Tsirriinid (Cirrhinus)

Tsirriinid (Cirrhinus), kiiruimsete kalade perekond karpkalaliste (Cypriniformes ) seltsi karpkalalaste (Cyprinidae) sugukonna narmaklaste (Labeoninae) alamsugukonnast. Leviala Lõuna-Aasias, Indohiinas, Lõuna-Hiinas. Peamiselt Mekongi vesikonnas, põhijõgedes ja suurtes lisajõgedes. Ujuvad ka üleujutatud kaldametsa, kus toituvadad langenud lehtedest. Toituvad taimedest, fütoplanktonist, perifüütonist, detriidist, zooplantonist.

Perekonnas on 11 liiki (FishBase, 2020):

Cirrhinus caudimaculatus (Fowler, 1934) – laiksaba-tsirriin. Aasia: Tais ja Kambodžas Chao Phraya vesikonnas. Bentopelaagiline; potamodroomne. Kanalites, kraavides ojades, suurte jõgede lammidel. Pikkus kuni 26,6 cm (TL), suurim registreeritud mass 198 g. Pole ohustatud. Tõenäoliselt leiab kasutamist prahoki (kalapasta) valmistamisel.

 

Cirrhinus cirrhosus (Bloch, 1795) (mrigal carp, white carp) – valge tsirriin. Aasia: Algselt Indias Gangese ja Brahmaputra vesikondades, samuti teiste vesikondade jõgedes ja ojades, asustati 1950-60-ndatel paljude Aasia riikide vetesse (Bangladesh, Bhutaan, Kambodža, Hiina, Laos, Malaisia, Mauritus, Nepal, Pakistan, Sri Lanka, Filipiinid, Malaisia, Tai, Vietnam). Mage- ja riimveeline. Bentopelaagiline, potamodroomne. Looduses kiire vooluga jõgedes, kasvatustes kalatiikides. Tiikides ei paljune loomulikult, vaid paljundatakse kunstlikult. Toitub planktonist ja vetikatest. Pikkus kuni 100 cm (SL), tavapikkus 40 cm (TL), suurim publitseeritud mass 12,7 kg. Ohustatud (VU). Rohke äripüük; vesiviljelus (aastane toodang vahemikus 250 000-550 000 tonni, peamiselt India ja Bangladesh); mõningane huvikalastus. Väljapüügi- ja viljelusandmetes on kattuvusi suure tsirriiniga (Cirrhinus mrigala).

 

Cirrhinus fulungee (Sykes, 1839) (Deccan white carp) – dekkani tsirriin. Aasia: Indias Maharashtra ja Karnataka osariikides, tõenäoliselt ka mujal Hindustani poolsaarel. Bentopelaagiline. Jõgedes, veehoidlates. Pikkus kuni 30 cm (SL). Pole ohustatud. Vähene äripüük.

 

Cirrhinus inornatus Roberts, 1997 – kaame tsirriin. Aasia: Myanmaris Irrawaddy ja Sittangi vesikondades. Bentopelaagiline. Pikkus kuni 12, 9 cm (SL). Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Cirrhinus jullieni Sauvage, 1878 – jullieni tsirriin (eestikeelse nime puudumisel nimetatud siin sellisena Kalapeedia toimetaja poolt). Osades käsitluses peetakse sünonüümseks mudatsirriiniga (Cirrhinus molitorella). Aasia: Chao Phraya ja Mekongi vesikondades. Mage- ja riimveeline. Bentopelaagiline, potamodroomne. Sügavates jõgedes, samuti jõelammidel, ka loodete piirkonnas. Parvena. Toitub vetikatest, detriidist, kohati ka zoobentosest. Pikkus kuni 20 cm (SL). Ohustatus määramata. Äripüük. Turundatakse enamasti värskena, kasutatakse prahoki (kalapasta) valmistamiseks.

 

Cirrhinus macrops Steindachner, 1870 (hora white carp) – godavari tsirriin. Aasia: Indias Godavari jõgikonnas ja Madrase piirkonnas. Mõnedes käsitlustes peetud sünonüümseks suure tsirriiniga (Cirrhinus mrigala). Bentopelaagiline, potamodroomne. Pikkus kuni 35 cm (TL). Ohustatus määramata. Äripüük.

Pilt puudub

Cirrhinus microlepis Sauvage, 1878 (small scale mud carp) – peenrüü-tsirriin. Aasia: Chao Phraya ja Mekongi vesikondades Tais, Laoses, Kambodžas ja Vietnamis. Bentopelaagiline, potamodroomne. Suurtes jõgedes ja ka üleujutatud aladel. Toitub taimsest materjalist, fütoplanktonist, putukatest. Pikkus kuni 65 cm (TL), suurim publitseeritud mass 5 kg. Ohustatud (VU). Äripüük; vesiviljelus (Laos); huvikalastus. Turustatakse värskena, vahel ka soolatuna või kuivatatuna.

 

Cirrhinus molitorella (Valenciennes, 1844) (mud carp) – mudatsirriin. Aasia: Mekongi, Chao Phraya, Meklongi ja Tapee vesikondades, peamiselt Lõuna-Hiinas ja Vietnamis; asustatud ka Indoneesia, Singapuri, Jaapani, Taiwani, Hongkongi vetesse. Bentopelaagiline, potamodroomne. Pikkus kuni 55 cm (TL), tavapikkus 15,2 cm (SL). Suurtes ja keskmistes jõgedes, vihmaperioodil ka üleujutatud aladel. Omnivoorne. Ohulähedane (NT). Äripüük; vesiviljelus. Suuremaid kalu trustatakse4 värskena, väiksemaid kasutatakse prahoki valmistamiseks.

 

Cirrhinus mrigala (Hamilton, 1822) – suur tsirriin, mrigal. Aasia: Pakistan, India, Nepaal, Bangladesh. Demersaalne. Registreetudud kasvatatuna üleujutatud riisipõldudel. Pikkus kuni 99 sm (TL), suurim publitseeritud mass 12,7 kg. Pole ohustatud. Vesiviljelus (2013. a – 347 587 t), andmetes tõenäolisi kattuvusi valge tsirriiniga (Cirrhinus cirrhosus).

 

Cirrhinus reba (Hamilton, 1822) (reba carp) – väike tsirriin. Aasia: Pakistan, India, Nepaal, Bangladesh, Myanmar. Bentopelaagiline. Jõgedes, ojades, järvedes, tiikides, üleujutatud põldudel. Toitub peamiselt plantonist ja detriidist. Pikkus kuni 30 cm (TL). Pole ohustatud.

 

Cirrhinus rubirostris Roberts, 1997 – punanina-tsirriin. Aasia: Myanmari kaguosas Tenasserimi jõe vesikonnas. Denersaalne. Jõgedes. Pikkus kuni 17,2 cm (SL). Ohustatus määramata. Kohalik väljapüük ja kasutamine.

                                                                                                                                                                                            Mai, 2020

Vaata lisaks:

Narmaklased (Labeoninae)