Otsingu tulemused:
2. Ümar sardinell, ka alaša, bermuda sardinell, keskameerika sardinell (Sardinella aurita)
3. Ümarheeringad (Etrumeus)
4. Ümarkõhtheeringad (Dussumieria)
5. Aafrika paelsabahai (Eridacnis sinuans)
6. Aafrikaparrakad (Enteromius) 2
7. Admiralkalad (Otolithoides)
8. Aedangerjad (Gorgasia)
9. Al-‘Aqabah laht (Akaba laht)
10. Ameerika vrakkahven (Polyprion americanus)
11. Amirandid (Admiralisaared)
12. Anšoovislased (Engraulidae)
13. Andamani meri
14. Araabia meri
15. Arafura meri
16. Arakaanlased (Aracanidae)
17. Arlekiinhai (Ctenacis fehlmanni)
18. Astelhaid (Centrophorus)
19. Astelrailased (Dasyatidae)
20. Atlandi ookean
21. Atlantis
22. Austraalia makrell (Scomber australasicus)
23. Bab el-Mandeb
24. Bali
25. Bambushaid (Chiloscyllium)
26. Bassi väin
27. Beani saagsuuangerjas (Serrivomer beanii)
28. Bengali angerjas (Anguilla bengalensis)
29. Bengali laht
30. Besuugod (Pagellus)
31. Caspilly ehk Neemora (kala keskaja bestiaariumides)
32. Chagos (saarestik)
33. Davy Jones (merekoletis inglise folklooris)
34. Ebaammhai (Pseudoginglymostoma brevicaudatum)
35. Ehisangerjad (Callechelys)
36. Erinarkid (Heteronarce)
37. Farasi Bahari (veehobune hindu mütoloogias)
38. Gaavialangerjad (Gavialiceps)
39. Galapagose hallhai (Carcharhinus galapagensis)
40. Hõljurangerjad (Benthenchelys)
41. Habehailased (Orectolobidae)
42. Hall bambushai (Chiloscyllium griseum)
43. Hammasraid (Dentiraja)
44. Haniangerjad (Facciolella)
45. Harilik ebanugishai (Pseudotriakis microdon)
46. Harilik huntheeringas (Chirocentrus dorab)
47. Harilik kammhai (Hexanchus griseus)
48. Harilik lameninahai (Notorynchus cepedianus)
49. Harilik näpitsangerjas (Labichthys carinatus)
50. Harjasuimed (Setipinna)
51. Haugangerlased (Muraenesocidae)
52. Haugasraid (Aetobatus)
53. Heeringakesed (Herklotsichthys)
54. Heleraid (Leucoraja)
55. Hiid-noolhaug ehk barrakuuda (Sphyraena barracuda)
56. Hiid-sarvikrai (Mobula birostris, Manta birostris)
57. Hiid-vasarhai (Sphyrna mokarran)
58. Himiti koletis (hüljes Maldiividel, furēta)
59. Humani hallhai (Carcharhinus humani)
60. Huntheeringlased (Chirocentridae)
61. Hõbekalad (Argentina)
62. Härghailised (Heterodontiformes)
63. Härjapearaid (Rhinoptera)
64. Ilišad (Ilisha)
65. Imurnark (Electrolux addisoni)
66. India liivhai (Carcharias tricuspidatus)
67. India ookeani hilsa (Hilsa kelee)
68. India saleteleskoop (Ioichthys kashkini)
69. Indo-Vaikne ookeaniala
70. Indoneesia angerjas (Anguilla bicolor)
71. Irrawaddy jõehallhai (Glyphis siamensis)
72. Irvangerjad (Xenomystax)
73. Jaapani tiigerkrevett (Marsupenaeus japonicus)
74. Jämesabaraid (Urolophus)
75. Jäseraid (Cruriraja)
76. Kõrvukangerjas (Castleichthys auritus)
77. Kõverlõugheeringad (Nematalosa)
78. Kahelihambune hallhai (Carcharhinus hemiodon)
79. Kare astelhai (Centrophorus granulosus)
80. Kare tähishai, ka tähishai, alligaatorhai (Echinorhinus brucus)
81. Kaunis sirehai (Proscyllium magnificum)
82. Keeniaangerjas (Kenyaconger heemstrai)
83. Kiikerkala (Winteria telescopa)
84. Kilbikhaid (Parmaturus)
85. Kirihaid (Holohalaelurus)
86. Kiudangerjad (Yirrkala)
87. Klappninahai (Scylliogaleus quecketti)
88. Klupanodon (Clupanodon thrissa)
89. Koerhaid (Scyliorhinus)
90. Koibraid (Sinobatis)
91. Koiliad (Coilia)
92. Konkshammashai (Chaenogaleus macrostoma)
93. Konuangerjad (Myrophis)
94. Koonhaid (Rhizoprionodon)
95. Kotkasraid (Myliobatis)
96. Kärphaid (Mustelus)
97. Kääbusraid (Fenestraja)
98. Läkuangerjad (Ilyophis)
99. Lõuna-lonthüljes (Mirounga leonina)
100. Lahitshaid (Hemitriakis)
101. Lahkuimheeringas (Spratellomorpha bianalis)
102. Laiguline angerjas (Anguilla nebulosa)
103. Laisaba-lasnhai (Scoliodon laticaudus)
104. Laisuumureenid (Channomuraena)
105. Laiuim-uusharriott (Neoharriotta pinnata)
106. Laiuimhaid (Lamiopsis)
107. Lampangerjas (Lumiconger arafura)
108. Lapikninahai (Planonasus parini)
109. Lasnhaid (Scoliodon)
110. Latesahvenlased (Latidae)
111. Latesed (Lates)
112. Latimeeriad (Latimeria)
113. Lauskraid (Insentiraja)
114. Logardraid (Rhinobatos)
115. Logardraid 2 (Acroteriobatus)
116. Lucifer-tumehai (Etmopterus lucifer)
117. Luits-nokkhai (Deania calcea)
118. Luitsangerjad (Nettenchelys)
119. Lõunatuun (Allothunnus fallai)
120. Madujas naaskelangerjas (Ophisurus serpens)
121. Madumureenid (Uropterygius)
122. Makrellhaug (Scomberesox saurus)
123. Manimekhala (jumalanna hinduistlikus-budistlikus mütoloogias)
124. Mareel / meretuli
125. Maskraid (Neotrygon)
126. Meriangerjad (Conger)
127. Meriangerlased (Congridae)
128. Merikeeled (Solea)
129. Merikogerlased (Sparidae)
130. Merimadulased (Hydrophiinae)
131. Merisarvikud (Mobula)
132. Mokkangerjad (Gnathophis)
133. Mora / Echeneis (imikala mütoloogias)
134. Mosambiigi angerjas (Anguilla mossambica)
135. Mureenangerjad (Myroconer)
136. Must marliin (Istiompax indica)
137. Must sileselgrai (Indobatis ori, ka Anacanthobatis ori)
138. Musthaid (Apristurus)
139. Nöörangerjas (Luthulenchelys heemstraorum)
140. Nansenikalad (Nansenia)
141. Nasarangerjad (Nessorhamphus)
142. Niitangerjad (Nemichthys)
143. Nokisangerjad (Rhynchoconger)
144. Nokkhaid (Deania)
145. Nuutraid (Himantura)
146. Nuutraid 2 (Brevitrygon)
147. Nuutraid 4 (Maculabatis)
148. Nuutraid 5 (Pateobatis)
149. Nuutraid 6 (Urogymnus)
150. Nõlvahaid (Bythaelurus)
151. Nöbiraid (Okamejei)
152. Nöbiraid 2 (Orbiraja)
153. Nyai Roro Kidul (merekuninganna Indoneesia folklooris)
154. Ogahaid (Squalus)
155. Okasnahksed (Echinodermata)
156. Okishaid (Centroscyllium)
157. Ookean
158. Päisangerjad (Parabathymyrus)
159. Pällangerjad (Coloconger)
160. Paguangerjas (Xestochilus nebulosus)
161. Pakssabaraid (Trygonoptera)
162. Pardsaaghai (Pliotrema warreni)
163. Partangerjad (Nettastoma)
164. Peitangerjad (Neenchelys)
165. Peitsilmangerjad (Caecula)
166. Pellonad (Pellona)
167. Piim-koonhai (Rhizoprionodon acutus)
168. Piirkondlikud kalandusorganisatsioonid
169. Pikkkoon-jagohai (Iago garricki)
170. Pikkuim-makohai, ka troopika-makohai (Isurus paucus)
171. Pisianšoovised (Encrasicholina)
172. Piugangerjad (Ichthyapus)
173. Portugali süvahai (Centroscymnus coelolepis)
174. Punapea-pilumureen (Monopenchelys acuta)
175. Purikala (Istiophorus platypterus)
176. Puurangerjad (Ariosoma)
177. Põishaid (Cephaloscyllium)
178. Rööpangerjas (Diploconger polystigmatus)
179. Raid (Raja)
180. Rakonda (Raconda russeliana)
181. Ranna-laiuimhai (Lamiopsis temminckii)
182. Rasvane sardinell (Sardinella longiceps)
183. Reduangerjad 2 (Xyrias)
184. Rifi-nöbihai (Atelomycterus marmoratus)
185. Rihmsabaraid (Taeniura)
186. Rihmsabaraid 2 (Taeniurops),
187. Riivikangerjad (Bathymyrus)
188. Robinsia (Robinsia catherinae)
189. Roheline saagrai (Pristis zijsron)
190. Roigashammashai (Hemipristis elongata)
191. Ruskhai (Nebrius ferrugineus)
192. Saabelmureenid (Enchelycore)
193. Saaghaid (Pristiophorus)
194. Saagsuuangerjad (Serrivomer)
195. Sale minkhai (Paragaleus randalli)
196. Salealoosad (Tenualosa)
197. Sardinellid (Sardinella)
198. Satyrus marinus / Meerteufel (olend Conrad Gessneri entsüklopeedias)
199. Saurangerjas (Sauromuraenesox vorax)
200. Silehambune hallhai (Carcharhinus leiodon)
201. Silepeamureenid (Gymnothorax)
202. Silepeamureenid 2 (Gymnothorax)
203. Sileselgraid (Anacanthobatis)
204. Sinikala ehk lufaar (Pomatomus saltatrix)
205. Sisalangerjad (Saurenchelys)
206. Siugmureenid (Anarchias)
207. Soomus-astelhai (Centrophorus squamosus)
208. Stolefoorid (Stolephorus)
209. Sukulentangerjas (Suculentophichthus nasus)
210. Sulgsaba-naaskelrai (Pastinachus sephen)
211. Suur hiidahven (Epinephelus lanceolatus)
212. Suur vasarhai (Sphyrna lewini)
213. Suurnina-hallhai (Carcharhinus altimus
214. Suursilm-jagohai (Iago omanensis)
215. Suursilm-kammhai (Hexanchus nakamurai)
216. Sälksilmhai (Loxodon macrorhinus)
217. Sünkraid (Amblyraja)
218. Süvahaid (Centroscymnus)
219. Süvaraid (Bathyraja)
220. Süvaraid (Bathyraja) 2
221. Šelfihaid (Halaelurus)
222. Tabib al-Bahr / Merearst (veeolend araabia kirjanduses)
223. Tambaanid (Amblygaster)
224. Teravsabaangerjad (Ophichthus)
225. Teravsabaangerlased (Ophichthidae)
226. Tiibraid (Dipturus)
227. Tiibraid (Dipturus) 2
228. Tintargentiinid (Glossanodon)
229. Tonthai (Mitsukurina owstoni)
230. Trüssad (Thryssa)
231. Troopikamakrellid (Rastrelliger)
232. Tuhkurhai (Heptranchias perlo)
233. Tume kivikoha (Epinephelus marginatus)
234. Tumehaid (Etmopterus)
235. Turiraid (Notoraja)
236. Tähniline väiketuun (Euthynnus affinis)
237. Täpikhaid (Asymbolus)
238. Udeangerjad (Cirrhimuraena)
239. Uimteleskoobid (Dolichopteryx)
240. Ulgujänesed (Bathylagichthys)
241. Uruangerjad (Heteroconger)
242. Uuranguangerjad (Bathycongrus)
243. Uurikangerjad (Bascanichthys)
244. Väätangerjad (Chlopsis)
245. Võrenguangerjad (Lamnostoma)
246. Vöötheeringad (Spratelloides)
247. Vagelangerjad (Moringua)
248. Valemureenlased (Chlopsidae)
249. Valevmureen (Pseudechidna brummeri)
250. valgala (valgla)
251. Valgealoosad (Escualosa)
252. Valgepõsk-hallhai (Carcharhinus dussumieri)
253. Valgeuim-minkhai (Paragaleus leucolomatus)
254. veelahe
255. Vibalangerjad (Uroconger)
256. Vidusilmangerjad (Dysomma)
257. Viikangerjad (Scolecenchelys)
258. Vrakkahvenlased (Polyprionidae)
259. Väike saagrai (Pristis clavata)
260. Väikesilm-astelrai (Megatrygon microps)
261. Vöödiline kuningmakrell (Scomberomorus commerson)
262. Ühtlane tumehai (Etmopterus pusillus)
Koiliad (Coilia)
Koiliad (Coilia), kiiruimsete luukalade perekond heeringaliste (Clupeiformes) seltsi anšoovislaste (Engraulidae) sugukonnast. Inglise grander anchovies; vene коилии.
Leviala Ida-, Kagu- ja Lõuna-Aasias, enamus neist jõgede suudmealadel, kuid on ka täiesti mageveelisi liike.
Pikk, saba poole õhenev keha. Kõhuosa eespool kõhuuimi ümar, kõhuserval kiilusoomused. Hambad väikesed. Seljauim nihkunud keha keskpaigast ettepoole. Väga pikad ja niitjate kiirtega rinnauimed, pikk anaaluim, lühike sabauim. Tähnilisel koilial (C. Dussumieri) on väike helendusorgan, mis on heeringaliste seltsis erandlik. Parvekalad. Toituvad väikestest vähilaadestest, putukavastsetest, kalamaimudest.
Suurim pikkus liigiti vahemikus 12,4 cm (SL) – 41 cm (TL).
Perekonda kuulub 13 liiki (FishBase, 2020):
Coilia borneensis Bleeker, 1852 (Bornean grenadier anchovy) – borneo koilia. Vaikse ookeani lääneosa: Indoneesia, tõenäoliselt ka Tai. Mere-, mage- ja riimveeline; pelaagilis-neriidne. Pikkus kuni 12,4 cm (SL). Ohustatus määramata.
Coilia brachygnathus Kreyenberg & Pappenheim, 1908 (Yangtze grenadier anchovy) – jangtse koilia. Aasia: Jangtse jõgikond (suudmest Tung Tingi järveni), võimalik ka Kollase jõe jõgikoonas. Mage- ja riimveeline; pelaagiline. Pikkus kuni 35,4 cm (SL). Ohustatus määramata. Äripüük.
Coilia coomansi Hardenberg, 1934 (Cooman's grenadier anchovy) – coomansi koilia. Vaikse ookeani lääneosa: Indoneesia (Kalimantan, Sumatra). Rannikuvetes ja suudmealadel. Mere- ja riimveeline; pelaagilis-neriidne; 0-50 m sügavusel. Pikkus kuni 12,3 cm (SL). Ohustatus määramata. Elatuspüük.
Coilia dussumieri Valenciennes, 1848 (Goldspotted grenadier anchovy) – tähniline koilia. India ookeanis Indias Bombayst Kalkutani, tõenäoliselt ka Myanmari, Tai ja Malaisia vetes; Vaikse ookeani lääneosas Taist kuni Jaavani, tõenäoliselt ka Borneol. Rannikuvetes, suudmealadel. Mere-, mage- ja riimveeline; pelaagilis-neriidne; amfidroomne; 0-50 m sügavusel. Pikkus kuni 20 cm (SL), tavapikkus 17 cm (TL). Pole ohustatud. Äripüük.
Coilia grayii J. Richardson, 1845 (Gray's grenadier anchovy) – gray koilia. Indo-pacifiidses regioonis Ida- ja Lõuna-Hiina meredes (vähemalt Suchowist Hainanini, tõenäoliselt ka Vietnamis); India ookeanis India (Kerala) rannikuvetes. Rannikuvetes, suudmealadel. Mere-, mage- ja riimveeline; pelaagilis-neriidne; 0-50 m sügavusel. Pikkus kuni 25 cm (SL). Pole ohustatud. Elatuspüük.
Coilia lindmani Bleeker, 1858 (Lindman's grenadier anchovy) – lindmani koilia. Aasia: Vietnami, Tai ja Sumatra edelaosa jõgedes, võimalik ka Malaisisas ja Borneo lääneosas. Jõgede suudmealadel ja jõgedes loodete piirkonnas. Mage- ja riimveeline; pelaagiline. Pikkus kuni 20 cm (SL). Pole ohustatud. Elatuspüük.
Coilia macrognathos Bleeker, 1852 (Longjaw grenadier anchovy) – pikklõug-koilia. Vaikse ookeani lääneosa: Borneo saarel Malaisias Sarawaki osariigis ka ka Borneo läänerannikul. Mage- ja riimveeline; pelaagiline. Pikkus kuni 26 cm (SL), tavapikkus 20 cm (SL). Ohustatus määramata. Äripüük. Turustatakse värskena, soolatuna, vinnutatuna, valmistatakse kalakastet ja kalapalle.
Coilia mystus (Linnaeus, 1758) (Osbeck's grenadier anchovy) – harilik koilia. Vaikse ookeani lääneosa: Ida-Hiina meres Hainanist põhjasuunas Port Arthurini, võib-olla ka Koreani. Rannikuvetes, suudmealadel, jõgedes. Mere-, mage- ja riimveeline; pelaagilis-neriidne; amfidroomne; sügavamal kui 10 m. Pikkus kuni 21 cm (SL), eluiga kuni 5 a. Väga ohustatud (EN). Elatuspüük.
Coilia nasus Temminck & Schlegel, 1846 (Japanese grenadier anchovy) – suur koilia. Vaikse ookeani loodeosa: Jaapani edelaosa, Kollane meri ja Korea läänerannik, tõuseb üle 1000 km Jangtse jõkke. Rannikuvetes, suudmealadel, jõgedes. Mere-, mage- ja riimveeline; pelaagilis-neriidne; anadroomne; 0-50 m sügavusel. Pikkus kuni 41 cm (TL). Väga ohustatud (EN). Äripüük. Koiliatest kõige enamal määral toiduks tarvitatav kalaliik. Kasutatakse ka hiina meditsiinis.
Coilia neglecta Whitehead, 1967 (Neglected grenadier anchovy) – unarkoilia. India ookeanis Karachist ida suunas Andamani mere ja Penangini; Vaikse ookeani lääneosas Singapurist lõuna suunas Barito jõeni Borneo saarel. Rannikuvetes, suudmealadel, jõgedes. Mere-, mage- ja riimveeline; pelaagilis-neriidne; amfidroomne; 0-50 m sügavusel. Pikkus kuni 17 cm (SL). Pole ohustatud. Elatuspüük.
Coilia ramcarati (F. Hamilton, 1822) (Ramcarat grenadier anchovy) – india koilia. India ookean: Gangese deltast ja Andamani merest lõuna suunas Yangonini (Myanmar). Rannikuvetes, suudmealadel. Mere- ja riimveeline; pelaagilis-neriidne; amfidroomne. Pikkus kuni 25 cm (TL). Pole ohustatud. Elatuspüük.
Coilia rebentischii Bleeker, 1858 (Many-fingered grenadier anchovy) – rebentischi koilia. Vaikse ookeani lääneosa: Borneo saare (Indoneesia, Malaisia ja Brunei) ja Vietnami rannikuvetes. Rannikuvetes, suudmealadel. Mere- ja riimveeline; pelaagilis-neriidne; 0-50 m sügavusel. Pikkus kuni 15,2 cm (SL). Ohustatus määramata. Elatuspüük.
Coilia reynaldi Valenciennes, 1848 (Reynald's grenadier anchovy) – reynaldi koilia. India ookean: India idarannikul ja suudmealadel, samuti Myanmaris Irrawaddy jões. Mere-, mage- ja riimveeline; pelaagilis-neriidne; amfidroomne; 0-50 m sügavusel. Pikkus kuni 15 cm (TL). Pole ohustatud. Vähene äripüük.
Juuni, 2020