Otsingu tulemused:

1. Alesti järv (Alesti karjäärijärv)
2. Allika-lõunateib (Telestes fontinalis)
3. Angerjas ja lest (Tuvalu saarte loomismüüt)
4. Boiootia lõunateib (Telestes beoticus)
5. Cikola lõunateib (Telestes turskyi)
6. Dabari lõunateib (Telestes dabar)
7. Fileerimine (lest)
8. Filipiini niitlatik (Nematabramis alestes)
9. Göksu ramul (Capoeta caelestis)
10. Harilik hiidlest (Hippoglossus hippoglossus)
11. Harilik karelest (Hippoglossoides platessoides)
12. Harilik lõunateib (Telestes souffia)
13. Harilik polaarlest (Liopsetta glacialis)
14. Hiidlestad (Hippoglossus)
15. Hiidlestaema (veekrüptiid Islandi vetes)
16. Horvaatia lõunateib (Telestes croaticus)
17. Itaalia lõunateib (Telestes muticellus)
18. Karelestad (Hippoglossoides)
19. Karsti-lõunateib (Telestes karsticus)
20. Lest ehk jõelest (Platichthys flesus)
21. Lest ja piimkala (Maldiivi muistend)
22. Lest. Eluviisid. Püügitehnikad. Retseptid. (Raamat)
23. Lestad (Platichthys)
24. Lestakalade sündimine (pärimus; Eisen)
25. Lestalised (Pleuronectiformes)
26. Lestanoot
27. Lestapüük
28. Lestavõrk
29. Lestlased (Pleuronectidae)
30. Lõunateib Telestes croaticus
31. Lõunateibid (Telestes)
32. Läänemere lest (Platichthys flesus trachurus)
33. Merilest ehk atlandi merilest (Pleuronectes platessa)
34. Merilestad (Pleuronectes)
35. Metohija lõunateib (Telestes metohiensis)
36. Miloradi lõunateib (Telestes miloradi)
37. Montenegro lõunateib (Telestes montenigrinus)
38. Neljaköbruline merilest (Pleuronectes quadrituberculatus)
39. Numhyalikyu (hiidlest kwakiutlite folklooris)
40. Palestiina kogerparrak (Carasobarbus canis)
41. Palestiina koontrulling (Oxynoemacheilus insignis)
42. Peenrüü-lõunateib (Telestes polylepis)
43. Pikklest (Glyptocephalus cynoglossus)
44. Pikklestad (Glyptocephalus)
45. Polaarlestad (Liopsetta)
46. Saarte Lestkäpp (pärimus, hall vanamees; Loorits)
47. Soomuslest (Limanda limanda)
48. Soomuslestad (Limanda)
49. Süvalest (Reinhardtius hippoglossoides)
50. Triibik-lõunateib (Telestes pleurobipunctatus)
51. Tähtlest (Platichthys stellatus)
52. Vaikse ookeani hiidlest (Hippoglossus stenolepis)
53. Valgekõhtlestad (Lepidopsetta)
54. Väikesuulest (Microstomus kitt)
55. Väikesuulestad (Microstomus)

Rünt ehk harilik rünt (Gobio gobio)

Rünt ehk harilik rünt (Gobio gobio (Linnaeus, 1758)), kiiruimne luukala karpkalaliste (Cypriniformes) seltsi karpkalalaste (Cyprinidae) sugukonna rüntlaste (Gobioninae) alamsugukonna rüntide (Gobio) perekonnast. Varasemalt oli liigil mitmeid alamliike, keda nüüd käsitletakse iseseisvate liikidena.

Inglise gudgeon; saksa Gründling, Kresse, Kressling; prantsuse goujon; hispaania gobio; leedu gružlys; läti grundulis; soome törö; vene обыкновенный пескарь.

Eestis rahvapäraselt ka maidel, liivarull, pess, penijüri, hüril, kivihüril, koerakala, krindu, krõnkli, pissuk, rattapulk, rundul, teljeotsapulk jm.

Euroopa: Atlandi ookeani, Põhjamere ja Läänemere veehaaretes; mandril Loire vesikonnast ida poole (ka Suurbritannia idaosas), Rhone ja Volga vesikondades, Doonau ülemjooksu vesikonnas, Dnestri ja Dnepri kesk- ja ülemjooksude vesikondades – leviala ida- ja lõunapiirid pole selged; põhjapiir Soomes 60 kraadi N; asustatud Itaalia ida- ja põhjaossa, Iirimaale, Walesi vetesse ja Šotimaale.

Eestis puhta veega ojades, jõgedes ja mõnekümnes järves, samuti magestunud merelahtedes. Hoidub madalvette liivasele-kruusasele-kivisele põhjale. Parvekala. Talvitub sügavamates kohtades.

Mage- ja riimveeline. Bentopelaagiline; potamodroomne. Pikkus kuni 21 cm (TL), tavapikkus 12 cm (TL), suurim publitseeritud mass 220 g, eluiga kuni 8 a. Pole ohustatud.

Keha sihvakas, ruljas. Pea suur, ninamik pikk, tömp, suu poolalaseisune, väljasopistatav, kummaski nurgas poise. Neeluhambad kahes reas. Silmad peaaegu pealael. Soomused suured. Sabauim sügava väljalõikega. Selg tume, rohekas või sinakaspruun, küljed heledamad, neil rida ümmargusi tumedaid laike, mis (eriti sabaosas) võivad kokku sulada pikitriibuks, samuti leidub tumedaid täppe. Uimed kollakad, paaritutel uimedel tumepruunid täpid. Silmad kollakad. Kudemisajal isastel peas ja keha eesosas peen helmeskate.

Eestis koeb mai teisest poolest juuli alguseni kividele ja veetaimede juurtele 3-4 marjaportsjonit. Marjaterad väikesed (0,7-0,9 mm): absoluutne viljakus 4000-20 000 marjatera, suhteline viljakus kuni 500 marjatera. Mari haudub nädala ümber, vastsed koorudes 4,5-5 mm pikkused (TL).

Noorjärguna planktontoiduline, kasvades läheb üle põhjaloomastiku (peamiselt putukavastsete) söömisele. Peavad lugu ka väiksematest limustest. Kohati marjasöödik (nt Peipsis hävitab tindi, kiisa jt kalade marja).

Huvikalastus: kasutatakse elussöödana kalapüügil (angrjapüük, lestapüük). Leiab vahel kasutamist ka inimtoiduna. Liha maitsev, rasvasisaldus 2-3%, kalorsus 105-115.

                                                                                                                                                                                         Märts, 2020