Ahuna ehk Swamfisk (kala keskaegsetes bestiaariumides)

Ahuna ehk Swamfisk, kala keskaegsetes bestiaariumides. See kala ilmub XIII sajandil Ahuna nime all Cantimpré Thomase bestiaariumisse De natura rerum ning on tõenoliselt kompilatsioon kunagi Aristotelese poolt kirjeldatud kolmest kalaliigist: cestreusest, sinodonist ja channast, kellega tekib vigu, nimemuutusi ja segadust, kui Aristotelest araabia keelest ladina keelde tõlgitakse. Cantimpré kirjeldusel on Ahuna väga ablas merekoletis, kes toitub seni, kuni tema kõht paisub suuremaks kui tema ise. Tema suu on otseühenduses maoga, tal polegi tegelikult kaela ega kõhtu. Kui teda rünnatakse, tõmbab ta oma pea ja keha kokku justkui siil. Kui teda tabab sellises kokkukeritud olekus nälg, peab ta oma täitmatu apluse rahuldamiseks sööma iseennast. Ühes De natura rerumi versioonis on Ahunal ka linnunokk ja kehal lainelised triibud.

Tundmatu autori bestiaarium Ortus Sanitatis (1538) teeb aga Ahunast meresiili, millel on lokkis saba.

Olaus Magnuse teoses Historia de gentibus septentrionalibus (1555) kirjeldatud Swamfisk kattub Ahuna kirjeldusega Cantimpré'l; lisaks kirjutab Magnus, et olend ilmub Norra ranniku lähedale, kuid teda esineb märksa harvem kui vaalasid. Swamfiski kütitakse rasva ja õli pärast, mida kasutatakse peamiselt naha töötlemiseks ja pikkadel talvekuudel valguse andmiseks.

Allikas: digitaalne A Book of Creatures

Juuli, 2022

Vaata lisaks:

Kalamüüdid ja müütilised kalad




Hotmedia.ee