Verijärv (Kasaritsa Verijärv)

Verijärv,kaKasaritsa Verijärv

Vrumaal, Vru vallas, Kose aleviku ja Verijärve küla juures asuv looduslik järv. Avalik veekogu
Järve läbib Koreli oja (Korli oja).

Veepeegli pindala 24,9 ha, kaldajoon 3707 m, pikkus 1190 m, laius 400 m, keskmine sügavus 6,3 m, suurim sügavus 19,2 m.
Maht 1254 tuhat m3. Valgala 31,3 km2.

Keskpunkti koordinaadid:
Ristkoordinaat Kraad, minut, sekund
X 6411534 57°48'30" N
Y 681503 27°3'14" E

Ida-Eesti vesikond - Peipsi alamvesikond
Keskmise karedusega, kihistunud; kalgiveeline, rohketoiteline
KKR kood:VEE2138100

Verijärv. Foto: Mati Kose /keskkonnaamet.ee

Üks ilusamaid orujärvi ümbruskonnas. Paikneb Vrust 3,5 km kagu pool, väga järsuveerulises ürgorus, igemini kahe oru (kagu-loode ja edela-kirdesuunalise) liitumiskohal ning on selle tttu lookja kujuga. Verijärve absoluutne krgus on pärast veetaseme viimast tstmist (0,5 m, kuuekümnendail aastail) umbes 90 m, ka pindala peaks olema vähemalt 20 m, sügavus on kuni 19,4 m (keskmine sügavus 6,3 m). Sügavaim koht on järve keskosast veidi loode poole. Kaldaprofiil on järve keskosas erakordselt järsk. Järv on olnud veelgi suurem ja sügavam, kuid 1922. a. kevadel purunes väljavoolule ehitatud pais suurvee tttu ja veetase langes 1,5 m. Järve kallastel kasvab pargitaoline mets, kaguotsa lähedale ulatuvad pllu- ja heinamaad. Kaldad on enamasti kvad, valdavalt liivased vi savikast kruusasr ka, ka kaldavööde on kva ja liivane. Sügavamal katab phja muda, mille paksus ulatub kohati 1 meetrini.

Läbivool on nrk. Vesi on tugevasti kihistunud, kollakasroheline ja üsna läbipaistev (3,9 m). Veepinna lähedal on vesi hapnikuga üleküllastunud, phjalähedased veekihid on ilma hapnikuta.

Järsu kaldareljeefi tttu on taimestikku vähe, kuid liike palju (22). J. Käis on leidnud järvest ka vrdlemisi harva esinevat värd-penikeelt. Fütoplankton on järves üsna rohke ja ka liigirikas. Zooplankton pole järves kuigi rohke. Leidub tiibsudikut, kes vajab jahedat hapnikurikast vett. Phjaloomastik on keskmise ohtrusega. Vähesel hulgal leidub järves vähki.

Verijärv on liigirikka kalastikuga. On andmeid särje, ahvena, latika, haugi, suurekasvulise viidika, roosärje, kiisa, säina, lutsu, kogre, linaski, angerja, nuru, vldase, koha ja isegi lepamaimu(?) esinemise kohta.

Verijärvega on seotud mitmeid muistendeid; eriti levinud on jutt kurja kasaritsa misniku uputamisest kutsari poolt, kes tlla magava härraga verijärve juhtinud. Veel praegugi olevat see tld selge ilmaga näha. Verijärve nimi aga tulevat sellest, et orjade peksmisel nende veri järve voolanud.
/Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977/

Väga ilus ja sügav, ent "jonnakas" järv. Paaril-kolmel korral aastas vimalik tulla koju korraliku saagiga, samas eksisteerib suur vimalus ka "nulliga" jääda. Esinevad haug, ahven, särg, säinas, latikas, nurg, linask, viidikas, kiisk. On saadud ka angerjat, lutsu ja karpkala./ngitsemine. Tln., 2003/

Allikad:
Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977
http://register.keskkonnainfo.ee
http://loodus.keskkonnainfo.ee

Vaata lisaks:

Pärimus: Verijärv
Kalale.ee KIK