Otsingu tulemused:

1. Ümarheeringad (Etrumeus)
2. Ümarkõhtheeringad (Dussumieria)
3. Ümarkõhtheeringlased (Dussumieriidae)
4. Ümarmokad (Cyclocheilichthys)
5. Aadria meri
6. Aafrikaparrakad (Enteromius) 2
7. Aasia angersäga (Clarias batrachus)
8. Aavoja veehoidla (Ülejõe veehoidla)
9. Abakala (Ballerus ballerus)
10. Abiogenees
11. Adamson Amandus
12. aer
13. aerjalalised (kopepoodid)
14. Ahing (västar; angerjaahing)
15. Ahja jõgi (Tilleoja, Tille jõgi, Taevaskoja jõgi, Aarna jõgi)
16. Ahtuba
17. Ahven (Perca fluviatilis)
18. Ahvenajärv (Nelijärve Ahvenajärv, Aegviidu Ahvenajärv, Linaleo järv)
19. Aiauss
20. ainupõlvsed
21. Akuraid (Narcine)
22. Alajärv (Saaluse Alajärv, Saaluse järv, Kõverjärv, Veskijärv)
23. Alakonnu järv (Kuajärv, Alakonu järv, Alakunnu järv, Jussi järv)
24. albatrossid
25. Alkalitroofne järv (lubjatoiteline järv, allikatoiteline järv)
26. Allveevahimees
27. Amago (Oncorhynchus rhodorus)
28. Ameerika merikurat (Lophius americanus)
29. Amudarja
30. Amuur
31. Amuuri paljaslõug (Acheilognathus asmussii)
32. Amuuri tuur (Acipenser schrenckii)
33. Anšoovised (Engraulis)
34. Anšoovistülka ehk anšooviskilu (Clupeonella engrauliformis)
35. Anemomeeter
36. Angerja oja (Angerja jõgi)
37. Angerjaõngejada
38. Angerjas (Anguilla anguilla)
39. Angerjas (pärimus)
40. Angerjas jaapani köögis
41. Angerjasöömise ajaloost
42. Angerjaõngejada
43. Angersägad (Clarias)
44. Angulas
45. Anisakiaas (anisakidoos)
46. Anisakiidid (Anisakidae)
47. Anne kanal
48. Antagonism
49. Araabia meri
50. Arapaima
51. Arktika paalia ehk mägihõrnas (Salvelinus alpinus)
52. Arteesia vesi
53. Astelraid (Dasyatis)
54. Astelraid 2 (Bathytoshia)
55. Astelraid 3 (Hemitrygon),
56. Astelraid 6 (Fontitrygon)
57. Atla jõgi
58. Atla laht
59. Atlandi heeringas (Clupea harengus)
60. Atlandi koonhai (Rhizoprionodon terraenovae)
61. Atlandi minkhai (Paragaleus pectoralis)
62. Atlandi musthai (Apristurus laurussonii)
63. Atlandi polaarhai (Somniosus microcephalus)
64. Atlandiraid (Atlantoraja)
65. atraktant (atrahent)
66. Austraalia tuun ehk pikksaba-tuun (Thunnus tonggol)
67. Baikal
68. Balzer
69. Barramundi
70. Bass
71. Bellingshausen
72. Beluuga (Huso huso)
73. Bentaal
74. Bentos
75. Bete
76. Bete Krokodil
77. Biofilter
78. Bioturbatsioon
79. Birdeye
80. Birjussa
81. bissa
82. Borneo jõehallhai (Glyphis fowlerae)
83. Botvinja
84. Brahmaputra
85. Briis
86. Buran (mootorsaan)
87. Canvey saare elukas
88. Castingu MM
89. Chessie (veekrüptiid USAs)
90. Cooki saared
91. Coruhi forell (Salmo coruhensis)
92. Cousseau süvarai (Bathyraja cousseauae)
93. Creme
94. D.A.M.
95. Daaniod (Danio)
96. Daing
97. Devaariod (Devario)
98. Dirhami laht
99. Donburi
100. Doonau särg, ka neitsisärg (Rutilus virgo)
101. Dussumieri narmasmokk (Labeo dussumieri)
102. Dussumieri trüssa (Thryssa dussumieri)
103. Ebabootsiad (Parabotia)
104. Ebaküürselg-mägiparrak (Hypselobarbus pseudomussullah)
105. Ebisu (jaapani kalajumal)
106. Eesjärv (Tartussaare Eesjärv, Tartusaare järv, Ratassaare järv)
107. Eesti jõgede loend
108. Eesti järved
109. Eesti järvede loend
110. Eesti Kalur
111. Eesti lahed (tähestikuline loend)
112. Eesti Merekool
113. EFTTA
114. Elango, Julius
115. Emajõe Lodjaselts
116. Emajõgi (Suur-Emajõgi)
117. Emakala (Zoarces viviparus)
118. End, Albert Arvo
119. Endla järvestik
120. Erikson, Juhan (kalatööstur)
121. Erinarkid (Heteronarce)
122. Erm Vaike
123. Estonia järv (Estonia paisjärv, Hundiaugu paisjärv)
124. Euroopa ingelhai (Squatina squatina)
125. Euroopa kilu (Sprattus sprattus)
126. Fenkol (apteegitill)
127. Flambeau
128. Fotofoor
129. Friteerimine
130. Gangese jõehallhai (Glyphis gangeticus)
131. Garum ja liquamen
132. Gupi (Poecilia reticulata)
133. Hõbesilmad (Chanodichthys)
134. Haamerhai (Eusphyra blochii)
135. Haid kulinaarias
136. Hailiha nimekujud
137. Hakk-kala
138. Hallhaid (Carcharhinus)
139. Hammassärg (Rutilus frisii)
140. Harilaid
141. Harilik ümarkõhtheeringas (Dussumieria acuta)
142. Harilik liivhai (Carcharias taurus)
143. Harilik meriangerjas (Conger conger)
144. Harilik merilohe (Trachinus draco)
145. Harilik mullauss (maauss)
146. Harilik pagrus (Pagrus pagrus)
147. Harilik pardkala (Barbus barbus)
148. Harilik samethai (Zameus squamulosus)
149. Harilik taimen (Hucho taimen)
150. Harilik vasarhai (Sphyrna zygaena)
151. Harilik vihmauss ehk ööuss (Lumbricus terrestris)
152. Harjasliimukas (Hediste diversicolor)
153. Harju alamvesikond
154. Hauapüük
155. Haug püügikalana
156. Haug toidukalana
157. Haugasraid (Aetobatus)
158. Heeringalised (Clupeiformes)
159. Heeringauss (Anisakis simplex, ka Anisakis marine)
160. Heik (Hake) kalanimedes
161. Heintz Karl
162. Helepardlikud (Mystacoleucus)
163. Heleraid (Leucoraja)
164. Helkseljad (Chelaethiops)
165. Hensen, Victor
166. Hi-Lo
167. Hiid-vasarhai (Sphyrna mokarran)
168. Hiinatrullid (Yunnanilus)
169. Hiiu-Kärdla kalameeste elust 1920-ndatel
170. Hink, harilik hink (Cobitis taenia)
171. Hobukaan (Haemopis sanguisuga)
172. Hobulaiuskraadid
173. Hollandi kaste
174. Homaarlased (Nephropidae)
175. Hulkharjasussid (Polychaeta)
176. Hõbekoger (Carassius gibelio)
177. Hõimkond
178. Hõõrhammas (Mylopharodon conocephalus)
179. Hämarhaid (Scymnodalatias)
180. Hülgepüük
181. Iilastuli
182. Imihingud (Gastromyzon)
183. Imiussid (Trematoda)
184. Indo-Vaikne ookeaniala
185. Invincible (Nilsu)
186. Irrawaddy jõehallhai (Glyphis siamensis)
187. Jõealoosa (Potamalosa richmondia)
188. Jaala järv (Jala järv) [Kurtna järvestik]
189. Jaapani koger (Carassius cuvieri)
190. Jaapani lahitshai (Hemitriakis japanica)
191. Jaapani saaghai (Pristiophorus japonicus)
192. Jahumardika vastne (jahuuss)
193. Johannes Vares
194. Jussi järved
195. Juust õngesöödana
196. Jõe-uusmudil (Neogobius fluviatilis)
197. Jõehallhaid (Glyphis)
198. Jõemõisa-Kaiu järvestik
199. Jõesilm (Lampetra fluviatilis)
200. Jõuga järvestik (Jõuküla järvestik)
201. Jägala jõgi (Kehra jõgi, Kiigumõisa jõgi, Kigumõisa jõgi)
202. Jämesabaraid (Urolophus)
203. Järveelustik ehk limnobios
204. Järvekoletised
205. Järvepää järv (Järvepera järv, Kahkva järv)
206. Jäseraid (Cruriraja)
207. Jääpüük
208. Jäärauad
209. Kääbusrasboorad (Boraras)
210. Küürselg-mägiparrak (Hypselobarbus mussullah)
211. Kaanid (Hirudinea)
212. Kaarmise järv (Karmise järv)
213. Kaaviari ajaloost
214. Kaheksakant kõduuss (kõduuss, leheuss, samblauss)
215. Kahvamine
216. Kalakaitse ajalugu (Eesti)
217. Kalakaste
218. Kalakasvatus
219. Kalakasvatus Eestis
220. Kalamüüdid ja müütilised kalad
221. Kalandus
222. Kalanduskoda
223. Kalaparv
224. Kalifornia ameerikasärg (Hesperoleucus symmetricus)
225. Kalurite loitse ja ütlusi
226. Kaluuga (Huso dauricus)
227. Kapimaa kõblasnina (Callorhinchus capensis)
228. Karelestad (Hippoglossoides)
229. Kartul
230. Karujärv (Järumetsa järv, Järvemetsa järv)
231. Karula järved (artikkel Eesti Loodusest)
232. Kasari jõgi (Teenuse jõgi, Tiinuse jõgi, Sipa jõgi)
233. Kaspia tülka (Clupeonella caspia)
234. Kaspiasutt (Caspiomyzon wagneri)
235. Katsuobushi
236. Kaussjärv (Rõuge Mõisajärv)
237. Kavalla-kuningmakrell (Scomberomorus cavalla)
238. Kentsi järv (Aru paisjärv, Kentsi paisjärv, Annikoru järv)
239. Kidata konks
240. Kiidjärve veskijärv (Kiidjärve paisjärv)
241. Kiillaikrasboorad (Trigonostigma)
242. Kiinide vastsed
243. Kiisk (pärimus)
244. Kilttursk e pikša (Melanogrammus aeglefinus)
245. Kilu nimelugu
246. Kinnine haspelrull
247. Kinnise rulli ehitus
248. Kirptirgu sidumise sõlm 1
249. kiviahvenlased (Serranidae)
250. Kivitrullingud (Nemacheilus)
251. Koerhaid (Scyliorhinus)
252. Koerhailased (Scyliorhinidae)
253. Koger (Carassius carassius)
254. Kogred (Carassius)
255. Koibraid (Sinobatis)
256. Koiliad (Coilia)
257. konks (õngekonks)
258. Konkshammashai (Chaenogaleus macrostoma)
259. Koolmekalad (Erimyzon)
260. Koonhaid (Rhizoprionodon)
261. Koonussaba-silepeamureen (Gymnothorax gracilicauda)
262. Koorküla järvestik
263. Kopskalad (Dipnoi)
264. Kosmoidsoomus
265. Kristivomer (Salvelinus namaycush)
266. Kuivatamine/vinnutamine
267. Kuldkala (Carassius auratus)
268. Kuldpea (Elopichthys bambusa)
269. Kulduim (Plagiognathops microlepis)
270. Kuningmakrellid (Scomberomorus)
271. Kura säär
272. Kuremaa järv (Kurema järv)
273. Kussie (jaapani järvekoletis)
274. Kuusamon Uistin Oy
275. Kuussaarõ järv (Kuussaare järv)
276. Kõhrkalad (Chondrichthyes)
277. Kõverjärv (Jussi Kõverjärv)
278. Kärbsed õngesöödana
279. Kärbsenukk (kärbsekookon)
280. Kärbsetõugud meditsiinis
281. Kärbsetõuk (kärbsevastne, vagel, oparõ¹)
282. Kärphaid (Mustelus)
283. Kärsshingud (Acantopsis)
284. Käsiõng
285. Kääbushai (Euprotomicrus bispinatus)
286. Käärtrullid (Schistura) 2
287. Käärtrullid (Schistura) 3
288. Lühirasboorad (Brevibora)
289. Lahtise rulli ehitus
290. Lahtise rulli pooli käik ja ristkerimine
291. Lahtise rulli vänt
292. Laisaba-lasnhai (Scoliodon laticaudus)
293. Lakerda (türgipärane soolakala)
294. Lambahanna järv (Lambasaba järv, Truuta järv) [Kooraste järvestik]
295. Lamepeatõugjas (Pseudaspius leptocephalus)
296. Landilugu: dr Heintz
297. Landilugu: Kuusamo puukala
298. Landilugu: Nilsu
299. Lasa järv [Koorküla järvestik]
300. Lasnhaid (Scoliodon)
301. Lasnlõuad (Scaphognathops)
302. Leemehai (Hypogaleus hyugaensis)
303. Leevi jõgi
304. Lehvikmureen (Rhinomuraena quaesita)
305. Leivast õngesöödad
306. Lenddaaniod (Esomus)
307. Leopard-nugishai (Triakis semifasciata)
308. Leopard-poorhai (Poroderma pantherinum)
309. Lepamaim, harilik lepamaim (Phoxinus phoxinus)
310. Lestad (Platichthys)
311. Libekala
312. Liblikate röövikud
313. Liblikraid (Gymnura)
314. Liftahvenad (Helicolenus)
315. Lihlhamne (Lilla hamne, Kapulkerre)
316. Linajärv (Jõuga Linajärv, Jõugu järv, 3. Jõuküla järv)
317. Linajärv (Jussi Linajärv)
318. Linask (Tinca tinca)
319. Linné, Karl
320. Linnuroni (Ligula intestinalis)
321. Lintsabalased (Trichiuridae)
322. Logardraid 2 (Acroteriobatus)
323. Logardraid 3 (Pseudobatos)
324. Logardrailased (Rhinobatidae)
325. Lonthülged (Mirounga)
326. Loobu jõgi
327. Lophius budegassa (must merikurat)
328. Lucifer-tumehai (Etmopterus lucifer)
329. Luts (Lota lota)
330. Lõunaraid (Zearaja)
331. Läänemere heeringas ehk räim (Clupea harengus membras)
332. Läänemere tursk (Gadus morhua callarias)
333. Läänesaarte alamvesikond
334. Mägiparrakad (Hypselobarbus)
335. Mölliangerjad (Panturichthys)
336. maailma jõed (loend)
337. Madumureenid (Uropterygius)
338. Maggot
339. Majak (kolhoos)
340. Makrellhauglased (Scomberesocidae)
341. Malelaudpuntius (Oliotius oligolepis)
342. Malelaudpuntius (Oliotius oligolepis)
343. Man
344. Mannasöödad
345. Maskraid (Neotrygon)
346. Mauritiuse sardinell (Sardinella jussieu)
347. meduus
348. Melaneesia väätangerjas (Chlopsis slusserorum)
349. Merehaigus
350. Merekoletised
351. Meremeeste uskumused
352. Merihärg (Myoxocephalus quadricornis)
353. Merihärg, meripühvel, nolgus, võldas ja merivarblane rahvapärimuses
354. Merikeellased (Soleidae)
355. Merikogerlased (Sparidae)
356. Merikoha (Sander marinus)
357. Merikuradilised ehk õngitsejalised (Lophiiformes)
358. Merilest ehk atlandi merilest (Pleuronectes platessa)
359. Meriluts (Brosme brosme)
360. Merineitsi
361. Meripuugid (Scorpaena)
362. Merisiig (Coregonus lavaretus lavaretus)
363. Merisutt (Petromyzon marinus)
364. Merivarblane (Cyclopterus lumpus)
365. Merluusid (Merluccius)
366. Metsprussakas
367. Miiu
368. Moiva (Mallotus villosus)
369. Mokkparrakad (Labeobarbus)
370. Morilased (Moridae)
371. muda
372. Mudaelustik ehk pelon
373. Mudamaim (Leucaspius delineatus)
374. Mussie (järvekoletis Kanadas)
375. Mussoon
376. Must marliin (Istiompax indica)
377. Mustatäpitõbi
378. Musthaid (Apristurus)
379. Mustjõe alamvesikond
380. Mustjärv (Jussi Mustjärv)
381. Mustjärv (Laanemetsa Mustjärv, Väike Savijärv, Kuussaare järv)
382. Mustjärv (Rohussaare Mustjärv; Rohusaare Mustjärv)
383. Mustjärv (Valguta Mustjärv)
384. Mõrrapüük
385. Mõõkkala (Xiphias gladius)
386. Mägiründid (Psilorhynchus)
387. Männiku karjäärid (Männiku järvestik)
388. Määr, Aleksander
389. Mölder, August
390. Mügarninad (Hybopsis)
391. Müütilised veeolendid
392. Näkk (eesti)
393. Naaskelraid (Pastinachus)
394. Nahknark (Crassinarke dormitor)
395. Naissaar
396. Narmasmokad (Labeo)
397. Narva veehoidla
398. Nasv
399. Navaaga (Eleginus nawaga)
400. Nelikant-kaldauss
401. Nelma täidetud magu (Eveeni kalaroog)
402. Niituimlutslased (Physidae)
403. Nipsviidikad (Hemiculter)
404. Nirkhailased (Hemigaleidae)
405. Nohipalu Valgjärv (Valgejärv, Nohipalo Valgejärv, Nohipalo Valgõjärv, Valgõjärv)
406. Nokisründid (Microphysogobio)
407. Nolgus (Myoxocephalus scorpius)
408. Noodasjärv (Nuudasjärv, Nadasi järv)
409. Norra tursik (Trisopterus esmarkii)
410. Nugishaid (Triakis)
411. Nuudelangerjad (Neoconger)
412. Nuutraid (Himantura)
413. Oad, Jaan
414. Odahambune jõehallhai (Glyphis glyphis)
415. Odaninahai (Isogomphodon oxyrhynchus)
416. Ogahaid (Squalus)
417. Ogasilmad (Pangio)
418. Ojamaa (Gotland)
419. Okasturilased (Notacanthidae)
420. Okishaid (Centroscyllium)
421. ondatra (piisamrott, biisamrott)
422. Osmussaar
423. Pakssabaraid (Trygonoptera)
424. Paljaslõuad (Acheilognathus)
425. paneerimine
426. Pardpuntiused (Barbodes)
427. Paunküla veehoidla
428. Peen kõduuss
429. Peipsi alamvesikond
430. Pelagonija forell (Salmo pelagonicus)
431. Pettai, Elmar Voldemar
432. Phaya Naga (müütiline veekrüptiid)
433. Pigo (Rutilus pigus)
434. Pihklased (Myxini)
435. Pihtla kalakasvandus
436. Piikraid (Urobatis)
437. Piim-koonhai (Rhizoprionodon acutus)
438. Piimjas soouss
439. Piiskopikala (bishop fish)
440. Pikkjärv (Jussi Pikkjärv)
441. Pikkuim-hallhai (Carcharhinus longimanus)
442. Pimenarkid (Typhlonarke)
443. Pisigalaksid (Brachygalaxias)
444. Poi
445. Poisurogahaid (Cirrhigaleus)
446. Polaarhaid (Somniosus)
447. Poola uss
448. Prespa forell (Salmo peristericus)
449. Prussakas ja tarakan
450. Psammon
451. Pullukala ehk liiperkala (Liparis liparis barbatus)
452. Punane vihmauss (pool-ööuss)
453. Punapardlikud (Pseudobarbus)
454. Punauim-imihink (Gastromyzon russulus)
455. Puntiused (Puntius)
456. Purikalalased (Istiophoridae)
457. Purjus krevetid
458. Puukala (Kuusamo puukala)
459. Põhjavee-elustik
460. Põishüljes (Cystophora cristata)
461. Põltsamaa jõgi (Paala jõgi, Mustjõgi, Vakkjõgi; Vao jõgi, Vorsti jõgi, Ao jõgi, Piibe jõgi, Nava jõgi, Uusjõgi, Jõeküla jõgi, Rutikvere jõgi)
462. Põlula Kalakasvatuskeskus
463. Pärimus: Janutjärv (Janukjärv)
464. Pärimus: Kaussjärv
465. Pärimus: Lutsu järv
466. Pärimus: Otepää Pühajärv
467. Pärimus: Raudjärve kullapütt
468. Pärimus: Uhtjärv
469. Pärimus: Verijärv
470. Pärnu alamvesikond
471. Pärnu Kalakombinaat
472. Pärnu kalanduskool
473. Rõksparrakad (Hypsibarbus)
474. Rünt ehk harilik rünt (Gobio gobio)
475. Rabakonn
476. Raid (Raja)
477. Rakfisk ehk norra hapukala
478. Rakonda (Raconda russeliana)
479. Ranna-laiuimhai (Lamiopsis temminckii)
480. rapped (ratked, rookmed, rooked, rööked, suljud, lidemed, sõtked, kitkud, kead, räid, rakid, rajud, räbud, rääsud, solkmed)
481. Rasboorad (Rasbora)
482. Rasvane sardinell (Sardinella longiceps)
483. Ratasjärv (Rõuge Ratasjärv, Rattajärv, Rattaaluse järv)
484. Reinvaldt, Edvin Leopold Rudolph
485. Reobiont
486. Riffhai (Triaenodon obesus)
487. Rihmsabaraid (Taeniura)
488. Rihmsabaraid 2 (Taeniurops),
489. Riikoja Heinrich
490. Ristkok, Jüri
491. Robalod (Centropomus)
492. Roheline mullauss
493. Rohukonn
494. Roigashammashai (Hemipristis elongata)
495. Roksi järv (Usseaia-alune järv, Niiduotsa järv, Krooksu järv) [Koorküla järvestik]
496. Rombkalad (Bothus)
497. Rombkalalased (Bothidae)
498. Roosa mullauss
499. Rousselle aafrikaparrak (Enteromius roussellei)
500. Ruske käärtrull (Schistura russa)
501. Russalka
502. Rõbak Baltiki
503. Rõuge järvestik
504. Räimeõng
505. Rüükalad ehk plakodermid (Placodermi)
506. Saadjärv (Saadrejärv)
507. Saaghailised (Pristiophoriformes)
508. Saagsabahaid (Galeus)
509. Sagrits, Richard
510. Sale ümarkõhtheeringas (Dussumieria elopsoides)
511. Sale guglunkhai (Gollum attenuatus)
512. Salesaba-laviinia (Lavinia exilicauda)
513. Sammet, Jaak
514. Sannakji
515. Sardiin, ka harilik sardiin, euroopa sardiin (Sardina pilchardus)
516. Sardiinid
517. Sardiinikesed (Harengula)
518. Sardinellid (Sardinella)
519. Saunja laht
520. Seitsmes kopskala (Ompax spatuloides)
521. Sevrjuuga (Acipenser stellatus)
522. Siahi pikkviidik (Longiculter siahi)
523. Sidrunhaid (Negaprion)
524. Siiad (Coregonus)
525. Siig - huvipüük Eestis
526. Siig spordikalana Skandinaavias
527. Sile tumehai (Etmopterus bigelowi)
528. Silepeamureenid (Gymnothorax)
529. Silepeamureenid 2 (Gymnothorax)
530. Silla järv (Konati järv, Konati-Silla karjäär, Konati karjäär, Mustjala karjäär)
531. Sinakas soouss
532. Sirpuim-nirkhai (Hemigaleus microstoma)
533. siugkonnalised (apoodid)
534. Soomuskuked (Lepidotrigla)
535. Soomuslest (Limanda limanda)
536. Soomuspeahingud (Lepidocephalichthys)
537. Soomussardiinike (Harengula jaguana)
538. Sovetskaja Rodina (laev)
539. Spinningisti kaksteist käsku
540. Staratel
541. Storsjöni järve koletis (järvekoletis Rootsis)
542. Stroganina
543. Sump (kumm, pandur, märss)
544. Sumplaev
545. Susski, Vladimir
546. Suue
547. Suur hiidteib (Ptychocheilus grandis)
548. Suur mullauss
549. Suur tumehai (Etmopterus princeps)
550. Suur vasarhai (Sphyrna lewini)
551. Suurallikas
552. Suurjärv (Jussi Suurjärv)
553. Suurjärv (Kooraste Suurjärv, Kooraste järv, Seegla järv)
554. Suursilm-tuun (Thunnus obesus)
555. Sõnnikuuss
556. Sälksilmhai (Loxodon macrorhinus)
557. Sääsevastne (surusääse vastne, motõll, matõll, mõll)
558. Südvester
559. Sünkraid (Amblyraja)
560. Süvahaid (Centroscymnus)
561. Süvalest (Reinhardtius hippoglossoides)
562. Süvaraid (Bathyraja)
563. Šelfihaid (Halaelurus)
564. Zoobentos
565. Tähniline koilia (Coilia dussumieri)
566. Taaliku sadam
567. Tabadusekepp
568. Tagajärv (Tartussaare Tagajärv; Kihmjärv, Kihmajärv)
569. Tainas angerjapüügiks
570. Tallinna Kalakombinaat
571. Tallinna Kutsekeskkool nr.1
572. Tallinna Merekolledž
573. Tamm, Friedrich
574. Tamula järv (Tamla järv)
575. Tatrakakud
576. Temera (Temera hardwickii)
577. Tempura
578. Tiit Hunt. Eesti kalad
579. Tintlased (Osmeridae)
580. Tippviidikad (Alburnoides)
581. Tobiased (Ammodytes)
582. Tooder
583. Trüssad (Thryssa)
584. Traaler
585. Traalnoot
586. Traalpüük
587. Triibuline poorhai (Poroderma africanum)
588. Triivpüük
589. Trulling, harilik trulling (Barbatula barbatula)
590. Trullinglased (Nemacheilidae)
591. Trullingud (Barbatula)
592. Tuiu jõgi (Tuiu oja)
593. Tuletorn
594. Tume vihmauss
595. Tumehaid (Etmopterus)
596. Tumeturb (Orthodon microlepidotus)
597. Turb (Squalius cephalus, ka Leuciscus cephalus)
598. Tursad (Gadus)
599. Tursamaks
600. Tursamaksa konserveerimine
601. Tursauss (Pseudoterranova decipiens)
602. Tuul
603. tuulekala (pärimus)
604. Tuur
605. Tuurlased (Acipenseridae)
606. Tõugjärv (Küünjärv)
607. Tõugussaare raba laugas
608. Tääk-vinkelhai (Oxynotus centrina)
609. Tääkraid (Urotrygon)
610. Tömpkoon-tuur (Acipenser brevirostrum)
611. Tömpnina-hallhai (Carcharhinus leucas)
612. Tömpninad (Pimephales)
613. Ukraina (baaslaev)
614. Ulgurai (Pteroplatytrygon violacea)
615. Unadon
616. Und
617. Undiin
618. Urbukse järv (Urbuse järv)
619. Ussikonks (säärekidadega konks)
620. Ussuuri nipsviidikas (Hemiculter lucidus)
621. Ussuuri siig (Coregonus ussuriensis)
622. Uussarvhammas ehk austraalia kopskala ehk barramunda (Neoceratodus forsteri)
623. Väätangerjad (Chlopsis)
624. Väitskõhud (Parachela)
625. Vagelangerlased (Moringuidae)
626. Vaikse ookeani idaheeringas (Clupea pallasii pallasii)
627. Vaikse ookeani tursk (Gadus macrocephalus)
628. Valge lasntuur (Scaphirhynchus albus)
629. Valgeamuur (Ctenopharyngodon idella)
630. Valgelatikas (Parabramis pekinensis)
631. Valgeninahai (Nasolamia velox)
632. Valgepõsk-hallhai (Carcharhinus dussumieri)
633. Valgepõsk-hallhai 2 (Carcharhinus tjutjot)
634. Vasarhaid (Sphyrna)
635. Vaskjala veehoidla (Vaskjala paisjärv)
636. Vastne
637. Vene tuur (Acipenser gueldenstaedtii)
638. vesikond
639. Vigala jõgi (Koluvere jõgi, Konuvere jõgi, Konovere jõgi, Ingliste jõgi)
640. Vihmauslased (Lumbricidae)
641. Vihmauss (liigid)
642. Viidikas ehk harilik viidikas (Alburnus alburnus)
643. Viikangerjad (Scolecenchelys)
644. Viitina kuurits
645. Vimb (Vimba vimba)
646. Vingerjas (Misgurnus fossilis)
647. Vinkelhaid (Oxynotus)
648. Vinnutatud räimed
649. Viru alamvesikond
650. Viuraid (Aetomylaeus)
651. Voki järv (Vokijärv) [Kooraste järvestik]
652. Vunts-võllhai (Leptocharias smithii)
653. Võldas (Cottus gobio)
654. Võrtsjärve alamvesikond
655. Väheharjasussid
656. Vähilaadsed
657. väike meriahven (Sebastes viviparus)
658. Väike ogahai (Squalus blainville)
659. Väike saagrai (Pristis clavata)
660. väike tobias (nigli, väiketobias)
661. Väikeraid (Rajella)
662. Väikesuulest (Microstomus kitt)
663. Väinjärv (artikkel ajakirjas Kalastaja nr 23)
664. Väinjärv (Jussi Väinjärv, Jussi Veinjärv, Veinjärv)
665. Vöödiline kuningmakrell (Scomberomorus commerson)
666. Vöödiline odanina ehk vöödiline marliin (Kajikia audax)
667. Vöötninad (Rhinichthys)
668. Õlikook
669. Õngekonksu ajaloost
670. Õngitsemine+
671. Õnne lõhe
672. Äntu järved
673. Ühtlane tumehai (Etmopterus pusillus)
674. Ülemiste järv
675. Ümarmudil (Neogobius melanostomus)
676. Yam (mere ja kaose jumal)

Narmasmokad (Labeo)

Narmasmokad (Labeo), kiiruimsete kalade perekond karpkalaliste (Cypriniformes ) seltsi karpkalalaste (Cyprinidae) sugukonna narmaklaste (Labeoninae) alamsugukonnast. Leviala Aafrikas (73 liiki) ja Aasias (36 liiki). Troopilistes ja subtroopilistes vetes: jõgedes, kanalites, järvedes, tiikides, soodes. Hoiduvad enamasti tihedasse taimestikku või pilliroo võrsete vahele. Puuduvad väikestes jõgedes ja ojades.

Huuled on paksud, vorstjad, sarvainest ribadega, seest teravad. Ülahuult katab padjake ja huul avaneb vaid söömise ajal. Suu moodustab võimsa imemimiselundi. Suu juures on ka 1-2 paari poiseid. Toituvad peamiselt taimedest ja veeselgrootuist.

Mitmeid Aafrika liike püütakse töönduslikult toidukaladeks, nt puriuim-narmasmokka (Labeo altivelis), kelle mass on kuni 3 kg. Indias ja Kagu-Aasias on oluliseks viljeluskalaks kuni 2 m pikkuseks ja 45 kg raskuseks kasvada võiv rohhu-narmasmokk (Labeo rohita), keda kasvatati nt 2016. a üle 1,8 miljoni tonni. Akvaariumikalana on levinud Aasiast pärinev must narmasmokk (Labeo chrysophekadion).

Perekonnas on 109 liiki (FishBase, 2020):

Labeo alluaudi Pellegrin, 1933 – alluaudi narmasmokk. Aafrika: Elevandiluurannik, Libeeria, Sierra Leone. Bentopelaagiline. Pikkus kuni 13,5 cm (SL). Väga ohustatud (EN).

Pilt puudub

Labeo alticentralis Tshibwabwa, 1997 – kisangani narmasmokk. Aafrika: Kongo DV-s Kongo jõe keskjooksul Kisangani piirkonnas. Bentopelaagiline. Pikkus kuni 12,6 cm (SL). Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Labeo altivelis W. K. H. Peters, 1852 (Rednose labeo) – puriuim-narmasmokk. Aafrika: Zambezi jõestiku kesk- ja alamjooksul (sh Shire ja Malawi järvedes), samuti Mweu ja Luapula järvedes (Kongo ülemjooksul), ka mõnedes idaranniku jõgedes. Bentopelaagiline; potamodroomne. Suurtes jõgedes, ka järvedes, veehoidlates. Pikkus kuni 49 cm (TL), suurim publitseeritud mass 3,6 kg. Pole ohustatud. Äripüük; huvikalastus. Turundatakse ka kalamarja.

 

Labeo angra (Hamilton, 1822) – angra-narmasmokk. Aasia: India, Bangladesh, Nepaal, Myanmar, teiated ka Afganistanist. Bentopelaagiline; potamodroomne. Jõed, järved, tiigid. Pikkus kuni 22 cm (TL). Pole ohustatud. Kohalik elatuspüük; huvikalastus.

 

Labeo annectens Boulenger, 1903 – kortskoon-narmasmokk. Aafrika: Kesk-Aarikas mitmetes vesikondades, sh. Kongo jõe vesikonnas. Bentopelaagiline. Jõgedes. Pikkus kuni 17,5 cm (SL). Pole ohustatud. Kasutatakse toidukalana.

 

Labeo ansorgii Boulenger, 1907 (Cunene labeo) – kunene narmasmokk. Aafrika: Angoola, Namiibia. Bentopelaagiline. Jõgedes. Pikkus kuni 25 cm (SL). Pole ohustatud.

 

Labeo baldasseronii di Caporiacco, 1948 – mosambiigi narmasmokk. Aafrika: Mozambiik. Bentopelaagiline. Pikkus kuni 5,5 cm (SL). Pole ohustatud.

Pilt puudub

Labeo barbatulus (Sauvage, 1878) – mekongi narmasmokk. Aasia: Mekongi vesikonnas Kambodžas, Laoses ja Vietnamis. Bentopelaagiline. Pikkus kuni 30 cm (SL). Ohustatus määramata.

 

Labeo barbatus Boulenger, 1898 kongo narmasmokk. Aafrika: Kongo jõe vesikonna kesk- ja alamjooksul Kongo DV-s ja Kesk-Aafrika Vabariigis. Bentopelaagiline. Kiire vooluga vees. Pikkus kuni 56,2 cm (SL). Pole ohustatud.

 

Labeo bata (Hamilton, 1822) (bata) bata-narmasmokk. Aasia: India, Bangladesh, Pakistan. Bentopelaagiline; potamodroomne. Jõgedes, tiikides. Pikkus kuni 61 cm (TL). Pole ohustatud. Äripüük. Vesiviljelus.

 

Labeo batesii Boulenger, 1911 – batesi narmasmokk. Aafrika: Lääne-Aafrikas Alam-Guinea piirkonna jõgedes. Bentopelaagiline. Pikkus kuni 24,7 cm (SL). Pole ohustatud.

 

Labeo boga (Hamilton, 1822) boga narmasmokk. Aasia: Pakistan, India, Bangladesh, Nepaal, Myanmar. Bentopelaagiline; potamodroomne. Suurtes jõgedes ja nende lisajõgedes. Pikkus kuni 30 cm (TL). Pole ohustatud.

 

Labeo boggut (Sykes, 1839) (boggut labeo) boggut-narmasmokk. Aasia: Pakistan, India, Bangladesh. Bentopelaagiline. Jõgede ülemjooksudel; kasvatustiikides. Pikkus kuni 29 cm (TL). Pole ohustatud. Äripüük. Vesiljelus.

 

Labeo bottegi Vinciguerra, 1897 bottego-narmasmokk. Aafrika: Etioopia, Keenia, Somaalia – Juba/Webbi ja Uaso Nyro jõgikondades. Bentopelaagiline. Pikkus kuni 79 cm (TL), suurim publitseeritud mass 5 kg. Ohustatus määramata.

 

Labeo boulengeri Vinciguerra, 1912 boulengeri narmasmokk. Aafrika: Etioopias Uebi Scebeli jõestikus. Bentopelaagiline. Pikkus kuni 22,5 cm (TL). Ohustatus määramata.

 

Labeo brachypoma Günther, 1868 nigeeria narmasmokk. Aafrika: tõenäoliselt Nigeeria lääneosas ja Ghana rannikujõgedes. Bentopelaagiline. Pikkus kuni 29 cm (TL). Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Labeo caeruleus F. Day, 1877 sinakas narmasmokk. Aasia: endeem Pakistanis. Bentopelaagiline. Pikkus kuni 35 cm (TL). Ohustatus määramata. Vähene äripüük.

 

Labeo calbasu (Hamilton, 1822) (orangefin labeo) kalbasu-narmasmokk. Aasia: Pakistan, India, Bangladesh, Myanmar, Nepaal, Tai, Hiina edelaosa. Mage- ja riimveeline. Bentopelaagiline; potamodroomne. Aeglase vooluga jõed, järved, kasvatustiigid. Pikkus kuni 90 cm (TL). Pole ohustatud. Äripüük. Vesiviljelus.

 

Labeo camerunensis Trewavas, 1974 kameruni narmasmokk. Aafrika: Alam-Guinea piirkonna jõgedes (Mungo, Wowe, Ohumbe, Mekom, Kelle, Louetsie, Kouilou, Kissafou, Loubomo). Bentopelaagiline. Pikkus kuni 22,6 cm (SL). Pole ohustatud.

Pilt puudub

Labeo capensis (A. Smith, 1841) (Orange River mudfish) kapimaa narmasmokk. Aafrika: Orange-Vaali jõgikonna valgalal, võimalik ka Limpopo jõestikus ja Lõuna-Kapimaal. Bentopelaagiline. Pikkus kuni 50 cm (FL), suurim publitseeritud mass 3,8 kg. Pole ohustatud. Võimalik liik äripüügiks ja vesiviljeluseks; huvikalastus.

 

Labeo chariensis Pellegrin, 1904 chari narmasmokk. Aafrika: Kongo jõe vesikonnas (Kamerun, Kesk-Aafrika Vabariik, Kongo DV, Angoola, Zambia), samuti Chari jões (Kesk-Aafrika Vabariik, Kamerun) ning Shiloanga jões (Angoola). Bentopelaagiline. Pikkus kuni 22,1 cm (SL). Pole ohustatud.

Pilt puudub

Labeo chrysophekadion (Bleeker, 1850) (black sharkminnow) must narmasmokk. Aasia: Mekongi ja Chao Phraya vesikondades, Malaka poolsaarel, Sumatra, Jaava ja Borneo saartel. Bentopelaagiline; potamodroomne. Jõgedes, ojades, üleujutatud lammidel. Pikkus kuni 90 cm (TL), suurim publitseeritud mass 7 kg. Pole ohustatud. Äripüük (turustatakse värskelt, soolatult, kuivatatult). Akvaristikaäri.

 

Labeo congoro W. K. H. Peters, 1852 (purple labeo) purpur-narmasmokk. Aafrika: Zambezi jões ja Incomati jõestikus, samuti mõnedes Tansaania jõgedes. Bentopelaagiline; potamodroomne. Pikkus kuni 41,5 cm (SL), suurim publitseeritud mass 4,3 kg. Pole ohustatud. Kohalik elatuspüük; huvikalastus.

 

Labeo coubie Rüppell, 1832 (African carp) aafrika narmasmokk. Aafrika: Niiluse, Tšaadi, Bénoué, Volta, Senegali ja Gambia jõgede vesikondades; teateid ka Kameruni rannikujõgedest ja mujalt. Bentopelaagiline; potamodroomne. Pikkus kuni 75 cm (SL), suurim publitseeritud mass 5 kg. Ohustatus määramata. Äripüük. Akvaristikaäri.

 

Labeo curchius (Hamilton, 1822) ganga narmasmokk. Aasia: Salweeni vesikond. Bentopelaagiline. Pikkus määramata. Ohustatus määramata.

 

Labeo curriei Fowler, 1919 libeeria narmasmokk. Aafrika: Saint Pauli jões Libeerias; teated ka Mano, Moa ja Lofa jõgedest; võib esineda ka Corubali jões Guinea-Bissaus. Bentopelaagiline. Pikkus kuni 16 cm (SL). Äärmiselt ohustatud (CR).

Pilt puudub

Labeo cyclopinnis Nichols & Griscom, 1917 ümaruim-narmasmokk. Aafrika: Kongo jõe keskjooksu vesikonna jõgedes Kongo DV-s ja Kesk-Aafrika Vabariigis. Bentopelaagiline. Kärestikulistes vetes. Pikkus kuni 10,8 cm (SL). Pole ohustatud.

Pilt puudub

Labeo cyclorhynchus Boulenger, 1899 (harlequin sharkminnow) arlekiin-narmasmokk. Aafrika: Kongo jõe kesk- ja alamjooksu vesikonnas Kongo DV-s ja Kesk-Aafrika Vabariigis; Ogowe jões Gabonis. Bentopelaagiline. Pikkus kuni 16 cm (TL). Pole ohustatud. Akvaristikaäri.

 

Labeo cylindricus W. K. H. Peters, 1852 (redeye labeo) punasilm-narmasmokk. Aafrika: Zambezi, Limpopo, Incomati ja Usutu-Pongolo jõgede vesikondades; piiratud alal Kongo jõe kesk- ja ülemjooksu vesikonnas; samuti Ida-Aafrika jõgedes ja Kapimaal: ka Angoolas oroca ja Guanza jõgedes. Bentopelaagiline; potamodroomne. Pikkus kuni 25 cm (SL), suurim publitseeritud mass 900 g. Pole ohustatud. Äripüük. Akvaristikaäri.

 

Labeo degeni Boulenger, 1920 degeni narmasmokk. Aafrika: Kongo jõe vesikonnas. Bentopelaagiline. Suurtes jõgedes. Pikkus kuni 68 cm (SL). Pole ohustatud.

 

Labeo dhonti Boulenger, 1920 dhonti narmasmokk. Aafrika: Kongo jõe vesikonnas Angoolas, Kongo DV-s, Tansaanias. Bentopelaagiline. Pikkus kuni 11,5 cm (TL). Pole ohustatud.

 

Labeo dussumieri (Valenciennes, 1842) dussumieri narmasmokk. Aasia: India, Sri Lanka. Bentopelaagiline; potamodroomne. Vaikse vooluga vees. Pikkus kuni 50 cm (TL), tavapikkus 40 cm (TL), suurim publitseeritud mass 2 kg. Pole ohustatud. Äripüük, katseline vesiviljelus.

 

Labeo dyocheilus (McClelland, 1839) volt-narmasmokk. Aasia: Pakistan, India, Nepaal. Bentopelaagiline; potamodroomne. Suurtes jõgedes. Pikkus kuni 90 cm (TL). Pole ohustatud. Vähene äripüük.

 

Labeo erythropterus Valenciennes, 1842 punauim-narmasmokk. Aasia: Mekongi vesikonnas; Jaava ja Sumatra saartel. Bentopelaagiline; potamodroomne. Suurtes jõgedes. Pikkus kuni 70 cm (SL). Ohustatus määramata.

 

Labeo falcipinnis Boulenger, 1903 sirpuim-narmasmokk. Aafrika: Kongo DV-s. Bentopelaagiline. Pikkus kuni 38,1 cm (SL). Pole ohustatud.

Pilt puudub

Labeo filiferus Plamoottil & Zupančič, 2017 pamba narmasmokk (eestikeelse nime puudumisel nimetatud siin sellisena Kalapeedia toimetaja poolt). Aasia: Indias Kerala osariigis Pamba jões. Bentopelaagiline. Pikkus kuni 20 cm (SL). Ohustatus määramata.

 

Labeo fimbriatus (Bloch, 1795) (fringed-lipped peninsula carp) harilik narmasmokk. Aasia: Pakistan, India, Nepaal, Bangladesh, Myanmar. Bentopelaagiline. Pikkus kuni 91 cm (TL). Pole ohustatud. Äripüük. Vesiviljelus.

 

Labeo fisheri D. S. Jordan & Starks, 1917 (green labeo, mountain labeo) roheline narmasmokk. Aasia: leitud üksnes Sri Lankas mõnest mägiojast ja Mahaweli jõe vesikonnast. Bentopelaagiline. Pikkus kuni 30 cm (TL). Väga ohustatud (EN).

 

Labeo forskalii Rüppell, 1835 uganda narmasmokk. Aafrika: Niiluse valgalas. Bentopelaagiline. Pikkus kuni 36 cm (TL). Pole ohustatud.

 

Labeo fuelleborni Hilgendorf & Pappenheim, 1903 (Fuelleborn's labeo) fülleborni narmasmokk. Aafrika: Rukwa järvestikus ja Malagarasi jões. Bentopelaagiline. Pikkus kuni 43 cm (TL). Ohustatus määramata. Äripüük.

 

Labeo fulakariensis Tshibwabwa, Stiassny & Schelly, 2006 foulakari narmasmokk. Aafrika: Kongo jõe alamjooksu kärestikel Kongo DV-s ja Kongo Vabariigis. Bentopelaagiline. Pikkus kuni 13 cm (SL). Pole ohustatud.

 

Labeo gonius (Hamilton, 1822) (Kuria labeo, gnhora) kuria-narmasmokk. Aasia: Pakistan, India, Bangladesh, Myanmar, teated ka Afganistaanist ja Nepaalist. Bentopelaagiline; potamodroomne. Jõgedes, kasvatustiikides. Pikkus kuni 150 cm (TL). Pole ohustatud. Äripüük; vesiviljelus.

 

Labeo greenii Boulenger, 1902 greeni narmasmokk. Aafrika: Kongo jõe vesikonnas Kongo DV-s, Kesk-Aafrika Vabariigis ja Angoolas. Bentopelaagiline. Pikkus kuni 27 cm (TL). Pole ohustatud.

 

Labeo gregorii Günther, 1894 (Gregori's labeo) gregory narmasmokk. Aafrika: Tana ja Galana jõgedes Keenias ja Tansaanias. Bentopelaagiline. Pikkus kuni 23,1 cm (TL). Pole ohustatud.

 

Labeo horie Heckel, 1847 assuani narmasmokk. Aafrika: Niiluse vesikonnas (Valge ja Sinine Niilus, Alberti, Kyoga ja Turkana järved). Bentopelaagiline; potamodroomne. Pikkus kuni 57 cm (TL). Ohustatus määramata.

 

Labeo indramontri H. M. Smith, 1945 tai narmasmokk. Aasia: Tais Chao Phraya vesikonnas, teated ka Mekongi vesikonnast. Bentopelaagiline. Keskmistes ja suurtes jõgedes. Pikkus määramata. Ohustatus määramata.

 

Labeo kawrus (Sykes, 1839) – dekkani narmasmokk. Aasia: Indias Lääne-Ghatides kuni Dekkani kiltmaani. Bentopelaagiline; potamodroomne. Pikkus kuni 60 cm (TL). Pole ohustatud. Äripüük. Tulevikus võimalik kasutada vesiviljeluses.

 

Labeo kibimbi Poll, 1949 – kibimbi-narmasmokk. Aafrika: Kongo DV-s Lualaba jõe ülemjooksul ja Tanganjika järves. Bentopelaagiline. Pikkus kuni 47 cm (SL). Pole ohustatud.

Pilt puudub

Labeo kirkii Boulenger, 1903 – kirki narmasmokk. Aafrika Kongo jõe vesikonnas Kongo DV-s ja Tovuma jões (Tansaania-Mosambiigi piirijõgi). Bentopelaagiline. Pikkus kuni 24 cm (TL). Pole ohustatud.

Pilt puudub

Labeo kontius (Jerdon, 1849) (pigmouth carp) – tamili narmasmokk. Aasia: Indias Tamil Nadu ja Karnataka osariikudes Kaveri jõestikus. Bentopelaagiline; potamodroomne. Suurtes jõgedes, kanalites, kasvatustiikides. Pikkus kuni 61 cm (TL). Pole ohustatud. Äripüük. Vesiviljelus.

 

Labeo latebra Moritz & Neumann, 2017 – sudaani narmasmokk (eestikeelse nime puudumisel nimetatud siin sellisena Kalapeedia toimetaja poolt). Aafrika: Sudaanis Niiluse ülemjooksu vesikonnas (Valge Niilus). Bentopelaagiline. Pikkus kuni 12,6 cm (SL). Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Labeo lineatus Boulenger, 1898 – triibuline narmasmokk. Aafrika: kogu Kongo jõe vesikonnas. Bentopelaagiline. Suurtes jõgedes ja Tanganjika järves. Pikkus kuni 78 cm (TL). Pole ohustatud. Katsetused vesiviljeluseks.

Labeo lividus Roberts & Stewart, 1976 – alamkongo narmasmokk (nimetatud siin sellisena kokkulangevuse kõrvaldamiseks Kalapeedia toimetaja poolt; enne kongo narmasmokk). Aafrika: endeem Kongo DV-s Kongo jõe alamjooksul. Bentopelaagiline. Pikkus kuni 23,9 cm (SL). Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Labeo longipinnis Boulenger, 1898 – suuruim-narmasmokk. Aafrika: laialdaselt Kongo jõe vesikonnas. Bentopelaagiline. Suurtes jõgedes. Pikkus kuni 26 cm (SL). Pole ohustatud.

 

Labeo lualabaensis Tshibwabwa, 1997 – lualaba narmasmokk. Aafrika: Kongo DV-s Lualaba jões ja Lualaba ülemjooksu jõgedes (Kongo jõe vesikond). Bentopelaagiline. Pikkus kuni 9,6 cm (SL). Pole ohustatud.

Pilt puudub

Labeo lukulae Boulenger, 1902 (red-spot mudsucker) – lukula narmasmokk. Aafrika: Lääne-Aafrikas Kamerunist kuni Angoolani. Bentopelaagiline. Pikkus kuni 26,5 cm (SL). Pole ohustatud. Kasutatakse inimtoiduks.

 

Labeo luluae Fowler, 1930 – lulua narmasmokk. Aafrika: Kongo DV-s Lulua jões (Kongo jõe keskjooksu vesikonnas). Bentopelaagiline. Pikkus kuni 3,2 cm (SL). Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Labeo lunatus R. A. Jubb, 1963 (Upper Zambezi labeo) – ülemzambezi narmasmokk. Aafrika: Zambezi/Okavango vesikonna ülemjooksu jõgedes. Bentopelaagiline; potamodroomne. Pikkus kuni 40 cm (TL), suurim publitseeritud mass 2,5 kg. Pole ohustatud. Kohalik elatuspüük.

 

Labeo macmahoni Zugmayer, 1912 – dashti narmasmokk. Aasia: endeem Pakistanis Dashti vesikonnas. Bentopelaagiline. Pikkus kuni 25 cm (TL). Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Labeo macrostoma Boulenger, 1898 – suursuu-narmasmokk. Aafrika: Kongo jõe ülemjooksu vesikonnas, teateid ka keskjooksu lisajõgedest. Bentopelaagiline. Pikkus kuni 73 cm (TL). Pole ohustatud.

 

Labeo maleboensis Tshibwabwa, 1997 – malebo narmasmokk. Aafrika: Kongo DV-s Malebo järves. Bentopelaagiline. Pikkus kuni 7,1 cm (SL). Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Labeo meroensis Moritz, 2007 – meroe narmasmokk. Aafrika: Sudaanis Niiluse vesikonnas. Bentopelaagiline. Pikkus kuni 5,3 cm (SL). Ohustatus määramata.

 

Labeo mesops Günther, 1868 (tana labeo) – malawi narmasmokk. Aafrika: Malawi järve vesikonnas, Juba jõestikus ja Ruvuma jões. Bentopelaagiline; potamodroomne. Pikkus kuni 39 cm (TL). Pole ohustatud. Äärmiselt ohustatud (CR). Äripüük. Katsetused vesiviljeluseks. Akvaristikaäri.

 

Labeo microphthalmus F. Day, 1877 – väikesilm-narmasmokk. Aasia: Pakistan, India. Bentopelaagiline. Pikkus kuni 25 cm (TL). Pole ohustatud. Vähene äripüük.

 

Labeo mokotoensis Poll, 1939 – kolondo narmasmokk. Aafrika: üksnes Kongo DV-s Ndaraga järves. Bentopelaagiline. Pikkus kuni 18 cm (TL). Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Labeo molybdinus du Plessis, 1963 (leaden labeo) – tinajas narmasmokk. Aafrika: Limpopo, Incomati, Usutu, Tugela ja Zambezi jõestikes, Kariba ja Sibaya järvedes. Bentopelaagiline; potamodroomne. Sageli kärestikes. Pikkus kuni 38 cm (SL), suurim publitseeritud mass 1,7 kg. Pole ohustatud. Kohalik elatuspüük. Huvikalastus.

 

Labeo moszkowskii Ahl, 1922 – moszkowski narmasmokk. Aasia: Sumatra saar. Mere- ja riimveeline. Bentopelaagiline. Pikkus kuni 5,2 cm (SL). Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Labeo nandina (Hamilton, 1822) – nandin-narmasmokk. Aasia: India, Bangladesh, Myanmar. Bentopelaagiline; potamodroomne. Pikkus kuni 81,2 cm (SL), suurim publitseeritud mass 10 kg. Ohulähedane (NT).

 

Labeo nasus Boulenger, 1899 – nospel-narmasmokk. Aafrika: Kongo kesk- ja alamjooksu vesikonnas Kongo DV-s ja Kesk-Aafrika Vabariigis. Bentopelaagiline. Kärestikulistes vetes. Pikkus kuni 19 cm (TL). Pole ohustatud.

 

Labeo nigrescens Day, 1870 – karnataka narmasmokk (eestikeelse nime puudumisel nimetatud siin sellisena Kalapeedia toimetaja poolt). Aasia: Indias Karnataka osariigis. Bentopelaagiline. Pikkus kuni 45 cm (TL). Ohustatus määramata.

 

Labeo nigricans Boulenger, 1911 – tume narmasmokk. Aafrika: Kongo DV-s Malebo järves, Kongo jõe keskjooksul ja Sankuru jões. Bentopelaagiline. Pikkus kuni 4,6 cm (SL). Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Labeo nigripinnis F. Day, 1877 – mustuim-narmasmokk. Aasia: endeem Pakistanis. Bentopelaagiline. Pikkus kuni 25 cm (TL). Ohustatus määramata.

 

Labeo niloticus (Linnaeus, 1758) (Nile carp) – niiluse narmasmokk. Aafrika: Niiluse (Sinise ja Valge) vesikonnas, Rudolfi järves ja Omo jões. Bentopelaagiline. Pikkus kuni 47 cm (TL). Pole ohustatud.

 

Labeo nunensis Pellegrin, 1929 – nouni narmasmokk. Aafrika: Kameruni jõgedes (Noun, Djerem, Sanaga, Kelle, Mape, Assamba, Mbam, Mekay, Meng, Nchi, Nkoup, Mvi, Mevobo, samuti Kimi ja Mifi lisajõed). Bentopelaagiline. Pikkus kuni 29,1 cm (SL). Pole ohustatud.

Pilt puudub

Labeo pangusia (Hamilton, 1822) – panguusia-narmasmokk. Aasia: Pakistan, India, Nepaal ja Bangladesh; teated ka Afganistanist, Bhutanist ja Myanmarist. Bentopelaagiline; potamodroomne. Jõed, järved, tiigid. Pikkus kuni 90 cm (TL). Ohulähedane (NT). Äripüük. Hinnatud toidukala.

 

Labeo parvus Boulenger, 1902 – väike narmasmokk. Aafrika: Lääne-Aafrikas rannikuala vesikondades, Tšaadi ja Nigeri jõgede vesikondadest kuni Kongo jõe kesk- ja ülemjooksu vesikonnani. Bentopelaagiline; potamodroomne. Pikkus kuni 38 cm (SL). Pole ohustatud. Akvaristikaäri.

 

Labeo pellegrini Zolezzi, 1939 – pellegrini narmasmokk. Aafrika: Etioopias Juba jões. Bentopelaagiline. Pikkus määramata. Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Labeo percivali Boulenger, 1912 (Ewaso Nyiro labeo) – keenia narmasmokk. Aafrika: Keenias Ewaso Nyiro vesikonnas. Bentopelaagiline. Pikkus kuni 19 cm (TL). Ohustatud (VU).

 

Labeo pierrei (Sauvage, 1880) – pierre narmasmokk (nimetatud siin sellisena Kalapeedia toimetaja poolt; sünonüümsena suur bangaan). Aasia: Mekongi, Dong Nai ja Chao Phraya vesikondades (Kambodža, Tai, Vietnam). Bentopelaagiline. Pikkus kuni 80 cm (SL). Ohustatud (VU).

 

Labeo pietschmanni Machan, 1930 – pietschmanni narmasmokk. Aasia: Indoneesia. Bentopelaagiline. Pikkus kuni 6 cm (TL). Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Labeo polli Tshibwabwa, 1997 – polli narmasmokk. Aafrika: Kongo DV-s Kafubu ja Kanséhété jõgedes. Bentopelaagiline. Pikkus kuni 18,4 cm (SL). Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Labeo porcellus (Heckel, 1844) (Bombay labeo) – põrsik-narmasmokk. Aasia: India, Sri Lanka. Bentopelaagiline. Pikkus kuni 35 cm (TL) tavapikkus 20 cm (TL). Pole ohustatud. Vähene äripüük.

 

Labeo potail (Sykes, 1839) – potail-narmasmokk. Aasia: Indias Maharashtra ja Kaveri jõestikes. Bentopelaagiline. Jõgedes, ojades. Pikkus kuni 30 cm (TL). Väga ohustatud. Äripüük

.

Labeo quadribarbis Poll & J. P. Gosse, 1963 – nelipois- narmasmokk. Aafrika: Kongo DV-s Kongo jõe keskjooksul. Bentopelaagiline. Pikkus kuni 5 cm (SL). Pole ohustatud.

Pilt puudub

Labeo rajasthanicus A. K. Datta & Majumdar, 1970 – radžastani narmasmokk. Aasia: Indias Radžastani osariigis üksnes Jasiamandi järves. Bentopelaagiline. Pikkus määramata. Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Labeo rectipinnis Tshibwabwa, 1997 – sirguim-narmasmokk. Aafrika: Kongo DV-s Kongo jõe alamjooksul. Bentopelaagiline. Pikkus kuni 10,2 cm (SL). Ohustatud (VU).

Pilt puudub

Labeo reidi Tshibwabwa, 1997 – reidi narmasmokk. Aafrika: Kongo DV-s Kongo jõe keskjooksul. Bentopelaagiline. Pikkus kuni 5,5 cm (SL). Ohustatus määramata.

 

Labeo ricnorhynchus (McClelland, 1839) – kortsnina-narmasmokk. Aasia: India. Bentopelaagiline. Pikkus määramata. Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Labeo rohita Hamilton, 1822 (rohu, roho labeo) – rohhu-narmasmokk. Vt artiklit Rohhu-narmasmokk (Labeo rohita).

Labeo rosae Steindachner, 1894 – limpopo narmasmokk. Aafrika: Lõuna-Aafrikas Limpopo, Incomati ja Pongolo vesikondades, samuti Kongo DV-s Lufira jões (Kongo jõe ülemjooksu vesikond). Bentopelaagiline; potamodroomne. Pikkus kuni 40 cm (FL), suurim publitseeritud mass 3 kg. Pole ohustatud. Huvikalastus.

 

Labeo roseopunctatus Paugy, Guégan & Agnèse, 1990 – roosatäpiline narmasmokk. Aafrika: Senegali ja Nigeri jõgede ülemjooksude vesikondades. Bentopelaagiline. Pikkus kuni 20,3 cm (SL). Pole ohustatud.

Pilt puudub

Labeo rouaneti Daget, 1962 – rouaneti narmasmokk. Aafrika: Guineas üksnes Kakrima jões. Bentopelaagiline. Pikkus kuni 36 cm (SL). Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Labeo rubromaculatus Gilchrist & W. W. Thompson, 1913 (Tugela labeo) – tugela narmasmokk. Aafrika: Lõuna-Aafrikas Tugela jõestikus. Bentopelaagiline; potamodroomne. Pikkus kuni 50 cm (SL), suurim publitseeritud mass 2,9 kg. Ohustatud (VU). Tulevikus võimalik äripüük. Huvikalastus.

 

Labeo ruddi Boulenger, 1907 (silver labeo) – hõbedane narmasmokk. Aafrika Limpopo, Incomati ja Cunene jõgede vesikondades. Bentopelaagiline; potamodroomne. Pikkus kuni 30 cm (SL), suurim publitseeritud mass 1 kg. Ohustatus määramata. Huvikalastus.

 

Labeo sanagaensis Tshibwabwa, 1997 – sanaga narmasmokk. Aafrika: endeem Kameruni loodeosas. Bentopelaagiline. Pikkus kuni 18,7 cm (SL). Pole ohustatud.

Pilt puudub

Labeo seeberi Gilchrist & W. W. Thompson, 1911 (Clanwilliam sandfish) – seeberi narmasmokk. Aafrika: Lõuna-Aafrikas Olifantsi jões (Limpopo jõestik). Bentopelaagiline; potamodroomne. Pikkus kuni 35,5 cm (SL). Väga ohustatud (EN). Huvikalastus.

 

Labeo senegalensis Valenciennes, 1842 – senegali narmasmokk. Aafrika: Lääne-Aafrika jõgedes (Senegal, Volta, Niger-Benue, Tšaadi, Gambia, Culufi). Bentopelaagiline; potamodroomne. Pikkus kuni 65 cm (TL), suurim publitseeritud mass 3,8 kg. Pole ohustatud. Äripüük.

 

Labeo simpsoni Ricardo-Bertram, 1943 – simpsoni narmasmokk. Aafrika: Kongo jõe kesk- ja ülemjooksu vesikonnas (Kamerun, Kesk-Aafrika Vabariik, Angoola, Kongo DV, Zambia). Bentopelaagiline. Pikkus kuni 22 cm (SL). Pole ohustatud.

 

Labeo sorex Nichols & Griscom, 1917 – hiir-narmasmokk. Aafrika: Kongo DV-s Kongo jõe kesk- ja alamjooksul. Bentopelaagiline. Kärestikes. Pikkus kuni 35,2 cm (SL). Ohustatus määramata.

 

Labeo stolizkae Steindachner, 1870 – stoliczka narmasmokk. Aasia: Myanmaris Irrsawaddy ja Moulmeini jõgedes. Bentopelaagiline. Pikkus määramata. Ohustatus määramata. Vähene äripüük.

 

Labeo trigliceps Pellegrin, 1926 – athi narmasmokk. Aafrika: leitud üksnes Keenias Athi jões. Bentopelaagiline. Pikkus kuni 49 cm (TL). Ohustatud (VU).

 

Labeo udaipurensis Tilak, 1968udaipuri narmasmokk. Aasia: Indias Radžastani osariigis Udaipuri järvestikus. Bentopelaagiline. Pikkus määramata. Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Labeo umbratus (A. Smith, 1841) (moggel) – moggel-narmasmokk. Aafrika: Orange jõe vesikonnas ja Lõuna-Kapimaa vesikondades, asustatud ka Olifants-Limpopo jõestikku. Bentopelaagiline; potamodroomne. Pikkus kuni 50 cm (TL), suurim publitseeritud mass 2,9 kg. Pole ohustatud. Äripüük. Katsetused vesiviljeluses. Huvikalastus.

 

Labeo victorianus Boulenger, 1901 (ningu) – ningu narmasmokk. Aafrika: endeem Viktoria järve vesikonnas. Bentopelaagiline; potamodroomne. Pikkus kuni 41 cm (SL), tavapikkus 30 cm (SL). Äärmiselt ohustatud (CR). Äripüük.

 

Labeo weeksii Boulenger, 1909 (Sicklefin labeo) – weeksi narmasmokk. Aafrika: laialdaselt Kongo jõe vesikonnas; ka Malagarasi jõe vesikonnas. Bentopelaagiline. Pikkus kuni 29 cm (TL). Pole ohustatud. Akvaristikaäri.

 

Labeo werneri Lohberger, 1929 – werneri narmasmokk. Aafrika: Victoria järves. Bentopelaagiline. Pikkus kuni 31,3 cm (TL). Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Labeo worthingtoni Fowler, 1958 – worthingtoni narmasmokk. Aafrika: endeem Malawi järves. Bentopelaagiline. Pikkus kuni 26 cm (TL). Välja surnud (EX).

Pilt puudub

Labeo yunnanensis Chaudhuri, 1911 – yunnani narmasmokk. Aasia: Mekongi ja Chao Phraya vesikondades. Bentopelaagiline. Pikkus kuni 49 cm (SL). Ohustatus määramata.

                                                                                                                                                                                             Mai, 2020

 

Vaata lisaks:

Rohhu-narmasmokk (Labeo rohita)
Narmaklased (Labeoninae)




Hotmedia.ee