Tündre järv (Tõndre järv, Tõõdre järv, Tondre järv)

Pindala: 72ha
Kaldajoone pikkus: 6074m
Keskmine sügavus: 4.00m
Maksimaalne sügavus: 9.99m
Veevahetuse skaala: väga nõrk (< 0,5)

Kaardi andmed GPS-i tarvis:
Lat: 57.9552778
Long: 25.6127778

Kuidas sõitaKaart - kuidas sõita

Tündre järv, ka Tõndre järv, Tõõdre järv, Tondre järv

Valgamaal, Helme valla Pilpa küla ja Karksi valla Lilli küla lähedal asuv looduslik järv. Mitteavalik veekogu

Järve suubub Tündre oja (Uilu oja), järvest lähtub Jõeveski oja (Jõeveski jõgi)

Pindala 171,6 ha,  kaldajoon 6074 m, pikkus 2530 m, suurim laius 350 m, keskmine sügavus 4,9 m, suurim sügavus 10,6 m, maht u 3570 000 m3

Keskpunkti koordinaadid:
  Ristkoordinaat  Kraad, minut, sekund 
6424926 57°57'19" N 
595486 25°36'46" E 

Keskmise karedusega, kihistunud; kalgiveeline, rohketoiteline
KKR kood: VEE2114800

Tündre järv. Foto: keijo.smugmug.com

Valga maakonnas asuv järv, millel on teisigi nimesid, nagu Tondre, Tõndre ja Tõõdre järv. Paikneb Sakala kõrgustiku lõunanõlval, Taageperast 5 km edela pool Järveküla laanes. Järv on loode-kagu suunas piklik, loodeots ulatub Läti Vabariigi piirile. Veekogu absoluutne kõrgus on 88,8 m, pindala 72,9 ha, suurim sügavus 10,6 m (keskmine sügavus 4,9 m). Järve ümbruses kerkib liivast ja kruusast koosnevaid mõhnu ja seljakuid männi- ja kuusemetsaga. Ainult edelakaldal esineb endist põllumaad. Kaldad on lausad, enamasti kõvad, liivased, üksnes loodeotsas soostunud. Vesi süveneb suhteliselt järsku. Kalda lähedal katab põhja liiv ja savi, sügavamal muda võrdlemisi õhukese kihina. vees on palju rampu, keset järve kivine madalik.

Läbivool on nõrk. Sissevool on Alatsi järvest, vett annavad metsakraavid ja tõenäoliselt põhjaallikad. Väljavool Jõeveski ojja, sealt Gulbene ja Ruhja jõe kaudu Burtnieki järve.

Vesi on roheka tooniga kollakasprrun, keskmise läbipaistvusega (2,6-3,0 m) ja tugevasti kihistunud. Vesi on suhteliselt hapnikurikas, talvel ei ole järv ummukisle jäänud.

Taimestik kattis 1952. a. 1/5 järvepinnast, liike oli keskmiselt (18). Leitud on haruldast tömbilehist penikeelt.

Fütoplanktonit on keskmise rohkusega, suvine vee õitsemine toimub regulaarselt. Zooplanktonit on keskmiselt, põhjaloomastikku vähe. Esineb järvepall.

Järve küllaltki rikkalikku kalastikku kuuluvad latikas, särg, ahven, kiisk, haug, koha, roosärg, koger, linask, luts, hink ja angerjas. Veekogu kuulub latika-koha järvede hulka. Kohalike elanike teatel olevat kunagi püütud järvest 2 puuda 2 naela raskune haug (?).

Varem on järv olnud keskmiselt vähirikas. /Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977/

Keskmise suurusega, kohati väga sügav veekogu. Esineb särg, ahven, haug, roosärg, koha, angerjas, latikas, kiisk, harvemini linask, karp, koger, asustatud on ka peledit. Autoga juurdepääs kehv. Kaldalt püügikohti vähe. Endine EKS Valga klubi võistluste koht talvel. /Õngitsemine. Tln., 2003/

Järve ääres on RMK lõkkekoht: parkimiskohti 10 autole, katusealune, lõkkepaik, käimla, puukuur, ujumissild. Telkimise võimalus. Vaata http://www.rmk.ee/teemad/looduses-liikujale/puhkealad/sakala-puhkeala/1533 

Allikad:
Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977
Kalale.ee KIK