Otsingu tulemused:
2. Allika-lõunateib (Telestes fontinalis)
3. Angerjas ja lest (Tuvalu saarte loomismüüt)
4. Boiootia lõunateib (Telestes beoticus)
5. Cikola lõunateib (Telestes turskyi)
6. Dabari lõunateib (Telestes dabar)
7. Fileerimine (lest)
8. Filipiini niitlatik (Nematabramis alestes)
9. Göksu ramul (Capoeta caelestis)
10. Harilik hiidlest (Hippoglossus hippoglossus)
11. Harilik karelest (Hippoglossoides platessoides)
12. Harilik lõunateib (Telestes souffia)
13. Harilik polaarlest (Liopsetta glacialis)
14. Hiidlestad (Hippoglossus)
15. Hiidlestaema (veekrüptiid Islandi vetes)
16. Horvaatia lõunateib (Telestes croaticus)
17. Itaalia lõunateib (Telestes muticellus)
18. Karelestad (Hippoglossoides)
19. Karsti-lõunateib (Telestes karsticus)
20. Lest ehk jõelest (Platichthys flesus)
21. Lest ja piimkala (Maldiivi muistend)
22. Lest. Eluviisid. Püügitehnikad. Retseptid. (Raamat)
23. Lestad (Platichthys)
24. Lestakalade sündimine (pärimus; Eisen)
25. Lestalised (Pleuronectiformes)
26. Lestanoot
27. Lestapüük
28. Lestavõrk
29. Lestlased (Pleuronectidae)
30. Lõunateib Telestes croaticus
31. Lõunateibid (Telestes)
32. Läänemere lest (Platichthys flesus trachurus)
33. Merilest ehk atlandi merilest (Pleuronectes platessa)
34. Merilestad (Pleuronectes)
35. Metohija lõunateib (Telestes metohiensis)
36. Miloradi lõunateib (Telestes miloradi)
37. Montenegro lõunateib (Telestes montenigrinus)
38. Neljaköbruline merilest (Pleuronectes quadrituberculatus)
39. Numhyalikyu (hiidlest kwakiutlite folklooris)
40. Palestiina kogerparrak (Carasobarbus canis)
41. Palestiina koontrulling (Oxynoemacheilus insignis)
42. Peenrüü-lõunateib (Telestes polylepis)
43. Pikklest (Glyptocephalus cynoglossus)
44. Pikklestad (Glyptocephalus)
45. Polaarlestad (Liopsetta)
46. Saarte Lestkäpp (pärimus, hall vanamees; Loorits)
47. Soomuslest (Limanda limanda)
48. Soomuslestad (Limanda)
49. Süvalest (Reinhardtius hippoglossoides)
50. Triibik-lõunateib (Telestes pleurobipunctatus)
51. Tähtlest (Platichthys stellatus)
52. Vaikse ookeani hiidlest (Hippoglossus stenolepis)
53. Valgekõhtlestad (Lepidopsetta)
54. Väikesuulest (Microstomus kitt)
55. Väikesuulestad (Microstomus)
Kogerparrakad (Carasobarbus)
Kogerparrakad (Carasobarbus), kiiruimsete luukalade perekond karpkalaliste (Cypriniformes) seltsi karpkalalaste (Cyprinidae) sugukonna pardkalalaste (Barbinae) alamsugukonnast. Inglise himris.
Leviala Aafrikas, Aasias, Euraasias. Suurim pikkus liigiti 11-66 cm.
Perekonnas on 10 liiki (FishBase, 2020):
Carasobarbus apoensis (Banister & M. A. Clarke, 1977) (Arabian himri) – araabia kogerparrak. Aasia: Saudi Araabias Hijase mäestiku jõeorgudes (vadides), mis kulgevad sisemaa või Punase mere poole. Bentopelaagiline. Vadide ülemjooksudel veetaseme hooajaliselt suure kõikumise oludes. Pikkus kuni 28,8 cm (SL). Väga ohustatud (EN).
Carasobarbus canis (Valenciennes, 1842) (Jordan himri) – palestiina kogerparrak. Euraasia: Iisraelis Jordani vesikonna vooluvetes ja järvedes ning Vahemerre suubuvates rannikujõgedes. Bentopelaagiline. Madalates laiades ojades, järvedes, tiikides. Toitub selgrootutest ja väikestest kaladest. Pikkus kuni 66 cm (TL), tavapikkus 25 cm (TL). Ohulähedane (NT).
Carasobarbus chantrei (Sauvage, 1882) (Orontes himri) – orontese kogerparrak. Aasia: Türgis ja Süürias Orontese vesikonnas. Bentopelaagiline. Jõgedes, järvedes. Pikkus kuni 56,1 cm (NG). Ohulähedane (NT).
Carasobarbus exulatus (Banister & M. A. Clarke, 1977) (Hadramaut himri) – jeemeni kogerparrak. Aasia: Jeemenis Hadramauti ja Marani vadides (jõeorgudes). Bentopelaagiline. Pikkus kuni 28,8 cm (SL). Väga ohustatud (EN).
Carasobarbus fritschii Günther, 1874 – maroko kogerparrak (nimetatud siin sellisena Kalapeedia toimetaja poolt, seni maroko pardkala). Aafrika: Maroko kesk- ja põhjaosa rannikujõgedes, samuti Oued Kiss'i jões (vadis) Maroko-Alžeeria piiril. Bentopelaagiline. Vooluvetes ja paisjärvedes, väga vastupidav reostuse jm suhtes. Pikkus kuni 18 cm (SL). Pole ohustatud.
Carasobarbus harterti Günther, 1901 – harterti kogerparrak (nimetatud siin sellisena Kalapeedia toimetaja poolt, seni harterti pardkala). Aafrika: Marokos Oued Oum Er-Rbia ja Oued Tensift'i jõgedes (vadides). Bentopelaagiline. Suurte jõgede kesk- ja alamjooksudel. Pikkus kuni 25 cm (SL). Ohustatud (VU).
Carasobarbus kosswigi Ladiges, 1960 (Kisslip himri) – kosswigi kogerparrak. Aasia: endeem Iraanis ja Türgis Tigrise-Eufrati vesikonnas. Bentopelaagiline. Kiire vooluga jõgedes ja ojades. Toitub pisiselgrootuist. Pikkus kuni 15 cm (SL). Ohustatud (VU).
Carasobarbus luteus (Heckel, 1843) (Mesopotamian himri; Yellow barb) – kollane kogerparrak. Aasia: Iraak, Süüria, Iraan; Tigrise ja Kori jõgedes, Maharlu järves. Bentopelaagiline. Pikkus kuni 35 cm (TL). Pole ohustatud.
Carasobarbus moulouyensis (Pellegrin, 1924) – moulouya kogerparrak (eestikeelse nime puudumisel nimetatud siin sellisena Kalapeedia toimetaja poolt). Aafrika: Marokos Moulouya jões. Bentopelaagiline. Pikkus kuni 11 cm (SL). Pole ohustatud.
Pilt puudub
Carasobarbus sublimus Coad & Najafpour, 1997 – iraani kogerparrak. Aasia: Iraanis ja Iraagis. Bentopelaagiline. Pikkus kuni 11,5 cm (SL). Ohustatus määramata.
Märts, 2020