Otsingu tulemused:
2. Allika-lõunateib (Telestes fontinalis)
3. Angerjas ja lest (Tuvalu saarte loomismüüt)
4. Boiootia lõunateib (Telestes beoticus)
5. Cikola lõunateib (Telestes turskyi)
6. Dabari lõunateib (Telestes dabar)
7. Fileerimine (lest)
8. Filipiini niitlatik (Nematabramis alestes)
9. Göksu ramul (Capoeta caelestis)
10. Harilik hiidlest (Hippoglossus hippoglossus)
11. Harilik karelest (Hippoglossoides platessoides)
12. Harilik lõunateib (Telestes souffia)
13. Harilik polaarlest (Liopsetta glacialis)
14. Hiidlestad (Hippoglossus)
15. Hiidlestaema (veekrüptiid Islandi vetes)
16. Horvaatia lõunateib (Telestes croaticus)
17. Itaalia lõunateib (Telestes muticellus)
18. Karelestad (Hippoglossoides)
19. Karsti-lõunateib (Telestes karsticus)
20. Lest ehk jõelest (Platichthys flesus)
21. Lest ja piimkala (Maldiivi muistend)
22. Lest. Eluviisid. Püügitehnikad. Retseptid. (Raamat)
23. Lestad (Platichthys)
24. Lestakalade sündimine (pärimus; Eisen)
25. Lestalised (Pleuronectiformes)
26. Lestanoot
27. Lestapüük
28. Lestavõrk
29. Lestlased (Pleuronectidae)
30. Lõunateib Telestes croaticus
31. Lõunateibid (Telestes)
32. Läänemere lest (Platichthys flesus trachurus)
33. Merilest ehk atlandi merilest (Pleuronectes platessa)
34. Merilestad (Pleuronectes)
35. Metohija lõunateib (Telestes metohiensis)
36. Miloradi lõunateib (Telestes miloradi)
37. Montenegro lõunateib (Telestes montenigrinus)
38. Neljaköbruline merilest (Pleuronectes quadrituberculatus)
39. Numhyalikyu (hiidlest kwakiutlite folklooris)
40. Palestiina kogerparrak (Carasobarbus canis)
41. Palestiina koontrulling (Oxynoemacheilus insignis)
42. Peenrüü-lõunateib (Telestes polylepis)
43. Pikklest (Glyptocephalus cynoglossus)
44. Pikklestad (Glyptocephalus)
45. Polaarlestad (Liopsetta)
46. Saarte Lestkäpp (pärimus, hall vanamees; Loorits)
47. Soomuslest (Limanda limanda)
48. Soomuslestad (Limanda)
49. Süvalest (Reinhardtius hippoglossoides)
50. Triibik-lõunateib (Telestes pleurobipunctatus)
51. Tähtlest (Platichthys stellatus)
52. Vaikse ookeani hiidlest (Hippoglossus stenolepis)
53. Valgekõhtlestad (Lepidopsetta)
54. Väikesuulest (Microstomus kitt)
55. Väikesuulestad (Microstomus)
Lehvikuimed (Homalopteroides)
Lehvikuimed* (Homalopteroides), kiiruimsete luukalade perekond karpkalaliste (Cypriniformes) seltsi mägihinklaste (Balitoridae) sugukonnast. Varasemalt olid liigid paigutatud lameuimede (Homaloptera) perekonda
Leviala Aasias: India, Myanmar, Malaisia, Indoneesia. Suurim pikkus liigiti 2,5-6,5 cm (SL).
Perekonda kuulub 12 liiki (FishBase, 2020):
Homalopteroides avii Z. S. Randall & Page, 2014 – sarawaki lehvikuim*. Aasia: Borneo saarel Sarawaki osariigis Rajangi jõe vesikonnas. Kiire või mõõduka vooluga väikestes jõgedes. Toitub perifüütonist, põhjaselgrootuist. Demersaalne. Pikkus kuni 5,3 cm (SL). Ohustatus määramata.
Homalopteroides indochinensis Silas, 1953 – indohiina lehvikuim* (varem indohiina lameuim). Aasia: Vietnam, võimalik ka Kambodža. Kiire vooluga jõgedes. Demersaalne. Pikkus kuni 4 cm (TL). Ohustatus määramata.
Homalopteroides manipurensis (Arunkumar, 1998) – manipuri lehvikuim* (varem manipuri lameuim). Aasia: Indias Manipuri osariigis ja Myanmari loodeosas. Kiire vooluga väikestes jõgedes. Bentopelaagiline. Pikkus kuni 6,2 cm (SL). Pole ohustatud.
Pilt puudub
Homalopteroides modestus Vinciguerra, 1890 – tuhkur-lehvikuim* (varem tuhkur-lameuim). Aasia: Myanmari lõunaosa, Tai lääneosa. Mägijõgedes. Toitub biokilest ja põhja-selgrootuist. Demersaalne. Pikkus kuni 2,1 cm (SL) (teisal ligi 4 cm). Ohustatus määramata.
Homalopteroides nebulosus Alfred, 1969 – tume lehvikuim* (varem tume lameuim). Aasia: Malaisias ja Indoneesias. Kiire vooluga väikestes jõgedes. Toitub perifüütonist, zooplanktonist, põhjaselgrootuist. Demersaalne. Pikkus kuni 3,6 cm (SL). Pole ohustatud.
Homalopteroides rupicola Prashad & Mukerji, 1929 – kalju-lehvikuim* (varem kalju-lameuim). Aasia: Myanmar. Demersaalne. Kaljustes mägijõgedes. Pikkus kuni 2,5 cm (SL). Pole ohustatud.
Pilt puudub
Homalopteroides smithi Hora, 1932 – smithi lehvikuim* (varem smithi lameuim). Aasia: Mekongi ja Chao Pharaya vesikondades ja Malaka poolsaarel, teateid ka Meklongi vesikonnast. Enamasti mõõduka vooluga madalates jõgedes. Rühmana. Toitub putukavastsetest, vähilaadsetest jm. Demersaalne. Pikkus kuni 6 cm (SL). Pole ohustatud. Võimalik kasutada akvaristis.
Homalopteroides stephensoni Hora, 1932 – stephensoni lehvikuim* (varem stephensoni lameuim). Aasia: Borneo saarel Kapuasi ja Mahakami vesikondades. Kiire vooluga jõgedes. Demersaalne. Pikkus kuni 6,5 cm (SL). Ohustatus määramata.
Homalopteroides tweediei Herre, 1940 – risu-lehvikuim* (varem risu-lameuim). Aasia: Mekongi vesikonnas, Malaka poolsaarel ja Borneo saarel. Mõõduka või aeglase vooluga jõgedes, võib hooajaliselt ujuda ka üleujutatud aladele. Rühmana. Demersaalne. Pikkus kuni 4 cm (SL). Ohustatus määramata.
Homalopteroides wassinkii Bleeker, 1853 – wassinki lehvikuim* (varem wassinki lameuim). Aasia: Sumatra, Borneo ja Jaava saartel. Demersaalne. Pikkus kuni 6,5 cm (SL). Ohustatud (VU).
Homalopteroides weberi Hora, 1932 – weberi lehvikuim* (varem weberi lameuim). Aasia: Borneo saare lääneosas. Kiire vooluga väikestes jõgedes. Toitub biokilest ja põhja-selgrootuist. Demersaalne. Pikkus kuni 4,9 cm (SL). Ohustatus määramata.
Homalopteroides yuwonoi Kottelat, 1998 – yuwono lehvikuim* (varem yuwono lameuim). Aasia: Borneo saarel Kapuasi jõe vesikonnas. Kiire vooluga jõgedes. Demersaalne. Pikkus kuni 4,4 cm (SL). Ohustatus määramata.
Pilt puudub
Juuni, 2020
* Nimetatud siin sellisena Kalapeedia toimetaja poolt.