Geluchart / Testudo polypus (müütiline olend bestiaariumides)

Geluchart, müütiline olend bestiaariumides.

Kreeka kaupmees Iambulus kirjutas II-I sajandil eKr utoopilise romaani „Päikesesaared“, mille originaalteksti enam ei eksisteeri kuid millest on ära toodud fragmente I sajandi kreeka ajaloolase Diodorus Siculus teoses Biblioteca historica palju imesid. Ühes fragmendis kirjeldatakse väikest, ümmargust ja kilpkonnaga sarnanevat looma. Looma kehal on kaks diagonaalset kollast triipu, mille mõlemas otsas on silm ja suu – loomal on ümber keha kokku neli silma ja neli suud. Ta sööb kõigi nelja suuga, mis kõik viivad ühte söögitorusse ja makku. Sellel olendil on ka palju jalgu, mis võimaldavad tal liikuda mis tahes suunas. Tema veri on aga nii tervendav, et suudab tagasi kinnitada äralõigatud kehaosad.

Olend ilmub pildile taas XVI sajandil, kui kirjastaja Jean Temporal tõlgib ja üllitab 1556. aastal Leo Africanuse raamatu De l'Afrique, lisades raamatusse omalt poolt ka Iambuluse ja mõnede teiste reisikirjeldusi. Temporali versioonis on looma seljal nüüd kuldse ristina kaks joont, neli kõrva ja silma, kuid ainult üks suu. Raamatus oleval joonistusel on sellel olendil ka pikk ja peenike saba, mis lõpeb tutiga, ja kaksteist jalga.

Sarnast olendit kirjeldab ka André Thevet bestiaariumis La Cosmographie Universelle (1957). Loom elavat Kaspia järves, aga oma nime geluchart olevat ta saanud lähedase järve järgi, kus teda leidub samuti ohtralt. Loomal on pea nagu kilpkonnal, kuid palju suurem, väike rotisaba ja kaheksa jalga. See on kaetud soomustega ja punaste ning mustade laikudega. Thevet kinnitab, et see on kõige maitsvam kala.

Konrad Gesneri entsüklopeedias Historiae Animalium (1551–1558) on sarnase olendina toodud ära testudo polypus ('kaheksajalgne kilpkonn'); Ambroise Paré bestiaariumis Les Oeuvres d’Ambroise Paré (1614) kannab olend nime monstrous animal ('koletu loom'). Paré on looma üle võtnud läbi Temporali Iambuluselt, kuid müütilise saare asemel paigutanud olendi elama Aafrikasse.

Allikad: digitaalne A Book of Creatures; Wikipedia

Juuli, 2022

Vaata lisaks:

Gessner Conrad
André Thevet (prantsuse rändur ja õpetlane)
Kalamüüdid ja müütilised kalad




Hotmedia.ee