Väinjärv (Veinjärv)

Väinjärv, ka Veinjärv

Järvamaal, Koeru vallas, Ervita ja Väinjärve külade lähedal asuv looduslik järv. Avalik veekogu
Järvest voolab välja Väinjärve oja

Veepeegel 35,9 ha, saared 0,3 ha, pindala kokku 36,2 ha; kaldajoon 4556 m, pikkus 1360 m, laius 470 m, keskmine sügavus 5,6 m
Valgala 26 km2

Keskpunkti koordinaadid:
  Ristkoordinaat  Kraad, minut, sekund 
6535362 58°56'25" N 
620340 26°5'26" E 


Ida-Eesti vesikond - Peipsi alamvesikond
Keskmise karedusega, kihistunud; kalgiveeline, rohketoiteline
KKR kood: VEE2050300

Väinjärv. Foto: akender

Suurim järv Järva maakonnas. Paikneb Koeru alevikust 4 km kagu pool, Pandivere kõrgustiku lõunaserval, soostunud tasandikul asuvas vaondis, mis on ühenduses Endla nõoga. Järve absoluutne kõrgus on 79,3 m, pindala 41,5 ha, suurim sügavus 11,5 m (keskmine sügavus 5,6 m). Väinjärv on lääne-ida suunas pikliku kujuga, kõige sügavam on järve keskel olevast saarest edela ja loode pool. Umbes 1 km järvest edela pool asub madal Ervita voor. Järve lääne- ja põhjakaldal on soised niidud, paiguti mets, põhjakaldal Väinjärve park ja loss, lõunas ja idas soo, mis on osalt uudismaaks muudetud. Kaldad on lausad. Põhjakaldal pargi ja ujula kohal ning lõunakalda keskosas on kallas ja kaldavööde liivane, mujal mudased. Idapoolne poolsaar on õõtsikulise kaldaga. Umbes 10 m kaugusel kaldast süveneb järv järsult.

Läbivool on nõrk. Heleroheline kuni rohekaskollane vesi on kogu aasta võrdlemisi läbipaistev (2,3-3,7 m), kuid üsna tugevasti kihistunud. Taimestik kattis 1954. ja 1973. a. 1/3 järvest ning koosnes 22 liigist. Planktonit ja põhjaloomastikku pole kuigi palju. Rohkesti leidub rohelist käsna.

Kalastikus on esikohal latikas ja särg, järgnevad ahven (on saadud kuni 49 cm pikkusi ja 1,77 kg raskusi isendeid) ja haug; esinevad linask, luukarits, säinas ja mõni forell.

Järve linnustik on vaene.
/Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977

Järvamaa suurim ja parim õngitsemisjärv. Kalapüük peamiselt paadist. Tõsisele õngitsejale pakuvad pinget eelkõige latikas ja linask, veel esinevad särg, ahven, haug, viidikas, kiisk, karp (andmed tabamisest just viimastel aastatel). /Õngitsemine. Tln., 2003/

Järve põhjakaldal on supelrand ja ujumiskoht.

 Vt ka: Ralf Mae. Väinjärv. Kalastaja Nr 23

Allikad:
Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977
http://register.keskkonnainfo.ee
http://loodus.keskkonnainfo.ee

Vaata lisaks:

Väinjärv (artikkel ajakirjas Kalastaja nr 23)
Kalale.ee KIK