Caspilly ehk Neemora (kala keskaja bestiaariumides)

Caspilly ehk Neemora, kala keskaja bestiaariumides. Caspilly on India ookeanist pärit "imeliselt suur ja tugev" kala, mida kirjeldas Ambroise Paré ramatus Discours d'Ambroise (1582) lähtudes seejuures André Theveti kahe erineva kala kirjeldustest bestiaariumis La Cosmographie Universelle (1575)

Thevet paigutas ühe kala Araabia lahte (see võis Punane meri või ka Pärsia laht), andes teada, et araablastel on see caspilly ja pärslastel neemora. Kala on peaaegu sama lai kui pikk, kuid mitte pikem kui kaks jalga pikk. Tal puuduvad soomused ja tema nahk on turris ning ogaline nagu hail. Kala otsmikul on pooleteise jala pikkune oga, mida ta hoiab oma kuklal. Kui ta on näljane, läheb ta esimese kala juurde, keda näeb ja torkab talle oma oga kõhtu. Tema hambad on mürgised ja hammustus surmav. Caspilly oga ehk sarv on suure raviväärtusega ja selle kättesaamiseks lastakse kala ohutust kaugusest nooltega .

Teise kalana teatab Thevet Peruu merest pärit nimetust kalast, millel on kolme jala pikkune mõõgalaadne sarv. See kala on spetsialiseerunud vaalatapja. Vaala nähes ujub kala vaala alla ja torkab teda sarvega naba piirkonda – vaal jääb surmahädas visklema ja ümber ahama lähedalolevaid laevu. Kui vaal on surnud, saab kala teda süüa.

Paré teeb kahest kalast ühe, ta annab caspillyle nelja jala pikkuse sarve ja muudab kala Araabia mere hirmuks. Ta lisab ka, et piirkonna araablased jahivad caspillysid hiiglaslike konksudega, millel on söödaks kaamelilihaga. Kui caspilly on nööri otsas piisavalt väsinu, lastakser teda nooltega, tuuakse laevale ja lüüakse surnuks. Caspilly liha on söödav ja tema sarv on sama tugeva ravivõimega kui ükssarviku sarv.

Allikas: digitaalne A Book of Creatures

Pilt: joonis Paré bestiaariumis

Juuli, 2022

Vaata lisaks: