Otsingu tulemused:
2. Allika-lõunateib (Telestes fontinalis)
3. Angerjas ja lest (Tuvalu saarte loomismüüt)
4. Boiootia lõunateib (Telestes beoticus)
5. Cikola lõunateib (Telestes turskyi)
6. Dabari lõunateib (Telestes dabar)
7. Fileerimine (lest)
8. Filipiini niitlatik (Nematabramis alestes)
9. Göksu ramul (Capoeta caelestis)
10. Harilik hiidlest (Hippoglossus hippoglossus)
11. Harilik karelest (Hippoglossoides platessoides)
12. Harilik lõunateib (Telestes souffia)
13. Harilik polaarlest (Liopsetta glacialis)
14. Hiidlestad (Hippoglossus)
15. Hiidlestaema (veekrüptiid Islandi vetes)
16. Horvaatia lõunateib (Telestes croaticus)
17. Itaalia lõunateib (Telestes muticellus)
18. Karelestad (Hippoglossoides)
19. Karsti-lõunateib (Telestes karsticus)
20. Lest ehk jõelest (Platichthys flesus)
21. Lest ja piimkala (Maldiivi muistend)
22. Lest. Eluviisid. Püügitehnikad. Retseptid. (Raamat)
23. Lestad (Platichthys)
24. Lestakalade sündimine (pärimus; Eisen)
25. Lestalised (Pleuronectiformes)
26. Lestanoot
27. Lestapüük
28. Lestavõrk
29. Lestlased (Pleuronectidae)
30. Lõunateib Telestes croaticus
31. Lõunateibid (Telestes)
32. Läänemere lest (Platichthys flesus trachurus)
33. Merilest ehk atlandi merilest (Pleuronectes platessa)
34. Merilestad (Pleuronectes)
35. Metohija lõunateib (Telestes metohiensis)
36. Miloradi lõunateib (Telestes miloradi)
37. Montenegro lõunateib (Telestes montenigrinus)
38. Neljaköbruline merilest (Pleuronectes quadrituberculatus)
39. Numhyalikyu (hiidlest kwakiutlite folklooris)
40. Palestiina kogerparrak (Carasobarbus canis)
41. Palestiina koontrulling (Oxynoemacheilus insignis)
42. Peenrüü-lõunateib (Telestes polylepis)
43. Pikklest (Glyptocephalus cynoglossus)
44. Pikklestad (Glyptocephalus)
45. Polaarlestad (Liopsetta)
46. Saarte Lestkäpp (pärimus, hall vanamees; Loorits)
47. Soomuslest (Limanda limanda)
48. Soomuslestad (Limanda)
49. Süvalest (Reinhardtius hippoglossoides)
50. Triibik-lõunateib (Telestes pleurobipunctatus)
51. Tähtlest (Platichthys stellatus)
52. Vaikse ookeani hiidlest (Hippoglossus stenolepis)
53. Valgekõhtlestad (Lepidopsetta)
54. Väikesuulest (Microstomus kitt)
55. Väikesuulestad (Microstomus)
Voohingud (Jinshaia)
Voohingud (Jinshaia), kiiruimsete luukalade perekond karpkalaliste (Cypriniformes) seltsi mägihinklaste (Balitoridae) sugukonnast.
Leviala Aasias Jangtse vesikonnas Hiinas. Kiires veevoolus.
Perekonda kuulub 3 liiki (FishBase, 2020):
Jinshaia abbreviata (Günther, 1892) – jangtse voohink. Aasia: Hiinas Jinsha jõe ja Jangtse ülemjooksu vesikondades. Kiire voolu, kärestike ja koskedega jõgedes. Toitub biokilest, sääsevastsetest ja vetikatest. Demersaalne. Pikkus määramata. Ohustatus määramata.
Jinshaia niulanjiangensis W. X. Li, W. N. Mao & Zong-Min Lu, 1998 – yunnani voohink. Aasia: Hiinas Yunnani provintsis Jangtse vesikonnas. Demersaalne. Pikkus kuni 6,2 cm (OT; kehapikkus). Ohustatus määramata.
Pilt puudub
Jinshaia sinensis (Sauvage & Dabry de Thiersant, 1874) – hiina voohink. Aasia: Hiinas Sichuani provintsis Jinsha ja Jangtse vesikondades. Kiire vooluga väikestes jõgedes. Toitub perifüütonist, putukavastsetest, vetikatest. Demersaalne. Pikkus kuni 15,4 cm (TL), tavapikkus 7 cm (SL).
Juuni, 2020