Laadoga järve koletis (veekrüptiid Venemaal)

Laadoga järve koletis, veekrüptiid Venemaal Laadoga järves, kirjeldused sarnanevad plesiosauruse kirjeldustega.

Vanimad teated pärinevad Valaamo kloostri dokumentidest, milledes olevat ülestähendus ebatavalisest olendist, kes tegevat munkade kalapüügile suurt kahju ja keda polevat suudetud kinni püüda.

1973. a suvel kohtab Mantsinsaari asula elanik A.S. Konovalov koos kaaslastega kala püüdes suurt obekti, mis õõtus lainetel. Oletades, et see võib olla kummuliläinud kaater, sõideti lähemale ja nähti, et tegemist on elusolendiga, kes ujub aeglaselt piki rannajoont. Kalamehed kohkusid, tõmbasid paadimootori käima ja sõitsid kaldale. Kaldalt jätkasid nad olendi vaatlemist: see oli tumehall, umbes 10 m pikk, pika kaela otsas suur pea.

1980.-ndad. Uuksu elanik Pjotr Jermolajev kalastas kaldast üsna kaugel, kui tema paadist umbes 50 meetri kaugusel hakkas vesi kobrutama ja veepinnale ilmus tumehall pea. Loom tegi lahti tohutusuure suu, tegi susisevat ja kadus taas vette.

Sortovala elanik Mihhail Bardin oli ühel järvesaarel ning vaatles umbes 200 meetri kaugusel olevat olendit binokliga. Graatsilise kaela otsas oli suhteliselt väike pea väga suurte silmadega. Olend rapsis oma peaga eri suundades ja tõenäoliselt pidas kaladele jahti.

2000-ndad. Bioloog Anatoli Šimanski uuris koos teiste teadlastega järve kaldal metsa nakatatust kahjuritega, kui kord üksinda järve ääres viibides nägi, kuidas kahe neeme vahele jäävas lahes hakkas vesi virvendama väljahüppavate kalaparvede tõttu pladisema, veepinnal lookles aga laineid tekitades midagi suurt. Seejärel ilmus juba kaldale lähemal veest olendi suur pea. Olend tegi vilistav-susisevat häält ja pea kadus vette, selle järel ka maolaadne keha. Hinnanguliselt oli tema pikkus umbes 20 meetrit. Šimanski läks tagasi laagrisse ja kirjeldas nähtut teistele ekspeditsiooni liikmetele, kuid tema juttu ei võetud tõsiselt. Teadaande juhtumi kohta avaldas Anatoli Šimanski populaarteduslikus ajakirjas „Чудеса и приключения“ (Imed ja seiklused) 2002/nr 1.

Juuli, 2022

Vaata lisaks: