striolatus)
93. Trollhaug / trollgädda (kala Rootsi folklooris)
94. Tuulehaug (Belone belone)
95. Tuulehaugid (Belone)
96. Tuulehaugilised (Beloniformes)
97. Tuulehauglased (Belonidae)
98. Täpik-haugasrai (Aetobatus narinari)
99. Usbeki haugtõugjas (Aspiolucius esocinus)
100. Valgetäpik-haugasrai (Aetobatus laticeps)
101. Vatnagedda / Eiturgedda (mürgihaug Islandi folklooris)
102. Yahyaoui haugparrak (Luciobarbus yahyaouii)
103. Yamaguchi haugangerjas (Muraenesox yamaguchiensis)

Witkəś / witkul (veeolend mansi mütoloogiast)

Witkəś ehk witkul, veeolend mansi mütoloogiast. Loomismüüdis sundis Numi-Toorum witkulit ürgookenis aina suuremaks kasvava maa pinda alla neelama, et maa omaenese raskuse tõttu ära ei upuks.

Üks väheseid müütilisi olendeid, kes on seotud tegelike paleontoloogiliste leidudega, nimelt mammutiluude ja -kihvadega. Ilmselt on olnud olendi nimede kasutamine seotud ka veekogu laadiga: witkəś elab jõgedes ja witkul' järvedes, nii witkəś kui ka witkul' tulenevad sõnast wit ('vesi'). Selle kohta, et witkəś elab veesügavuses, andsid tunnistust mammutiluude leiud peamiselt just jõekallastelt. Usuti, et mammutikihvad on witkəśi sarved, mida ta vahetas samamoodi nagu põhjapõder või põder; sarvede olemasolust järeldati aga, et nad on surelikud olendid, kes küll väldivad kontakti inimestega. Nende kuju oli täpsemalt määratlemata, kuid paiguti jagati neid meessoost witkəś-ōkjaks ja naissoost witkəś-ēkwaks. Mõnedes lugudes olevat nad kutsunud külalisi vee alla teed jooma.

Sosva jõe ääres usuti, et vanad karud ja põdrad söövad end maa peal kurguni täis, seejärel aga vajuvad vette ja muutuvad seal witkəśideks ning neil on siis kalasaba.

Witkəś ja witkul' on väsimatud kaevajad, kes kaevavad veevoolu suunamiseks auke ja jõekanaleid. Arvati, et nemad tegid ka Sosva jõele suured järved. Tavda jões asuv witkəś tõmbas aga hobuseid vette ja tema ilmumine oli saabuva surma märk.

Järvedes, kus witkulid elavad, ei püüa keegi kala. Isegi linnud ei lenda nende kohal. Iga elusolend, kes lähedale tuleb, võidakse vette tõmmata. Witkəśi võib leida aga igast jõekeerisest ja nad naudivad seal kõigi nende valdusse sattunute uputamist. Berezovo ümbruses oli tavapärane ohverdada põhjapõder witkəśile ajal, kui jää triivima hakkas. Mujal heideti ohvriannina esemeid, näiteks vasest katlaid, jõekeeristesse.

Mammutiluudest inspireeritud müütilised olendid on tuntud ka teiste Siberi rahvaste uskumustest ja osa neist on veeolendid.

Kvoli-kozar / Кволи-козар ('mammutkala') on sölkupi uskumustes mammut, kes sarnaneb haugiga; elanud tuhande aastaseks, omandas see tohutud mõõtmed ja laskus vee alla järve. Sölkupi folklooris on ka mammuthaug (Košar pitštši / Кошар пиччи), kes elab “kuradijärvedes”, on vanadusest samblasse kasvanud, varastab inimestelt püügivahenditest kala ja võib ka inimese ära süüa.

Seli (Сэли) ja ka Heli (Хэли) on olend Põhja-Baikali piirkonna evenkidel, kes kirjeldasid teda kui meres elavat suurt sarvedega kala; mõnikord kujutati mammutit ka kui poolkala-poolmeest põdra peaga, sageli jalgadega.

Allikad: digitaalne A Book of Creatures; http://bestiary.us/zemljanoj-olen // Мифы народов мира. Советская Энциклопедия, 1980, lk 196

August, 2022

Vaata lisaks:

Kul'-ootõr (mansi allilmajumal)
Kazõmi jõe haldjatar / Kassum-imi / Vut-imi (hantide kaitsevaim)
Wit-kan (vetevalitseja hantide ja manside mütoloogias)
Järvekoletised
Müütilised veeolendid