Otsingu tulemused:
2. Allika-lõunateib (Telestes fontinalis)
3. Angerjas ja lest (Tuvalu saarte loomismüüt)
4. Boiootia lõunateib (Telestes beoticus)
5. Cikola lõunateib (Telestes turskyi)
6. Dabari lõunateib (Telestes dabar)
7. Fileerimine (lest)
8. Filipiini niitlatik (Nematabramis alestes)
9. Göksu ramul (Capoeta caelestis)
10. Harilik hiidlest (Hippoglossus hippoglossus)
11. Harilik karelest (Hippoglossoides platessoides)
12. Harilik lõunateib (Telestes souffia)
13. Harilik polaarlest (Liopsetta glacialis)
14. Hiidlestad (Hippoglossus)
15. Hiidlestaema (veekrüptiid Islandi vetes)
16. Horvaatia lõunateib (Telestes croaticus)
17. Itaalia lõunateib (Telestes muticellus)
18. Karelestad (Hippoglossoides)
19. Karsti-lõunateib (Telestes karsticus)
20. Lest ehk jõelest (Platichthys flesus)
21. Lest ja piimkala (Maldiivi muistend)
22. Lest. Eluviisid. Püügitehnikad. Retseptid. (Raamat)
23. Lestad (Platichthys)
24. Lestakalade sündimine (pärimus; Eisen)
25. Lestalised (Pleuronectiformes)
26. Lestanoot
27. Lestapüük
28. Lestavõrk
29. Lestlased (Pleuronectidae)
30. Lõunateib Telestes croaticus
31. Lõunateibid (Telestes)
32. Läänemere lest (Platichthys flesus trachurus)
33. Merilest ehk atlandi merilest (Pleuronectes platessa)
34. Merilestad (Pleuronectes)
35. Metohija lõunateib (Telestes metohiensis)
36. Miloradi lõunateib (Telestes miloradi)
37. Montenegro lõunateib (Telestes montenigrinus)
38. Neljaköbruline merilest (Pleuronectes quadrituberculatus)
39. Numhyalikyu (hiidlest kwakiutlite folklooris)
40. Palestiina kogerparrak (Carasobarbus canis)
41. Palestiina koontrulling (Oxynoemacheilus insignis)
42. Peenrüü-lõunateib (Telestes polylepis)
43. Pikklest (Glyptocephalus cynoglossus)
44. Pikklestad (Glyptocephalus)
45. Polaarlestad (Liopsetta)
46. Saarte Lestkäpp (pärimus, hall vanamees; Loorits)
47. Soomuslest (Limanda limanda)
48. Soomuslestad (Limanda)
49. Süvalest (Reinhardtius hippoglossoides)
50. Triibik-lõunateib (Telestes pleurobipunctatus)
51. Tähtlest (Platichthys stellatus)
52. Vaikse ookeani hiidlest (Hippoglossus stenolepis)
53. Valgekõhtlestad (Lepidopsetta)
54. Väikesuulest (Microstomus kitt)
55. Väikesuulestad (Microstomus)
Lameuimed (Homaloptera)
Lameuimed (Homaloptera), kiiruimsete luukalade perekond karpkalaliste (Cypriniformes) seltsi mägihinklaste (Balitoridae) sugukonnast. Varasemalt suuremast (~36 liiki) lameuimede perekonnast on eraldatud perekonnad Balitoropsis, Ghatsa, Homalopteroides ja Homalopterula.
Leviala Kagu-Aasia mandriosal ja saartel. Väiksemates, enamasti kiire vooluga jõgedes. Toituvad peamiselt biokilest ja põhjaorganismidest. Suurim pikkus liigiti 5 (SL) – 14,5 (TL) cm.
Perekonda kuulub 6 liiki (FishBase, 2020):
Homaloptera bilineata Blyth, 1860 – jutiline lameuim. Aasia: Myanmar, Tai. Kiire vooluga väikestes jõgedes. Demersaalne. Toitub biokilest ja väikestest põhjaorganismidest. Pikkus kuni 10 cm (NG). Ohustatus määramata.
Homaloptera confuzona Kottelat, 2000 – segavööt-lameuim. Aasia: Laoses ja Kambodžas Khone kose juures (Mekongi vesikond), Tais kaguosa väikestes rannikujõgedes. Kiire või mõõduka vooluga jõgedes. Rühmana. Demersaalne. Pikkus kuni 6,8 cm (SL). Ohustatus määramata.
Homaloptera ocellata van der Hoeven, 1833 – silmik-lameuim. Aasia: Sumatra ja Jaava saartel. Kiire vooluga väikestes jõgedes. Demersaalne. Pikkus kuni 14,5 cm (TL). Ohustatud (VU).
Homaloptera ogilviei Alfred, 1967 – oja-lameuim. Aasia: Malaisias ja Borneo saare lääneosas. Väikestes ojades ja jõgedes, enamasti vaiksemas vees. Demersaalne. Pikkus kuni 5 cm (SL). Ohustatus määramata.
Homaloptera orthogoniata Vaillant, 1902 – sadul-lameuim. Aasia: Tais, Laoses ja Indoneesias. Nii kiire kui ka aeglase vooluga vees. Toitub biokilest ja põhjaorganismidest. Demersaalne. Pikkus kuni 13 cm (SL). Pole ohustatud.
Homaloptera parclitella H. H. Tan & P. K. L. Ng, 2005 – malai lameuim. Asia: Malaka poolsaar. Kiire vooluga väikestes metsajõgedes. Toitub biokilest ja põhjaorganismidest. Bentopeaagiline. Pikkus kuni 10 cm (SL). Ohustatus määramata.
Juuni, 2020