Otsingu tulemused:
2. Allika-lõunateib (Telestes fontinalis)
3. Angerjas ja lest (Tuvalu saarte loomismüüt)
4. Boiootia lõunateib (Telestes beoticus)
5. Cikola lõunateib (Telestes turskyi)
6. Dabari lõunateib (Telestes dabar)
7. Fileerimine (lest)
8. Filipiini niitlatik (Nematabramis alestes)
9. Göksu ramul (Capoeta caelestis)
10. Harilik hiidlest (Hippoglossus hippoglossus)
11. Harilik karelest (Hippoglossoides platessoides)
12. Harilik lõunateib (Telestes souffia)
13. Harilik polaarlest (Liopsetta glacialis)
14. Hiidlestad (Hippoglossus)
15. Hiidlestaema (veekrüptiid Islandi vetes)
16. Horvaatia lõunateib (Telestes croaticus)
17. Itaalia lõunateib (Telestes muticellus)
18. Karelestad (Hippoglossoides)
19. Karsti-lõunateib (Telestes karsticus)
20. Lest ehk jõelest (Platichthys flesus)
21. Lest ja piimkala (Maldiivi muistend)
22. Lest. Eluviisid. Püügitehnikad. Retseptid. (Raamat)
23. Lestad (Platichthys)
24. Lestakalade sündimine (pärimus; Eisen)
25. Lestalised (Pleuronectiformes)
26. Lestanoot
27. Lestapüük
28. Lestavõrk
29. Lestlased (Pleuronectidae)
30. Lõunateib Telestes croaticus
31. Lõunateibid (Telestes)
32. Läänemere lest (Platichthys flesus trachurus)
33. Merilest ehk atlandi merilest (Pleuronectes platessa)
34. Merilestad (Pleuronectes)
35. Metohija lõunateib (Telestes metohiensis)
36. Miloradi lõunateib (Telestes miloradi)
37. Montenegro lõunateib (Telestes montenigrinus)
38. Neljaköbruline merilest (Pleuronectes quadrituberculatus)
39. Numhyalikyu (hiidlest kwakiutlite folklooris)
40. Palestiina kogerparrak (Carasobarbus canis)
41. Palestiina koontrulling (Oxynoemacheilus insignis)
42. Peenrüü-lõunateib (Telestes polylepis)
43. Pikklest (Glyptocephalus cynoglossus)
44. Pikklestad (Glyptocephalus)
45. Polaarlestad (Liopsetta)
46. Saarte Lestkäpp (pärimus, hall vanamees; Loorits)
47. Soomuslest (Limanda limanda)
48. Soomuslestad (Limanda)
49. Süvalest (Reinhardtius hippoglossoides)
50. Triibik-lõunateib (Telestes pleurobipunctatus)
51. Tähtlest (Platichthys stellatus)
52. Vaikse ookeani hiidlest (Hippoglossus stenolepis)
53. Valgekõhtlestad (Lepidopsetta)
54. Väikesuulest (Microstomus kitt)
55. Väikesuulestad (Microstomus)
Lasnuimed (Sewellia)
Lasnuimed (Sewellia), kiiruimsete luukalade perekond karpkalaliste (Cypriniformes) seltsi mägihinklaste (Balitoridae) sugukonnast.
Leviala Aasias: Hiina, Vietnam, Laos, Kambodža. Peamiselt väga kiire vooluga mägijõgedes, ent kohati ka aeglases veevoolus. Hoiavad suurte rinna- ja kõhuuimede abil kividest kinni. Toituvad peamiselt põhjaselgrootuist ja perifüütonist, harvem vetikatest. Suurim pikkus liigiti vahemikus 4,4-7,2 cm (SL).
Leiavad kasutamist akvaariumikaladena.
Perekonda kuulub 13 liiki (FishBase, 2020):
Sewellia albisuera Freyhof, 2003 – tikand-lasnuim. Aasia: Vietnami keskosas Thu Bongi vesikonnas. Kiire vooluga jõgedes. Demersaalne. Pikkus kuni 6,4 cm (SL). Äärmiselt ohustatud (CR).
Sewellia analis H. D. Nguyễn & V. H. Nguyễn, 2005 – keskvietnami lasnuim. Aasia: Vietnami keskosas Thu Bongi vesikonnas. Kiire vooluga jõgedes. Toitub perifüütonist ja putukavastsetest. Demersaalne. Pikkus määramata. Ohustatus määramata.
Sewellia breviventralis Freyhof & Serov, 2000 – pako lasnuim. Aasia: Vietnamis Pako jõe vesikonnas. Väga kiires veevoolus, kärestikes. Toitub veeselgrootuist. Demersaalne. Pikkus kuni 5,1 cm (SL). Äärmiselt ohustatud (CR).
Sewellia diardi T. R. Roberts, 1998 – diardi lasnuim. Aasia: Laoses Sekongi (suur Mekongi lisajõgi) vesikonnas. Kiire vooluga jõgedes. Demersaalne. Pikkus kuni 7,2 cm (SL). Ohustatus määramata.
Sewellia elongata T. R. Roberts, 1998 – sale lasnuim. Aasia: Laoses Sekongi (suur Mekongi lisajõgi) vesikonnas. Kiire vooluga väikestes jõgedes-ojades. Toitub perifüütonist ja putukavastsetest. Demersaalne. Pikkus kuni 7,3 cm (SL). Ohulähedane (NT).
Sewellia lineolata (Valenciennes, 1846) – triibik-lasnuim. Aasia: Hiina, Vietnam, Kambodža. Kiire või mõõduka vooluga jõgedes-ojades, sageli kärestike ja koskede juures. Väikese rühmana. Toitub biokilest ja zooplanktonist. Demersaalne. Pikkus kuni 5,7 cm (SL). Ohulähedane (NT).
Sewellia marmorata Serov, 1996 – marmor-lasnuim. Aasia: Vietnami keskosas Vinh Thanhi jõe valgalal. Kärestikulistes ojades. Toitub peamiselt veeselgrootuist. Demersaalne. Pikkus kuni 5,9 cm (SL). Väga ohustatud (EN).
Sewellia medius H. D. Nguyễn & V. H. Nguyễn, 2005 – vahelmine lasnuim. Aasia: Vietnami keskosas. Kiire vooluga kärestike ja koskedega väikestes jõgedes. Demersaalne. Pikkus määramata. Ohustatus määramata.
Sewellia patella Freyhof & Serov, 2000 – liud-lasnuim. Aasia: Vietnami keskosas Da Rangi jõe vesikonnas. Demersaalne. Tabatud vaid väikestes ojades kärestike ja kosekeste juures. Toitub peamiselt putukavastsetest. Pikkus kuni 4,8 cm (SL). Väga ohustatud (EN).
Pilt puudub
Sewellia pterolineata T. R. Roberts, 1998 – lehvik-lasnuim. Aasia: Vietnami keskosas Trac Khuci jõe vesikonnas. Kiire vooluga väikestes ojades. Toitub perifüütonist ja põhjaselgrootutest. Demersaalne. Pikkus kuni 4,4 cm (SL). Väga ohustatud (EN).
Sewellia songboensis Nguyen & Nguyen, 2005 – tiiger-lasnuim. Aasia: Vietnam. Demersaalne. Pikkus määramata. Ohustatus määramata.
Sewellia speciosa T. R. Roberts, 1998 – nägus lasnuim. Aasia: Laoses ja Vietnamis Sekongi vesikonnas, ka Kambodža idaosas. Kiire või mõõduka vooluga jõgedes. Eelistab madala veega paiku. Väikese rühmana. Toitub perifüütonist ja zooplanktonist. Demersaalne. Pikkus kuni 5,4 cm (SL). Pole ohustatud.
Sewellia trakhucensis H. D. Nguyễn & V. H. Nguyễn, 2005 – trakhuci lasnuim. Aasia: Vietnam. Demersaalne. Pikkus määramata. Ohustatus määramata.
Pilt puudub
Lisaks FishBase's toodud liikidele leiab andmestikest veel ühe liigi, kes pole seni veel FishBase andmebaasi jõudnud:
Sewellia hypsicrateae Endruweit & T. D. P. Nguyễn, 2016 – tähniline lasnuim (eestikeelse nime puudumisel nimetatud siin sellisena Kalapeedia toimetaja poolt). Aasia: Vietnami keskosas Dakrongi jões.
Juuni, 2020