Viisjaagu järv (Naba järv, Nava järv)

Viisjaagu järv, ka Naba järv, Nava järv

Tartumaal, Konguta valla Vellavere küla ning Nõo valla Vissi küla lähedal asuv looduslik järv. Avalik veekogu

Veepeegel 25,6 ha, kaldajoon 2091 m, pikkus 750 m, laius 450 m, keskmine sügavus 7,4 m, suurim sügavus 13 m
Valgala 6,7 km2
Veevahetus 1 kord aastas

Keskpunkti koordinaadid:
  Ristkoordinaat  Kraad, minut, sekund 
6460577 58°15'45" N 
642828 26°26'1" E 

Ida-Eesti vesikond - Peipsi alamvesikond
Väga kareda veega; kalgiveeline, rohketoiteline
KKR kood: VEE2092400

Viisjaagu järv on Elva orundi lääneosas, Karijärvest 2,5 km lõuna pool asuv ilus järveke. Absoluutne kõrgus 34,7 m, pindala 23 ha, sügavus kuni 13 m (keskmine sügavus 7,4 m). Sügavaim koht on järve keskosast veidi loode pool. vesi süveneb väga järsult, eriti läänekaldal. Ümbruses esinevad mandrijää servakuhjatised mõhnade näol. Järvest läänes on põllud, mujal niidud, kagukaldal soine mets. varem on järv olnud tublisti suurem ja moodustanud Vissi järvega ühise veekogu, mis hiljem veetaseme alanedes ja soostumise tõttu on jagunenud kaheks järveks. 20. sajandi 30. aastatel alandati järve veetaset veelgi 1 m võrra.

Järv on ovaalse kujuga, väheliigestatud kaldajoonega. Kallas on läänes järsk ja liivane (sobiv suplemiseks), mujal madal ja mudane või turbane. Sügavamal katab põhja kuni 1 m paksune mudakiht.

Läbivool on nõrk. Sissevool toimub kanali kaudu Vissi järvest, lisaks tuleb vett kraavidest ja allikatest. On palju kaldaallikaid, eriti läänekaldal. Vett viib välja Elva jõkke suubuv kraav. 

Vesi on heleroheline, keskmise läbipaistvusega (2,1-3,5 m) ja tugevasti kihistunud. Taimeliike leidub järves keskmiselt (16). Järvest on leitud haruldane lubjabakter.

Taimhõljumit on keskmisel hulgal. Vetikaliike on vähe. Loomhõljumis, mille hulk on samuti keskmine, leidub võrdlemisi haruldasi aerjalalisi. Põhjaloomastik on üsna rikkalik. A. Järvekülg on siit leidnud haruldase karpvähilise. Järve äärest on püütud kaks haruldast kiililist.

Kalastikus on esikohal latikas, küllalt rohkesti leidub ka särge, ahvenat, haugi, viidikat, roosärge, linaskit, kiiska ja lutsu; esinevad ka angerjas ja koger.

Veelindudest pesitsevad järvel sinikael- ja piilpart, kõrkja- ja rästas-roolind.

Järve ääres metsas asub Tartu ülikooli kunagise (1920-28) rektori prof. H. Koppeli (1863-1944) suvila.
 /Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977/

Allikaline järv, läheb suhteliselt kiiresti sügavaks. Särg, ahven, haug, latikas, viidikas, roosärg, kiisk, luts, koger. Teateid üksikutest angerjatest. /Õngitsemine. Tln., 2003/

Allikad:
Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977
http://register.keskkonnainfo.ee
http://loodus.keskkonnainfo.ee
Kalale.ee KIK