Ubajärv (Pikkjärv, Ubahaava järv)

Ubajärv, ka Pikkjärv, Ubahaava järv

Võrumaal, Mõniste vallas, Koemetsa küla juures  asuv looduslik järv. Mitteavalik veekogu
Järve läbib Ubajärve oja.

Veepeegli pindala 38,2 ha, kaldajoon 2949 m, pikkus 1550 m, laius 420 m, keskmine sügavus 1,5 m, suurim sügavus 2,1 m. 
Valgala 5,3 km2.

Keskpunkti koordinaadid:
  Ristkoordinaat  Kraad, minut, sekund 
6394334 57°39'52" N 
653887 26°34'43" E 

Koiva vesikond - Mustjõe alamvesikond
Pehme- ja tumedaveeline, segatoiteline
KKR kood: VEE2137500

p o t s a t a j a - Ubajärve kevadpüük 2008
Ubajärv. Foto: Robert Jaeski /kalale.ee

Hargla nõos, metsarikkas liivikumaastikus (Sarust 5 km põhja pool) asub 40 ha suurune põhja-lõuna suunas piklik Ubajärv. Ta absoluutne kõrgus on 72 m, suurim sügavus ainult 2,1 m (keskmine sügavus 1,5 m). Kaldad on madalad, enamasti kaetud soostunud metsa või põõsastikuga. Perv on mudane või turbane, enamasti ääristatud õõtsikuga. Põhja katab paksult sültja pruuni muda kiht, ainult kirdes on liivapõhja.

Läbivool on väga nõrk. vesi on pruunikaskollane kuni oran¼ikaspruun, väga vähe läbipaistev (0,6-1,0 m), hästi segunev ja soojenev.

Taimestik oli 1957. a. väga rohke (23 liiki), nende seas mitmeid haruldusi (näit. lamedalehine jõgitakjas, muda-lahnarohi). Vee õitsemine toimub igal aastal; vetikaliike on rohkesti, nende seas on V. Kõvask ja M. Pork leidnud väga palju haruldusi. Haruldusterikas on ka võrdlemisi vähene zooplankton; siin leidub mitmeid harva esinevaid vesikirbulisi. Põhjaloomastik on vaene. A. Järvekülg on siit leidnud mitmeid haruldasi karpvähilisi. On esinenud väga suuri järvekarpe.

Et järv jääb sageli (peaaegu igal aastal) ummuksile, on kalafauna sageli muutuv. 1972. a. oli kõige sagedam kala haug. leidub ka särge, ahvenat, kokre, mudamaimu, linaskit, vingerjat, arvatavsti isegi latikat.
 /Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977/

Linask, ahven, haug, koger, särg. /Õngitsemine. Tln., 2003/

Järve kaldal asub RMK lõkkekoht: käimla, varjualune, lõkkepaik, infotahvel, ruumi 5 telgile.
Vt http://www.rmk.ee/teemad/looduses-liikujale/rahvuspargid/karula-rahvuspark/1304

Allikad:
Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977
http://register.keskkonnainfo.ee
http://loodus.keskkonnainfo.ee
Kalale.ee KIK