Tuuljärv (Tuulejärv, Suur Plaksi järv)

Tuuljärv,kaTuulejärv, Suur Plaksi järv

Vrumaal, Haanja vallas, Plaksi küla juures asuv looduslik järv. Avalik veekogu
Järve suubub Sillaniidu oja; järvest lähtub Järvepera oja, mis voolab Vaskna järve

Veepeegli pindala 3,1 ha, kaldajoon 808 m, pikkus 340 m, laius 140 m, keskmine sügavus 4,8 m, suurim sügavus 17,4 m.

Keskpunkti koordinaadid:
Ristkoordinaat Kraad, minut, sekund
X 6400066 57°42'19" N
Y 682068 27°3'17" E

Koiva vesikond - Mustje alamvesikond
Keskmise karedusega, kihistunud; kalgiveeline, segatoiteline
KKR kood:VEE2141300

Tuulijärve absoluutne krgus on 257 m, seega on ta krgeimal asuv järv Eestis. Suurest Munamäest on ta 1 km luna pool ja Suure Munamäe vaatetornist hästi nähtav. Selle kirde-edelasuunalise väikejärve (3,5 ha) sügavus on kirdeosas 18,0 m (keskmine sügavus 4,8 m). Järv asub kultuurmaastikus, suurte moreenkuplite alal. Ümbruses on ülekaalus pllu- ja heinamaad, luna- ja edelaküljel leidub segametsa. Kaldad on vrdlemisi madalad, soostunud ja mudastunud, phja katab kuni 5 m paksune mudakiht.

Läbivool on nrk. Vett toovad edelast suurest allikast algav Sillaniidu oja ja paljud allikad phjakaldal. Väljavool on kirdesopist Järvepera oja kaudu Vasknasse.

Tuulijärve vesi on suvel tugevasti kihistunud (1957. a. juulis temperatuurivahe 16,6 kraadi), hüppekiht asus 4 ja 5 m vahel. Phjakihtides puudub hapnik. Pruunikaskollane vesi on läbipaistev (3,9-4,5 m).

Tuulijärv on väga liigirikas (26 liiki). Järve taimhljum on vähene, loomhljum veidi rikkalikum. Phjaloomastikku leidub vähe. Järve phjas esineb erakordselt rohkesti pruune pilvvetikaid, nn. järveploome.

Kalu on 8 vi 9 liiki (särg, ahven, haug, linask, kiisk, koger, roosärg, luts, lepamaim(?)), kuid erilisi saake pole see järv andnud.
/Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977/

Allikad:
Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977
http://register.keskkonnainfo.ee
http://loodus.keskkonnainfo.ee
Kalale.ee KIK