Otsingu tulemused:
2. Allika-lõunateib (Telestes fontinalis)
3. Angerjas ja lest (Tuvalu saarte loomismüüt)
4. Boiootia lõunateib (Telestes beoticus)
5. Cikola lõunateib (Telestes turskyi)
6. Dabari lõunateib (Telestes dabar)
7. Fileerimine (lest)
8. Filipiini niitlatik (Nematabramis alestes)
9. Göksu ramul (Capoeta caelestis)
10. Harilik hiidlest (Hippoglossus hippoglossus)
11. Harilik karelest (Hippoglossoides platessoides)
12. Harilik lõunateib (Telestes souffia)
13. Harilik polaarlest (Liopsetta glacialis)
14. Hiidlestad (Hippoglossus)
15. Hiidlestaema (veekrüptiid Islandi vetes)
16. Horvaatia lõunateib (Telestes croaticus)
17. Itaalia lõunateib (Telestes muticellus)
18. Karelestad (Hippoglossoides)
19. Karsti-lõunateib (Telestes karsticus)
20. Lest ehk jõelest (Platichthys flesus)
21. Lest ja piimkala (Maldiivi muistend)
22. Lest. Eluviisid. Püügitehnikad. Retseptid. (Raamat)
23. Lestad (Platichthys)
24. Lestakalade sündimine (pärimus; Eisen)
25. Lestalised (Pleuronectiformes)
26. Lestanoot
27. Lestapüük
28. Lestavõrk
29. Lestlased (Pleuronectidae)
30. Lõunateib Telestes croaticus
31. Lõunateibid (Telestes)
32. Läänemere lest (Platichthys flesus trachurus)
33. Merilest ehk atlandi merilest (Pleuronectes platessa)
34. Merilestad (Pleuronectes)
35. Metohija lõunateib (Telestes metohiensis)
36. Miloradi lõunateib (Telestes miloradi)
37. Montenegro lõunateib (Telestes montenigrinus)
38. Neljaköbruline merilest (Pleuronectes quadrituberculatus)
39. Numhyalikyu (hiidlest kwakiutlite folklooris)
40. Palestiina kogerparrak (Carasobarbus canis)
41. Palestiina koontrulling (Oxynoemacheilus insignis)
42. Peenrüü-lõunateib (Telestes polylepis)
43. Pikklest (Glyptocephalus cynoglossus)
44. Pikklestad (Glyptocephalus)
45. Polaarlestad (Liopsetta)
46. Saarte Lestkäpp (pärimus, hall vanamees; Loorits)
47. Soomuslest (Limanda limanda)
48. Soomuslestad (Limanda)
49. Süvalest (Reinhardtius hippoglossoides)
50. Triibik-lõunateib (Telestes pleurobipunctatus)
51. Tähtlest (Platichthys stellatus)
52. Vaikse ookeani hiidlest (Hippoglossus stenolepis)
53. Valgekõhtlestad (Lepidopsetta)
54. Väikesuulest (Microstomus kitt)
55. Väikesuulestad (Microstomus)
Vikerkaare-kala (hinduism)
Vikerkaare-kala, hinduismis legend kalast, kes oli suur nagu vaal. Kala neelas alla Buddha, kes oli jumal Višnu üks kehastustest, kuid seejärel püüdsid kalurid ka kinni ja vabastasid Buddha tema kõhust. Pärast seda söödi kala ära ja temast jätkus rahvale toitu terveks aastaks.
Vikerkaare-kala soomused olid punased, sinised, rohelised ja kollased ning esindasid klassikalisi elemente. Rohelised soomused olid valmistatud rohust, mis esindasid maaelementi Prithvi. Sinised soomused olid jääst ja esindasid veeelementi Jali. Kollased soomused esindasid õhku ehk Vayut. Punased soomused olid tulest ja esindasid tuleelementi Agnit.
Kalade süstemaatikas on takson, mis paljudes keeltes kannab vikerkaarekalalaste nime (Inglise rainbowfish; saksa Regenbogenfische; soome sateenkaarikalat). Tegemist on ateriinilste (Atheriniformes) seltsi kuuluva sugukonnaga Melanotaeniidae, mida eesti keeles nimetatakse vikerkalalasteks. Need kalad on levinud Austraalia põhja- ja idaosas, Uus-Guineas, Sulawesi ja Madagaskari piirkonnas. Enamus liike on pikkuselt lühemad kui 12 cm, mitmeid liike kasutatakse akvaariumikaladena.
Vikerkalad akvaariumis
Juuni, 2022
Vaata lisaks:
Vikerkaaremadu (olend Austraalia mütoloogias)Varuna (hinduismi merejumal)
Matsya (hinduismi jumalanna)
Makara (hindu merekoletis)
Ateriinilised (Atheriniformes)
Kalamüüdid ja müütilised kalad