Otsingu tulemused:
2. Allika-lõunateib (Telestes fontinalis)
3. Angerjas ja lest (Tuvalu saarte loomismüüt)
4. Boiootia lõunateib (Telestes beoticus)
5. Cikola lõunateib (Telestes turskyi)
6. Dabari lõunateib (Telestes dabar)
7. Fileerimine (lest)
8. Filipiini niitlatik (Nematabramis alestes)
9. Göksu ramul (Capoeta caelestis)
10. Harilik hiidlest (Hippoglossus hippoglossus)
11. Harilik karelest (Hippoglossoides platessoides)
12. Harilik lõunateib (Telestes souffia)
13. Harilik polaarlest (Liopsetta glacialis)
14. Hiidlestad (Hippoglossus)
15. Hiidlestaema (veekrüptiid Islandi vetes)
16. Horvaatia lõunateib (Telestes croaticus)
17. Itaalia lõunateib (Telestes muticellus)
18. Karelestad (Hippoglossoides)
19. Karsti-lõunateib (Telestes karsticus)
20. Lest ehk jõelest (Platichthys flesus)
21. Lest ja piimkala (Maldiivi muistend)
22. Lest. Eluviisid. Püügitehnikad. Retseptid. (Raamat)
23. Lestad (Platichthys)
24. Lestakalade sündimine (pärimus; Eisen)
25. Lestalised (Pleuronectiformes)
26. Lestanoot
27. Lestapüük
28. Lestavõrk
29. Lestlased (Pleuronectidae)
30. Lõunateib Telestes croaticus
31. Lõunateibid (Telestes)
32. Läänemere lest (Platichthys flesus trachurus)
33. Merilest ehk atlandi merilest (Pleuronectes platessa)
34. Merilestad (Pleuronectes)
35. Metohija lõunateib (Telestes metohiensis)
36. Miloradi lõunateib (Telestes miloradi)
37. Montenegro lõunateib (Telestes montenigrinus)
38. Neljaköbruline merilest (Pleuronectes quadrituberculatus)
39. Numhyalikyu (hiidlest kwakiutlite folklooris)
40. Palestiina kogerparrak (Carasobarbus canis)
41. Palestiina koontrulling (Oxynoemacheilus insignis)
42. Peenrüü-lõunateib (Telestes polylepis)
43. Pikklest (Glyptocephalus cynoglossus)
44. Pikklestad (Glyptocephalus)
45. Polaarlestad (Liopsetta)
46. Saarte Lestkäpp (pärimus, hall vanamees; Loorits)
47. Soomuslest (Limanda limanda)
48. Soomuslestad (Limanda)
49. Süvalest (Reinhardtius hippoglossoides)
50. Triibik-lõunateib (Telestes pleurobipunctatus)
51. Tähtlest (Platichthys stellatus)
52. Vaikse ookeani hiidlest (Hippoglossus stenolepis)
53. Valgekõhtlestad (Lepidopsetta)
54. Väikesuulest (Microstomus kitt)
55. Väikesuulestad (Microstomus)
Saint Clairi järve koletis (veekrüptiid Kanadas)
Saint Clairi järve koletis, veekrüptiid Saint Clairi järves (Kanada Ontario provints). Järv kuulub Suure järvistu veesüsteemi, selle pindala on 1114 km², suurim sügavus 8 meetrit.
Olend on angerjalaadne madu, võib olla seotud Ontario järve madudega, veekogud on omavahel seotud.
Teada on ainult kolm vaatlust, kõik aastast 1897.
1897 kirjeldas ajaleht Essex Free Press loo sellest, kuidas preili Ella Burdickandis oli koos sõpradega järvel kalal ja nägid tumedat objekti. Nad aerutasid lähemale ja nägid olendit, kelle pea oli nagu koeral, suurte silmad ja kihvataoliste asjadega pea mõlemal küljel. Tema keha näis vees olevat 7-8 jala pikkune.
1897. a jätsid kalurid kaldale hobuse kaldale ja ise läksid kalale. Tunnistaja nägi, kuidas olend vedas looma järve. Tunnistaja nimetas seda angerjalaadseks meremaoks. Hobuse surnukeha ei avastatud kunagi. Samal aastal meesterahvas olendit Riverside hotellist St. Clair Flatsis. Ta ütles olendi kohta, et see liikus "kohutava kiirusega".
Juuli, 2022
Vaata lisaks:
Ontario järve koletis / Kiengstie (veeküpriid Kanadas)Veekrüptiidid
Järvekoletised