Dookinsiad (Dawkinsia)

Dookinsiad (Dawkinsia), kiiruimsete luukalade perekond karpkalaliste (Cypriniformes) seltsi karpkalalaste (Cyprinidae) sugukonna pardkalalaste (Barbinae) alamsugukonnast. Hiljuti eraldatud puntiuste (Puntius) perekonnast, nimetatud evolutsioonibioloog Richard Dawkinsi auks. Leviala Aasias Lõuna-Indias ja Sri Lankal. Osa liike kasutusel akvaariumikaladena.

Perekonnas on 9 liiki (FishBase, 2020):

Dawkinsia arulius (Jerdon, 1849) (inglise arulius barb; saksa dreibandbarbe; soome kirjobarbi) – aruli dookinsia. Aasia: Indias Kerala ja Karnataka osariikides Kaveri jõe vesikonnas. Bentopelaagiline. Suurtes ojades, jõgedes, järvedes. Rühmana. Toitub niitvetikatest ja õhuputukatest. Pikkus kuni 12 cm (TL). Väga ohustatud (EN). Akvaristikaäri.

 

Dawkinsia assimilis (Jerdon, 1849) – lääneghati dookinsia. Aasia: Aasia: Indias Lääne-Ghatides (Kerala, Karnataka ja Tamil Nadu osariikides). Bentopelaagiline. Nii kiire kui ka aeglase vooluga jõgedes. Rühmana. Toitub vetikatest ja veeselgrootuist. Pikkus kuni 11,2 cm (SL). Ohustatud (VU). Akvaristikaäri.

 

Dawkinsia exclamatio (Pethiyagoda & Kottelat, 2005) – kallada dookinsia. Aasia: Indias Kerala osariigis Kallada jões. Bentopelaagiline. Nii kiire kui ka aeglase vooluga jõgedes. Rühmana. Toitub vetikatest, veeselgrootuist, detriidist. Pikkus kuni 8,3 cm (SL). Väga ohustatud (EN).

 

Dawkinsia filamentosa (Valenciennes, 1844) (Blackspot barb) – mustlaik-dookinsia, ka mustlaik-puntius. Aasia: India edelaosas Kerala, Tamil Nadu ja Karnataka osariikides. Mage- ja riimveeline. Bentopelaagiline. Tasandikujõgedes, ka jõesuudmetes, ojades, järvedes, tiikides, soodes. Rühmana. Toitub vetikatest, veeselgrootuist jm. Pikkus kuni 18 cm (TL), tavapikkus 11 cm (TL). Pole ohustatud. Äripüük; akvaristikaäri.

 

Dawkinsia rohani (Rema Devi, Indra & Knight, 2010) – rohani dookinsia. Aasia: Indias Tamil Nadu osariigi Kanyakumari distrikti jõgedes-ojades, mis voolavad Araabia merre. Bentopelaagiline. Enamasti kiire või mõõduka vooluga jõgedes. Parvena. Toitub vetikatest, veeselgrootuist, detriidist. Pikkus kuni 9,5 cm (SL). Ohustatud (VU).

 

Dawkinsia rubrotinctus (Jerdon, 1849) – punatäpp-dookinsia. Varem peeetud samaseks aruli dookinsiaga (Dawkinsia arulius). Aasia: Indias Kerala, Karnatak ja Tamil Nadu osariikides Kaveri jõe vesikonnas. Bentopelaagiline. Nii kiire kui ka aeglase vooluga jõgedes. Parvena. Toitub vetikatest, veeselgrootuist, detriidist. Pikkus kuni 8,6 cm (SL). Ohustatus määramata.

 

Dawkinsia singhala (Duncker, 1912) – singali dookinsia. Aasia: Sri Lanka. Bentopelaagiline. Pikkus kuni 9,1 cm (SL). Ohustatus määramata.

 

Dawkinsia srilankensis (Senanayake, 1985) (Blotched filamented barb) – kalu dookinsia. Aasia: leitud vaid Sri Lankal Kalu jões. Bentopelaagiline. Pikkus kuni 10 cm (TL). Asurkond on suure ohu all kaevandusreostuse tõttu.

 

Dawkinsia tambraparniei (Silas, 1954) – tambraparni dookinsia. Varem peeetud samaseks aruli dookinsiaga (Dawkinsia arulius). Aasia: Indias Tamil Nadu osariigis Tambraparni jõe vesikonnas. Bentopelaagiline. Aeglase voolu ja kaljuse põhjaga jõgedes. Rühmiti. Toitub veeselgrootuist ja vetikaist. Pikkus kuni 12,8 cm (SL). Väga ohustatud (EN).

                                                                                                                                                                                         Märts, 2020

Vaata lisaks:

Pardkalalased (Barbinae)




Hotmedia.ee