Otsingu tulemused:
2. Allika-lõunateib (Telestes fontinalis)
3. Angerjas ja lest (Tuvalu saarte loomismüüt)
4. Boiootia lõunateib (Telestes beoticus)
5. Cikola lõunateib (Telestes turskyi)
6. Dabari lõunateib (Telestes dabar)
7. Fileerimine (lest)
8. Filipiini niitlatik (Nematabramis alestes)
9. Göksu ramul (Capoeta caelestis)
10. Harilik hiidlest (Hippoglossus hippoglossus)
11. Harilik karelest (Hippoglossoides platessoides)
12. Harilik lõunateib (Telestes souffia)
13. Harilik polaarlest (Liopsetta glacialis)
14. Hiidlestad (Hippoglossus)
15. Hiidlestaema (veekrüptiid Islandi vetes)
16. Horvaatia lõunateib (Telestes croaticus)
17. Itaalia lõunateib (Telestes muticellus)
18. Karelestad (Hippoglossoides)
19. Karsti-lõunateib (Telestes karsticus)
20. Lest ehk jõelest (Platichthys flesus)
21. Lest ja piimkala (Maldiivi muistend)
22. Lest. Eluviisid. Püügitehnikad. Retseptid. (Raamat)
23. Lestad (Platichthys)
24. Lestakalade sündimine (pärimus; Eisen)
25. Lestalised (Pleuronectiformes)
26. Lestanoot
27. Lestapüük
28. Lestavõrk
29. Lestlased (Pleuronectidae)
30. Lõunateib Telestes croaticus
31. Lõunateibid (Telestes)
32. Läänemere lest (Platichthys flesus trachurus)
33. Merilest ehk atlandi merilest (Pleuronectes platessa)
34. Merilestad (Pleuronectes)
35. Metohija lõunateib (Telestes metohiensis)
36. Miloradi lõunateib (Telestes miloradi)
37. Montenegro lõunateib (Telestes montenigrinus)
38. Neljaköbruline merilest (Pleuronectes quadrituberculatus)
39. Numhyalikyu (hiidlest kwakiutlite folklooris)
40. Palestiina kogerparrak (Carasobarbus canis)
41. Palestiina koontrulling (Oxynoemacheilus insignis)
42. Peenrüü-lõunateib (Telestes polylepis)
43. Pikklest (Glyptocephalus cynoglossus)
44. Pikklestad (Glyptocephalus)
45. Polaarlestad (Liopsetta)
46. Saarte Lestkäpp (pärimus, hall vanamees; Loorits)
47. Soomuslest (Limanda limanda)
48. Soomuslestad (Limanda)
49. Süvalest (Reinhardtius hippoglossoides)
50. Triibik-lõunateib (Telestes pleurobipunctatus)
51. Tähtlest (Platichthys stellatus)
52. Vaikse ookeani hiidlest (Hippoglossus stenolepis)
53. Valgekõhtlestad (Lepidopsetta)
54. Väikesuulest (Microstomus kitt)
55. Väikesuulestad (Microstomus)
Boobrie (krüptiid šoti folklooris)
Boobrie, libakrüptiid šoti folklooris, kellel on enamasti hiiglasliku veelinnu välimus, kuid kes võib ennast muuta ka kellekski teiseks. Olend on levinud Šotimaa lääneranniku järvedes. Enamasti on ta suure kormorani või jääkauri sarnane, kuid ta võib võtta ka vesihärja või -hobuse välimuse, suvekuudel aga moonduda suureks putukaks, kes imeb hobuste verd.
Boobrie on pahatahtlik olend, kes röövib laevadelt/paatidelt nendega veetavaid loomi, eelistatult vasikaid, kuid ka lambaid ja tallesid. Enne ärasöömist viib ta saagi sügavasse vette. Samuti jahib ta saarmaid, keda sööb suures koguses.
Šoti folklorist John Francis Campbell (1821-1885) edastab autoriteetse allika esitatud mõõtmed Brookiest, kes on „suurem kui seitseteist suurimat kotkast kokku“: must nokk on 11 tolli lai ja 17 tolli pikk; kael on pikk ligi 3 jalga; ümbermõõt veidi alla 2 jala; lühikesed mustad jalad lõpevad hiiglaslike küünistega lestjalgadeni; tema lärmakas hääl on pigem nagu härjal kui linnul.
Olendit peeti Šotimaal haruldaseks, kuid olla nähtud veel 20. sajandi esimesel kümnendil.
Juuli, 2022