Kalapeedia Otsing Kaastöö

Võrtsjärve alamvesikond on osa Ida-Eesti vesikonnast.

Võrtsjärve alamvesikonna pindala on 3374 km². Väljaspool Eestit, Läti Vabariigi territooriumil, asub vesikonnast 99 km² (Pedeli jõgikonnas 91 km² ja Õhne jõgikonnas 8 km²).

Alamvesikond paikneb 4 maakonnas: Viljandi, Valga, Tartu ja Võru. Selle territooriumil on 29 kohalikku omavalitsust. Neist 5 on alamvesikonnas kogu oma territooriumiga ning osalise territooriumiga 24 omavalitsust. Viimastest omakorda on 13 omavalitsust, mille territooriumist üle 50% jääb Võrtsjärve alamvesikonda (seitsmel 90%). 

Võrtsjärve valgla on Eesti keskmisest hõredama asustusega piirkond, kuigi kohati on tegemist küllalt tiheda ja vana maa-asustusega. Kokku elab käsitletaval alal 2000. a rahvaloenduse andmeil 70 tuhat inimest. 

Võrtsjärve alamvesikonda jääb Sakala kõrgustiku idapoolmik, Otepää künkliku kuhjekõrgustiku kõrgem läänetiib ja Karula kõrgustiku põhjaserv. Võrtsjärve ümbritseb Võrtsjärve madalik, mille pindala on 1747 km². Võrtsjärve lähiümbrus on regulaarselt üleujutatud. Kõrgeima veeseisu korral (35,28 m ü.m.p) on üleujutatud ala hinnanguline suurus 57 km².

Võrtsjärve alamvesikonnas on eristatud 284 vooluveekogu: jõge, oja, peakraavi või kraavi. Nelja hüdrograafilise nime järgi on vooluveekogud jaotunud järgmiselt:

1. jõed –   14;

2. ojad –   84;

3. peakraavid –  61;

4. kraavid –   125.

Vooluveestiku kogupikkus on 1669 km, millest jõgede arvele langeb 498 km, ojadele 597 km, peakraavidele 344 km ja kraavidele 230 km. Neile lisandub suurel arvul metsakuivendus-, vähesel hulgal ka põllumajandusmaa kuivenduskraave, milliseid omaette ei käsitleta. 

Vooluveestiku keskmine tihedus on 0.54 km/km². 

Eesti riiklikus vooluveekogude nimestikus on Võrtsjärve vesikonnast 156 veekogu kogupikkusega 1431 km.

Eesti vooluveekogude ametliku nimestiku andmeil suubub Võrtsjärve 23 jõge, oja või kraavi. Neist pikim on Veisjärvest algav Õhne jõgi (94 km), lühim järve lõunaotsa suubuv Andresjärve kraav (1,8 km).

Eesti jõed on tüüpideks jagatud suuruse ja humiinaine sisalduse alusel. Võrtsjärve alamvesikonnas esinevad järgmised looduslikud vooluveekogu tüübid:

· IA – pruuniveelised väikejõed (valgla 10-100 km2) – 5 vooluveekogumit;

· IB – heledaveelised väikejõed (valgla 10-100 km2) – 53 vooluveekogumit;

· IIB – Heledaveelised keskmised jõed (valgla 100-1000 km2) – 11 vooluveekogumit.

Võrtsjärve alamvesikonnas on 20 tugevalt muudetud vooluveekogu ja 18 tehislikku vooluveekogu. Tugevasti muudetud vooluveekogud on näiteks Sangla peakraav, Ojalepa oja, Väluste oja ja Valguta oja. Tehislike vooluveekogude hulka on loetud Jaoma peakraav, Konguta peakraav ja Rannu peakraav.

Võrtsjärve alamvesikonnas on järvekogumite andmebaasi alusel (2005. aasta seisuga) 338 seisuveekogu. Neist nimega järvi on 141 kogupindalaga 285 km². Selle näitaja järgi on alamvesikonna keskmine järvesus ca 8% (v.a Võrtsjärv). 

Üle 10 ha suurusi järvi on Võrtsjärve alamvesikonnas 33, millest enamik paikneb vesikonna idapoolmikul, peamiselt Otepää kõrgustikul, vähem Karula kõrgustikul.

Võrtsjärve alamvesikonnas on 2005. aasta seisuga järve tüüp määratud 58 järvele (57 on looduslikule ja 1 tehisjärvele – Visula Paisjärv). Võrtsjärve alamvesikonnas on esindatud kõik Eesti järvede tüübid peale Peipsi järve (tüüp 7) ja rannikujärvede (tüüp 8).

Lisaks looduslikele järvedele on Võrtsjärve alamvesikonnas arvele võetud 42 paisjärve. Nimekirja on võetud need veekogud, mis on paisutatud Eesti riiklikus vooluveekogude nimestikus olevatele jõgedele või ojadele. 

Jõed Võrtsjärve alamvesikonnas

Ojad Võrtsjärve alamvesikonnas

Peakraavid Võrtsjärve alamvesikonnas

Kraavid Võrtsjärve alamvesikonnas

Looduslikud järved Võrtsjärve alamvesikonnas

Paisjärved Võrtsjärve alamvesikonnas

Tehisjärved Võrtsjärve alamvesikonnas

Allikad:

http://www.keskkonnaamet.ee/vesikonnad/