Otsingu tulemused:
2. Ümar sardinell, ka alaša, bermuda sardinell, keskameerika sardinell (Sardinella aurita)
3. Ümarheeringad (Etrumeus)
4. Ümarkõhtheeringad (Dussumieria)
5. Aafrika paelsabahai (Eridacnis sinuans)
6. Aafrikaparrakad (Enteromius) 2
7. Admiralkalad (Otolithoides)
8. Aedangerjad (Gorgasia)
9. Al-‘Aqabah laht (Akaba laht)
10. Ameerika vrakkahven (Polyprion americanus)
11. Amirandid (Admiralisaared)
12. Anšoovislased (Engraulidae)
13. Andamani meri
14. Araabia meri
15. Arafura meri
16. Arakaanlased (Aracanidae)
17. Arlekiinhai (Ctenacis fehlmanni)
18. Astelhaid (Centrophorus)
19. Astelrailased (Dasyatidae)
20. Atlandi ookean
21. Atlantis
22. Austraalia makrell (Scomber australasicus)
23. Bab el-Mandeb
24. Bali
25. Bambushaid (Chiloscyllium)
26. Bassi väin
27. Beani saagsuuangerjas (Serrivomer beanii)
28. Bengali angerjas (Anguilla bengalensis)
29. Bengali laht
30. Besuugod (Pagellus)
31. Caspilly ehk Neemora (kala keskaja bestiaariumides)
32. Chagos (saarestik)
33. Davy Jones (merekoletis inglise folklooris)
34. Ebaammhai (Pseudoginglymostoma brevicaudatum)
35. Ehisangerjad (Callechelys)
36. Erinarkid (Heteronarce)
37. Farasi Bahari (veehobune hindu mütoloogias)
38. Gaavialangerjad (Gavialiceps)
39. Galapagose hallhai (Carcharhinus galapagensis)
40. Hõljurangerjad (Benthenchelys)
41. Habehailased (Orectolobidae)
42. Hall bambushai (Chiloscyllium griseum)
43. Hammasraid (Dentiraja)
44. Haniangerjad (Facciolella)
45. Harilik ebanugishai (Pseudotriakis microdon)
46. Harilik huntheeringas (Chirocentrus dorab)
47. Harilik kammhai (Hexanchus griseus)
48. Harilik lameninahai (Notorynchus cepedianus)
49. Harilik näpitsangerjas (Labichthys carinatus)
50. Harjasuimed (Setipinna)
51. Haugangerlased (Muraenesocidae)
52. Haugasraid (Aetobatus)
53. Heeringakesed (Herklotsichthys)
54. Heleraid (Leucoraja)
55. Hiid-noolhaug ehk barrakuuda (Sphyraena barracuda)
56. Hiid-sarvikrai (Mobula birostris, Manta birostris)
57. Hiid-vasarhai (Sphyrna mokarran)
58. Himiti koletis (hüljes Maldiividel, furēta)
59. Humani hallhai (Carcharhinus humani)
60. Huntheeringlased (Chirocentridae)
61. Hõbekalad (Argentina)
62. Härghailised (Heterodontiformes)
63. Härjapearaid (Rhinoptera)
64. Ilišad (Ilisha)
65. Imurnark (Electrolux addisoni)
66. India liivhai (Carcharias tricuspidatus)
67. India ookeani hilsa (Hilsa kelee)
68. India saleteleskoop (Ioichthys kashkini)
69. Indo-Vaikne ookeaniala
70. Indoneesia angerjas (Anguilla bicolor)
71. Irrawaddy jõehallhai (Glyphis siamensis)
72. Irvangerjad (Xenomystax)
73. Jaapani tiigerkrevett (Marsupenaeus japonicus)
74. Jämesabaraid (Urolophus)
75. Jäseraid (Cruriraja)
76. Kõrvukangerjas (Castleichthys auritus)
77. Kõverlõugheeringad (Nematalosa)
78. Kahelihambune hallhai (Carcharhinus hemiodon)
79. Kare astelhai (Centrophorus granulosus)
80. Kare tähishai, ka tähishai, alligaatorhai (Echinorhinus brucus)
81. Kaunis sirehai (Proscyllium magnificum)
82. Keeniaangerjas (Kenyaconger heemstrai)
83. Kiikerkala (Winteria telescopa)
84. Kilbikhaid (Parmaturus)
85. Kirihaid (Holohalaelurus)
86. Kiudangerjad (Yirrkala)
87. Klappninahai (Scylliogaleus quecketti)
88. Klupanodon (Clupanodon thrissa)
89. Koerhaid (Scyliorhinus)
90. Koibraid (Sinobatis)
91. Koiliad (Coilia)
92. Konkshammashai (Chaenogaleus macrostoma)
93. Konuangerjad (Myrophis)
94. Koonhaid (Rhizoprionodon)
95. Kotkasraid (Myliobatis)
96. Kärphaid (Mustelus)
97. Kääbusraid (Fenestraja)
98. Läkuangerjad (Ilyophis)
99. Lõuna-lonthüljes (Mirounga leonina)
100. Lahitshaid (Hemitriakis)
101. Lahkuimheeringas (Spratellomorpha bianalis)
102. Laiguline angerjas (Anguilla nebulosa)
103. Laisaba-lasnhai (Scoliodon laticaudus)
104. Laisuumureenid (Channomuraena)
105. Laiuim-uusharriott (Neoharriotta pinnata)
106. Laiuimhaid (Lamiopsis)
107. Lampangerjas (Lumiconger arafura)
108. Lapikninahai (Planonasus parini)
109. Lasnhaid (Scoliodon)
110. Latesahvenlased (Latidae)
111. Latesed (Lates)
112. Latimeeriad (Latimeria)
113. Lauskraid (Insentiraja)
114. Logardraid (Rhinobatos)
115. Logardraid 2 (Acroteriobatus)
116. Lucifer-tumehai (Etmopterus lucifer)
117. Luits-nokkhai (Deania calcea)
118. Luitsangerjad (Nettenchelys)
119. Lõunatuun (Allothunnus fallai)
120. Madujas naaskelangerjas (Ophisurus serpens)
121. Madumureenid (Uropterygius)
122. Makrellhaug (Scomberesox saurus)
123. Manimekhala (jumalanna hinduistlikus-budistlikus mütoloogias)
124. Mareel / meretuli
125. Maskraid (Neotrygon)
126. Meriangerjad (Conger)
127. Meriangerlased (Congridae)
128. Merikeeled (Solea)
129. Merikogerlased (Sparidae)
130. Merimadulased (Hydrophiinae)
131. Merisarvikud (Mobula)
132. Mokkangerjad (Gnathophis)
133. Mora / Echeneis (imikala mütoloogias)
134. Mosambiigi angerjas (Anguilla mossambica)
135. Mureenangerjad (Myroconer)
136. Must marliin (Istiompax indica)
137. Must sileselgrai (Indobatis ori, ka Anacanthobatis ori)
138. Musthaid (Apristurus)
139. Nöörangerjas (Luthulenchelys heemstraorum)
140. Nansenikalad (Nansenia)
141. Nasarangerjad (Nessorhamphus)
142. Niitangerjad (Nemichthys)
143. Nokisangerjad (Rhynchoconger)
144. Nokkhaid (Deania)
145. Nuutraid (Himantura)
146. Nuutraid 2 (Brevitrygon)
147. Nuutraid 4 (Maculabatis)
148. Nuutraid 5 (Pateobatis)
149. Nuutraid 6 (Urogymnus)
150. Nõlvahaid (Bythaelurus)
151. Nöbiraid (Okamejei)
152. Nöbiraid 2 (Orbiraja)
153. Nyai Roro Kidul (merekuninganna Indoneesia folklooris)
154. Ogahaid (Squalus)
155. Okasnahksed (Echinodermata)
156. Okishaid (Centroscyllium)
157. Ookean
158. Päisangerjad (Parabathymyrus)
159. Pällangerjad (Coloconger)
160. Paguangerjas (Xestochilus nebulosus)
161. Pakssabaraid (Trygonoptera)
162. Pardsaaghai (Pliotrema warreni)
163. Partangerjad (Nettastoma)
164. Peitangerjad (Neenchelys)
165. Peitsilmangerjad (Caecula)
166. Pellonad (Pellona)
167. Piim-koonhai (Rhizoprionodon acutus)
168. Piirkondlikud kalandusorganisatsioonid
169. Pikkkoon-jagohai (Iago garricki)
170. Pikkuim-makohai, ka troopika-makohai (Isurus paucus)
171. Pisianšoovised (Encrasicholina)
172. Piugangerjad (Ichthyapus)
173. Portugali süvahai (Centroscymnus coelolepis)
174. Punapea-pilumureen (Monopenchelys acuta)
175. Purikala (Istiophorus platypterus)
176. Puurangerjad (Ariosoma)
177. Põishaid (Cephaloscyllium)
178. Rööpangerjas (Diploconger polystigmatus)
179. Raid (Raja)
180. Rakonda (Raconda russeliana)
181. Ranna-laiuimhai (Lamiopsis temminckii)
182. Rasvane sardinell (Sardinella longiceps)
183. Reduangerjad 2 (Xyrias)
184. Rifi-nöbihai (Atelomycterus marmoratus)
185. Rihmsabaraid (Taeniura)
186. Rihmsabaraid 2 (Taeniurops),
187. Riivikangerjad (Bathymyrus)
188. Robinsia (Robinsia catherinae)
189. Roheline saagrai (Pristis zijsron)
190. Roigashammashai (Hemipristis elongata)
191. Ruskhai (Nebrius ferrugineus)
192. Saabelmureenid (Enchelycore)
193. Saaghaid (Pristiophorus)
194. Saagsuuangerjad (Serrivomer)
195. Sale minkhai (Paragaleus randalli)
196. Salealoosad (Tenualosa)
197. Sardinellid (Sardinella)
198. Satyrus marinus / Meerteufel (olend Conrad Gessneri entsüklopeedias)
199. Saurangerjas (Sauromuraenesox vorax)
200. Silehambune hallhai (Carcharhinus leiodon)
201. Silepeamureenid (Gymnothorax)
202. Silepeamureenid 2 (Gymnothorax)
203. Sileselgraid (Anacanthobatis)
204. Sinikala ehk lufaar (Pomatomus saltatrix)
205. Sisalangerjad (Saurenchelys)
206. Siugmureenid (Anarchias)
207. Soomus-astelhai (Centrophorus squamosus)
208. Stolefoorid (Stolephorus)
209. Sukulentangerjas (Suculentophichthus nasus)
210. Sulgsaba-naaskelrai (Pastinachus sephen)
211. Suur hiidahven (Epinephelus lanceolatus)
212. Suur vasarhai (Sphyrna lewini)
213. Suurnina-hallhai (Carcharhinus altimus
214. Suursilm-jagohai (Iago omanensis)
215. Suursilm-kammhai (Hexanchus nakamurai)
216. Sälksilmhai (Loxodon macrorhinus)
217. Sünkraid (Amblyraja)
218. Süvahaid (Centroscymnus)
219. Süvaraid (Bathyraja)
220. Süvaraid (Bathyraja) 2
221. Šelfihaid (Halaelurus)
222. Tabib al-Bahr / Merearst (veeolend araabia kirjanduses)
223. Tambaanid (Amblygaster)
224. Teravsabaangerjad (Ophichthus)
225. Teravsabaangerlased (Ophichthidae)
226. Tiibraid (Dipturus)
227. Tiibraid (Dipturus) 2
228. Tintargentiinid (Glossanodon)
229. Tonthai (Mitsukurina owstoni)
230. Trüssad (Thryssa)
231. Troopikamakrellid (Rastrelliger)
232. Tuhkurhai (Heptranchias perlo)
233. Tume kivikoha (Epinephelus marginatus)
234. Tumehaid (Etmopterus)
235. Turiraid (Notoraja)
236. Tähniline väiketuun (Euthynnus affinis)
237. Täpikhaid (Asymbolus)
238. Udeangerjad (Cirrhimuraena)
239. Uimteleskoobid (Dolichopteryx)
240. Ulgujänesed (Bathylagichthys)
241. Uruangerjad (Heteroconger)
242. Uuranguangerjad (Bathycongrus)
243. Uurikangerjad (Bascanichthys)
244. Väätangerjad (Chlopsis)
245. Võrenguangerjad (Lamnostoma)
246. Vöötheeringad (Spratelloides)
247. Vagelangerjad (Moringua)
248. Valemureenlased (Chlopsidae)
249. Valevmureen (Pseudechidna brummeri)
250. valgala (valgla)
251. Valgealoosad (Escualosa)
252. Valgepõsk-hallhai (Carcharhinus dussumieri)
253. Valgeuim-minkhai (Paragaleus leucolomatus)
254. veelahe
255. Vibalangerjad (Uroconger)
256. Vidusilmangerjad (Dysomma)
257. Viikangerjad (Scolecenchelys)
258. Vrakkahvenlased (Polyprionidae)
259. Väike saagrai (Pristis clavata)
260. Väikesilm-astelrai (Megatrygon microps)
261. Vöödiline kuningmakrell (Scomberomorus commerson)
262. Ühtlane tumehai (Etmopterus pusillus)
Stolefoorid (Stolephorus)
Stolefoorid (Stolephorus), kiiruimsete luukalade perekond heeringaliste (Clupeiformes) seltsi anšoovislaste (Engraulidae) sugukonnast.
Leviala Vaikses ja India ookeanis, rannikuvetes ja suudmealadel.
Suurim pikkus liigiti 4,2 (SL) – 15,5 (SL) cm.
Perekonda kuulub 20 liiki (FishBase, 2020):
Stolephorus advenus Wongratana, 1987 (False Indian anchovy) – põhjaaustraalia stolefoor. Vaikse ookeani lääneosa: tuntud vaid üksiku isendi põhjal, mis püüti Austraalia põhjaosa vetest Coburgi poolsaare juurest. Mereveeline, pelaagilis-neriidne; 0-50 m sügavusel. Pikkus kuni 7,2 cm (SL). Ohustatus määramata.
Stolephorus andhraensis Babu Rao, 1966 (Andhra anchovy) – andhra stolefoor. Indo-patsifiidne regioon: India ookeani idaosas India idarannikutel Waltairi ümbruses; Vaikse ookeani lääneosas Singapuris ja Paapua lahes, arvatavasti ka vahepealsetes vetes. Parvedena rannikumeres. Mereveeline, pelaagilis-neriidne; 0-50 m sügavusel. Pikkus kuni 5 cm (SL). Pole ohustatud.
Stolephorus apiensis (D. S. Jordan & Seale, 1906) (Samoan anchovy) – samoa stolefoor. Vaikse ookeani lääneosa: Fidži ja Samoa; võimalik ka Karoliinidel ja Filipiinidel. Parvedena madalas rannikuvees. Mereveeline, korallrahuline, 0-50 m sügavusel. Pikkus kuni 6 cm (SL). Pole ohustatud. Elatuspüük. Kasutatakse tuunipüügil söödana.
Stolephorus baganensis Hardenberg, 1933 (Bagan anchovy) – bagani stolefoor. Indo-patsifiidne regioon: India ookeani idaosas India idarannikutel Waltairi ja Kakinada ümbruses; Vaikse ookeani lääneosas Tai lahe, Singapuri, Sumatra ja Sarawaki vetes. Parvedena rannikumeres, ka suudmealadel. Mere- ja riimveeline; pelaagilis-neriidne; amfidroomne; 0-50 m sügavusel. Pikkus kuni 10 cm (NG). Pole ohustatud. Vähene äripüük. Turustatakse värskena või vinnutatuna.
Stolephorus brachycephalus Wongratana, 1983 (Broadhead anchovy) – lühipea-stolefoor. Vaikse ookeani lääneosa: Paapua laht ja Põhja-Austraalia Carpentaria laht. Mereveeline, pelaagilis-neriidne; 0-50 m sügavusel. Pikkus kuni 4,2 cm (SL). Pole ohustatud.
Stolephorus carpentariae (De Vis, 1882) (Gulf of Carpentaria anchovy) – carpentaria stolefoor. Vaikse ookeani lääneosa: Põhja-Austraalia Carpentaria laht, Paapua Uus-Guinea lõunarannik, samuti Austraalias Moretoni lahes (Queensland). Parvekala. Rannikuvetes, riimvetes. Mere- ja riimveeline; pelaagilis-neriidne; 10-13 m sügavusel. Pikkus kuni 5 cm (SL). Pole ohustatud
Stolephorus chinensis (Günther, 1880) (China anchovy) – hiina stolefoor. Vaikse ookeani lääneosa: Singapurist põhjasuunas kuni Amoy'ni (Xiamen). Mereveeline, pelaagilis-neriidne; 0-50 m sügavusel. Pikkus kuni 9 cm (SL). Pole ohustatud. Vähene äripüük.
Stolephorus commersonnii Lacépède, 1803 (Commerson's anchovy) – commersoni stolefoor. Indo-patsifiidne regioon: Ida-Aafrika rannikul Adeni lahest Sansibari, Madagaskari põhjaosa ja Mauritiuseni (puudub Punases meres ja Pärsia lahes), ida suunas kuni Hongkongi ja Paapua Uus-Guineani. Rannikumeres ja ka suudmealadel parvena. Mere- ja riimveeline; pelaagilis-neriidne; 0-50 m sügavusel. Pikkus kuni 10 cm (SL), tavapikkus 8,5 cm (SL). Pole ohustatud. Äripüük. Kasutatakse toiduks (friteerituna, kalakastmetena, karridena); valmistatakse kalajahu. Kasutatakse tuunipüügil söödana.
Stolephorus dubiosus Wongratana, 1983 (Thai anchovy) – tai stolefoor. Indo-patsifiidne regioon: India ookeani idaosas Bengali lahe põhjaosas; Vaikse ookeani lääneosas Tai lahest ja Jaava merest vähemalt Borneoni. Parved rannikumeres, suudmealadel. Mere- ja riimveeline; pelaagilis-neriidne; 0-50 m sügavusel. Pikkus kuni 7,5 cm (SL). Pole ohustatud. Elatuspüük.
Stolephorus holodon (Boulenger, 1900) (Natal anchovy) – natali stolefoor. India ookeani lääneosa: Mosambiigi põhjaosast lõuna suunas Lõuna-Aafrikani (Port Eliszabeth). Parvena rannikumeres, talub ka riimvett. Mere- ja riimveeline; pelaagilis-neriidne; okeanodroomne; 0-50 m sügavusel. Pikkus kuni 8 cm (SL). Pole ohustatud.
Stolephorus indicus (van Hasselt, 1823) (Indian anchovy) – india stolefoor. Indo-patsifiidne regioon: Punane meri ja Lõuna-Aafrika, ka Pärsia laht, Madagaskar ja Mauritius, idasuunas Hongkongi, Arafura mere, Austraalia põhja- ja idarannikuni ning edasi idasuunas Samoa ja Tahhitini. Parvena rannikumeres, siseneb suudmealadele. Mere- ja riimveeline; pelaagilis-neriidne; okeanodroomne; 20-50 m sügavusel. Pikkus kuni 15,5 cm (SL), tavapikkus 12 cm (SL). Pole ohustatud. Vähene äripüük. Kasutatakse tuunipüügil söödana.
Stolephorus insularis Hardenberg, 1933 (Hardenberg's anchovy) – saarestolefoor. Indo-patsifiidne regioon: India ookeani põhjaosas Adeni lahes (puudub Punases meres ja Pärsia lahes), idasuunas kuni Myanmarini; Vaikse ookeani lääneosas Tai lahes, Jaava meres, samuti Hongkongi, Fujiani (Hiina) ja Taiwani vetes, ka Fizi ja Samoa vetes. Vahemeres Iisraeli vetes. Parvena rannikumeres. Mere- ja riimveeline; korallrahuline; okeanodroomne; 0-50 m sügavusel. Pikkus kuni 8 cm (SL). Pole ohustatud. Äripüük. Kasutatakse tuunipüügil söödana.
Stolephorus multibranchus Wongratana, 1987 (Caroline anchovy) – karoliini stolefoor. Vaikse ookeani lääneosa: Pohnpei saare (Mikroneesia) ja Karoliinide vetes. Parvena rannikumeres. Mereveeline; korallrahuline; 0-50 m sügavusel. Pikkus kuni 6 cm (SL). Pole ohustatud.
Stolephorus nelsoni Wongratana, 1987 (Nelson's anchovy) – nelsoni stolefoor. Austraalia rannikuvetes. Parvena rannikumeres. Mereveeline; pelaagilis-neriidne; 0-50 m sügavusel. Pikkus kuni 7,4 cm (SL). Ohustatus määramata.
Stolephorus pacificus W. J. Baldwin, 1984 (Pacific anchovy) – guami stolefoor. Vaikse ookeani lääneosa: Mikroneesias Guami (USA) ja Kosrae (Karoliinid) saarte vetes. Parvena rannikumeres, lahtedes ja suudmealadel. Mere- ja riimveeline; korallrahuline; 0-50 m sügavusel. Pikkus kuni 7,7 cm (SL). Ohustatus määramata. Kasutatakse kalapüügil söödana.
Stolephorus ronquilloi Wongratana, 1983 (Ronquillo's anchovy) – ronquillo stolefoor. Vaikse ookeani lääneosa: üksnes Filipiinidel. Parvena rannikumeres. Mereveeline; pelaagilis-neriidne; 0-50 m sügavusel. Pikkus kuni 5,3 cm (SL). Ohustatus määramata.
Stolephorus shantungensis (G. L. Li, 1978) – shandongi stolefoor. Vaikse ookeani loodeosa: Hiina rannikuvetes. Mereveeline; pelaagilis-neriidne. Pikkus kuni 5,8 cm (SL). Ohustatus määramata.
Pilt puudub
Stolephorus teguhi Seishi Kimura, K. Hori & Shibukawa, 2009 (Sulawesi anchovy) – sulawesi stolefoor. Vaikse ookeani lääneosa: Indoneesias Sulawesi põhjaranniku vetes. Mereveeline; pelaagilis-neriidne. Pikkus kuni 7,7 cm (SL). Ohustatus määramata.
Stolephorus tri (Bleeker, 1852) (Spined anchovy) – ogastolefoor. Vaikse ookeani lääneosa: Tai laht, Jaava meri. Parvena rannikumeres, täiskasvanud sisenevad ka mangroovialadele. Mere- ja riimveeline; pelaagilis-neriidne; amfodroomne; 0-50 m sügavusel. Pikkus kuni 9,5 cm (SL). Pole ohustatud. Elatuspüük.
Stolephorus waitei D. S. Jordan & Seale, 1926 (Spotty-face anchovy) – tähnikpea-stolefoor. Indo-patsifiidne regioon: India ookeani lääneosas Cochinist ja India lõunatipust kuni Myanmarini; Vaikse ookeani lääneosas Tai, Jaava mere, Filipiinide ja tõenäoliselt ka Irian Jaya vetes, ent võib olla ka Paapua Uus-Guinea vetes või veelgi laiemalt levinud. Mere-, mage- ja riimveeline. Pelaagilis-neriidne; okeanodroomne; 0-50 m sügavusel. Pikkus kuni 9,4 cm (SL), tavapikkus 5,5 cm (SL). Ohustatus määramata. Äripüük. Turustatakse värskena, soolatuna, vinnutatuna; valmistatakse kalapalle ja kalajahu. Kasutatakse kalapüügil söödana.
Juuni, 2020