Tänavjärv (Tänna järv, Tennajärv, Tänavajärv)
Tänavjärv, ka Tänna järv, Tennajärv, Tänavajärv
Harjumaal, Padise vallas, Hatu küla lähedal asuv looduslik järv. Avalik veekoguJärv paikneb Läänemaa Suursoo maastikukaitsealal, Tänavjärve sihtkaitsevööndis.
Järvest lõuna poole jääb Mustjärv (Vedema Mustjärv), ida poole Pilli järv (Soeotsa Mustjärv)
Järv toitub peamiselt sademetest
Pindala 138,8 ha; kaldajoon 5788 m, pikkus 2300 m, laius 830 m, keskmine sügavus 1,8 m, suurim sügavus 2,5 m
Ida-lääne suunas piklik järv, Nõvast 9 km kagus. Ta pindala on 136,9 ha, suurim sügavus 2,5 m, keskmine sügavus 1,8 m. Ainulaadne keset raba ja sood asuv liivakallastega järv. Ulatuslikud alad ida- ja läänekaldal on liivased, mujal turbased. Järvest kirde pool leidub ka männimetsa. Kaldavööde on peaaegu tervenisti liivane. Sügavamal katab põhja kuni 1 m paksune muda kiht.
Järv toitub peamiselt sademetest. Järve vesi seguneb ja soojeneb suvel põhjani ning on ka üsna hapnikurikas. vee värvus varieerub helerohelise ja pruunikaskollase vahel, läbipaistvus on 1,5-2,0 m.
Taimestik on võrdlemisi vähene, liike keskmisel arvul - 18, nende hulgas mõningaid haruldusi. Ka zooplanktonis leidus 1968. a. hulk meil haruldasi liike.
Kaladest on kõige arvukamalt ahvenat; on saadud suuri, kuni 43 cm pikkusi ja 1,28 kg raskusi isendeid. Leidub ka särge, haugi ja kiiska.
Tänavjärve elustik sisaldab rohkesti haruldusi, mistõttu vajab erilist tähelepanu. /Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977/
Särg, haug, ahven, koger, harvemini linask, latikas. /Õngitsemine. Tln., 2003/
Allikad:
Pindala 138,8 ha; kaldajoon 5788 m, pikkus 2300 m, laius 830 m, keskmine sügavus 1,8 m, suurim sügavus 2,5 m
Valgala 4,7 km2
Keskpunkti koordinaadid:
Lääne-Eesti vesikond - Harju alamvesikond
Keskpunkti koordinaadid:
| Ristkoordinaat | Kraad, minut, sekund | |
| X | 6560365 | 59°10'53" N |
| Y | 489205 | 23°48'40" E |
Lääne-Eesti vesikond - Harju alamvesikond
Pehme- ja heledaveeline, poolhuumustoiteline
KKR kood: VEE2028300
KKR kood: VEE2028300
Tänavjärv. Foto: Priit Noogen/http://picasaweb.google.com
Ida-lääne suunas piklik järv, Nõvast 9 km kagus. Ta pindala on 136,9 ha, suurim sügavus 2,5 m, keskmine sügavus 1,8 m. Ainulaadne keset raba ja sood asuv liivakallastega järv. Ulatuslikud alad ida- ja läänekaldal on liivased, mujal turbased. Järvest kirde pool leidub ka männimetsa. Kaldavööde on peaaegu tervenisti liivane. Sügavamal katab põhja kuni 1 m paksune muda kiht.
Järv toitub peamiselt sademetest. Järve vesi seguneb ja soojeneb suvel põhjani ning on ka üsna hapnikurikas. vee värvus varieerub helerohelise ja pruunikaskollase vahel, läbipaistvus on 1,5-2,0 m.
Taimestik on võrdlemisi vähene, liike keskmisel arvul - 18, nende hulgas mõningaid haruldusi. Ka zooplanktonis leidus 1968. a. hulk meil haruldasi liike.
Kaladest on kõige arvukamalt ahvenat; on saadud suuri, kuni 43 cm pikkusi ja 1,28 kg raskusi isendeid. Leidub ka särge, haugi ja kiiska.
Tänavjärve elustik sisaldab rohkesti haruldusi, mistõttu vajab erilist tähelepanu. /Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977/
Järve idapoolses otsas on RMK puhkeplats: parkimine kuni 20 autole, 2 lõkkekohta, kuivkäimla, telkimisvõimalus.
Särg, haug, ahven, koger, harvemini linask, latikas. /Õngitsemine. Tln., 2003/
Allikad:
Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977