Otsingu tulemused:

1. Aadria meri
2. Aasia angersäga (Clarias batrachus)
3. Aavoja veehoidla (Ülejõe veehoidla)
4. Abakala (Ballerus ballerus)
5. Abiogenees
6. Adamson Amandus
7. aer
8. aerjalalised (kopepoodid)
9. Ahing (västar; angerjaahing)
10. Ahja jõgi (Tilleoja, Tille jõgi, Taevaskoja jõgi, Aarna jõgi)
11. Ahtuba
12. Ahven (Perca fluviatilis)
13. Ahvenajärv (Nelijärve Ahvenajärv, Aegviidu Ahvenajärv, Linaleo järv)
14. Aiauss
15. ainupõlvsed
16. Akuraid (Narcine)
17. Alajärv (Saaluse Alajärv, Saaluse järv, Kõverjärv, Veskijärv)
18. Alakonnu järv (Kuajärv, Alakonu järv, Alakunnu järv, Jussi järv)
19. albatrossid
20. Alkalitroofne järv (lubjatoiteline järv, allikatoiteline järv)
21. Allveevahimees
22. Amago (Oncorhynchus rhodorus)
23. Ameerika merikurat (Lophius americanus)
24. Amudarja
25. Amuur
26. Amuuri tuur (Acipenser schrenckii)
27. Anemomeeter
28. Angerja oja (Angerja jõgi)
29. Angerjaõngejada
30. Angerjas (Anguilla anguilla)
31. Angerjas (pärimus)
32. Angerjas jaapani köögis
33. Angerjasöömise ajaloost
34. Angerjaõngejada
35. Angersägad (Clarias)
36. Angulas
37. Anisakiaas (anisakidoos)
38. Anisakiidid (Anisakidae)
39. Anne kanal
40. Anšoovis ehk hamsa (Engraulis encrasicholus)
41. Anšoovislased (Engraulidae)
42. Anšoovistülka ehk anšooviskilu (Clupeonella engrauliformis)
43. Antagonism
44. Araabia meri
45. Arapaima
46. Arktika paalia ehk mägihõrnas (Salvelinus alpinus)
47. Arteesia vesi
48. Astelraid (Dasyatis)
49. Astelraid 2 (Bathytoshia)
50. Astelraid 3 (Hemitrygon),
51. Atla jõgi
52. Atla laht
53. Atlandi heeringas (Clupea harengus)
54. Atlandi koonhai (Rhizoprionodon terraenovae)
55. Atlandi minkhai (Paragaleus pectoralis)
56. Atlandi polaarhai (Somniosus microcephalus)
57. atraktant (atrahent)
58. Austraalia tuun ehk pikksaba-tuun (Thunnus tonggol)
59. Baikal
60. Balzer
61. Barramundi
62. Bass
63. Bellingshausen
64. Beluuga (Huso huso)
65. Bentaal
66. Bentos
67. Bete
68. Bete Krokodil
69. Biofilter
70. Bioturbatsioon
71. Birdeye
72. Birjussa
73. bissa
74. Botvinja
75. Brahmaputra
76. Briis
77. Buran (mootorsaan)
78. Canvey saare elukas
79. Castingu MM
80. Chessie (veekrüptiid USAs)
81. Cooki saared
82. Coruhi forell (Salmo coruhensis)
83. Creme
84. D.A.M.
85. Daing
86. Dirhami laht
87. Donburi
88. Doonau särg, ka neitsisärg (Rutilus virgo)
89. Ebisu (jaapani kalajumal)
90. Eesjärv (Tartussaare Eesjärv, Tartusaare järv, Ratassaare järv)
91. Eesti jõgede loend
92. Eesti järved
93. Eesti järvede loend
94. Eesti Kalur
95. Eesti lahed (tähestikuline loend)
96. Eesti Merekool
97. EFTTA
98. Elango, Julius
99. Emajõe Lodjaselts
100. Emajõgi (Suur-Emajõgi)
101. Emakala (Zoarces viviparus)
102. End, Albert Arvo
103. Endla järvestik
104. Erikson, Juhan (kalatööstur)
105. Erinarkid (Heteronarce)
106. Erm Vaike
107. Estonia järv (Estonia paisjärv, Hundiaugu paisjärv)
108. Euroopa ingelhai (Squatina squatina)
109. Euroopa kilu (Sprattus sprattus)
110. Fenkol (apteegitill)
111. Flambeau
112. Fotofoor
113. Friteerimine
114. Gangese jõehallhai (Glyphis gangeticus)
115. Garum ja liquamen
116. Gupi (Poecilia reticulata)
117. Haamerhai (Eusphyra blochii)
118. Haid kulinaarias
119. Hailiha nimekujud
120. Hakk-kala
121. Hallhaid (Carcharhinus)
122. Hammassärg (Rutilus frisii)
123. Harilaid
124. Harilik liivhai (Carcharias taurus)
125. Harilik meriangerjas (Conger conger)
126. Harilik merilohe (Trachinus draco)
127. Harilik mullauss (maauss)
128. Harilik pagrus (Pagrus pagrus)
129. Harilik taimen (Hucho taimen)
130. Harilik vasarhai (Sphyrna zygaena)
131. Harilik vihmauss ehk ööuss (Lumbricus terrestris)
132. Harjasliimukas (Hediste diversicolor)
133. Harju alamvesikond
134. Hauapüük
135. Haug püügikalana
136. Haug toidukalana
137. Heeringalised (Clupeiformes)
138. Heeringauss (Anisakis simplex, ka Anisakis marine)
139. Heeringlased (Clupeidae)
140. Heik (Hake) kalanimedes
141. Heintz Karl
142. Hensen, Victor
143. Hi-Lo
144. Hiiu-Kärdla kalameeste elust 1920-ndatel
145. Hobukaan (Haemopis sanguisuga)
146. Hobulaiuskraadid
147. Hollandi kaste
148. Homaarlased (Nephropidae)
149. Hulkharjasussid (Polychaeta)
150. Hõbekoger (Carassius gibelio)
151. Hõimkond
152. Hülgepüük
153. Iilastuli
154. Imiussid (Trematoda)
155. Invincible (Nilsu)
156. Jaala järv (Jala järv) [Kurtna järvestik]
157. Jaapani lahitshai (Hemitriakis japanica)
158. Jaapani saaghai (Pristiophorus japonicus)
159. Jahumardika vastne (jahuuss)
160. Johannes Vares
161. Jussi järved
162. Juust õngesöödana
163. Jõe-uusmudil (Neogobius fluviatilis)
164. Jõehallhaid (Glyphis)
165. Jõemõisa-Kaiu järvestik
166. Jõesilm (Lampetra fluviatilis)
167. Jõuga järvestik (Jõuküla järvestik)
168. Jägala jõgi (Kehra jõgi, Kiigumõisa jõgi, Kigumõisa jõgi)
169. Järveelustik ehk limnobios
170. Järvekoletised
171. Järvepää järv (Järvepera järv, Kahkva järv)
172. Jääpüük
173. Jäärauad
174. Kaanid (Hirudinea)
175. Kaarmise järv (Karmise järv)
176. Kaaviari ajaloost
177. Kaheksakant kõduuss (kõduuss, leheuss, samblauss)
178. Kahvamine
179. kalade loend H-K
180. kalade loend L-O
181. kalade loend P-T
182. kalade loend U-Ü
183. Kalakaitse ajalugu (Eesti)
184. Kalakasvatus
185. Kalakasvatus Eestis
186. Kalamüüdid ja müütilised kalad
187. Kalandus
188. Kalanduskoda
189. Kalaparv
190. Kalurite loitse ja ütlusi
191. Kaluuga (Huso dauricus)
192. Kapimaa kõblasnina (Callorhinchus capensis)
193. Karelestad (Hippoglossoides)
194. Kartul
195. Karujärv (Järumetsa järv, Järvemetsa järv)
196. Karula järved (artikkel Eesti Loodusest)
197. Kasari jõgi (Teenuse jõgi, Tiinuse jõgi, Sipa jõgi)
198. Kaspia tülka (Clupeonella caspia)
199. Kaspiasutt (Caspiomyzon wagneri)
200. Katsuobushi
201. Kaussjärv (Rõuge Mõisajärv)
202. Kavalla-kuningmakrell (Scomberomorus cavalla)
203. Kentsi järv (Aru paisjärv, Kentsi paisjärv, Annikoru järv)
204. Kidata konks
205. Kiidjärve veskijärv (Kiidjärve paisjärv)
206. Kiinide vastsed
207. Kiisk (pärimus)
208. Kilttursk e pikša (Melanogrammus aeglefinus)
209. Kilu nimelugu
210. Kinnine haspelrull
211. Kinnise rulli ehitus
212. Kirptirgu sidumise sõlm 1
213. kiviahvenlased (Serranidae)
214. Koerhailased (Scyliorhinidae)
215. Koger (Carassius carassius)
216. Kogred (Carassius)
217. konks (õngekonks)
218. Konkshammashai (Chaenogaleus macrostoma)
219. Koonhaid (Rhizoprionodon)
220. Koorküla järvestik
221. Kopskalad (Dipnoi)
222. Kosmoidsoomus
223. Kristivomer (Salvelinus namaycush)
224. Kuivatamine/vinnutamine
225. Kuldkala (Carassius auratus)
226. Kuningmakrellid (Scomberomorus)
227. Kura säär
228. Kuremaa järv (Kurema järv)
229. Kussie (jaapani järvekoletis)
230. Kuusamon Uistin Oy
231. Kuussaarõ järv (Kuussaare järv)
232. Kõhrkalad (Chondrichthyes)
233. Kõverjärv (Jussi Kõverjärv)
234. Kärbsed õngesöödana
235. Kärbsenukk (kärbsekookon)
236. Kärbsetõugud meditsiinis
237. Kärbsetõuk (kärbsevastne, vagel, oparõ¹)
238. Käsiõng
239. Kääbushai (Euprotomicrus bispinatus)
240. Lahtise rulli ehitus
241. Lahtise rulli pooli käik ja ristkerimine
242. Lahtise rulli vänt
243. Laisaba-lasnhai (Scoliodon laticaudus)
244. Lakerda (türgipärane soolakala)
245. Lambahanna järv (Lambasaba järv, Truuta järv) [Kooraste järvestik]
246. Landilugu: dr Heintz
247. Landilugu: Kuusamo puukala
248. Landilugu: Nilsu
249. Lasa järv [Koorküla järvestik]
250. Lasnhaid (Scoliodon)
251. Leemehai (Hypogaleus hyugaensis)
252. Leevi jõgi
253. Leivast õngesöödad
254. Leopard-nugishai (Triakis semifasciata)
255. Lestad (Platichthys)
256. Libekala
257. Liblikate röövikud
258. Liftahvenad (Helicolenus)
259. Lihlhamne (Lilla hamne, Kapulkerre)
260. Linajärv (Jõuga Linajärv, Jõugu järv, 3. Jõuküla järv)
261. Linajärv (Jussi Linajärv)
262. Linask (Tinca tinca)
263. Linné, Karl
264. Linnuroni (Ligula intestinalis)
265. Lintsabalased (Trichiuridae)
266. Logardraid 2 (Acroteriobatus)
267. Logardraid 3 (Pseudobatos)
268. Logardrailased (Rhinobatidae)
269. Lonthülged (Mirounga)
270. Loobu jõgi
271. Lophius budegassa (must merikurat)
272. Luts (Lota lota)
273. Läänemere heeringas ehk räim (Clupea harengus membras)
274. Läänemere tursk (Gadus morhua callarias)
275. Läänesaarte alamvesikond
276. maailma jõed (loend)
277. Maggot
278. Majak (kolhoos)
279. Makrellhauglased (Scomberesocidae)
280. Man
281. Mannasöödad
282. Maskraid (Neotrygon)
283. meduus
284. Merehaigus
285. Merekoletised
286. Meremeeste uskumused
287. Merihärg (Myoxocephalus quadricornis)
288. Merihärg, meripühvel, nolgus, võldas ja merivarblane rahvapärimuses
289. Merikeellased (Soleidae)
290. Merikogerlased (Sparidae)
291. Merikoha (Sander marinus)
292. Merikuradilised ehk õngitsejalised (Lophiiformes)
293. Merilest ehk atlandi merilest (Pleuronectes platessa)
294. Meriluts (Brosme brosme)
295. Merineitsi
296. Meripuugid (Scorpaena)
297. Merisiig (Coregonus lavaretus lavaretus)
298. Merisutt (Petromyzon marinus)
299. Merivarblane (Cyclopterus lumpus)
300. Merluusid (Merluccius)
301. Metsprussakas
302. Miiu
303. Moiva (Mallotus villosus)
304. Morilased (Moridae)
305. muda
306. Mudaelustik ehk pelon
307. Mussie (järvekoletis Kanadas)
308. Mussoon
309. Must marliin (Istiompax indica)
310. Mustatäpitõbi
311. Musthaid (Apristurus)
312. Mustjõe alamvesikond
313. Mustjärv (Jussi Mustjärv)
314. Mustjärv (Laanemetsa Mustjärv, Väike Savijärv, Kuussaare järv)
315. Mustjärv (Rohussaare Mustjärv; Rohusaare Mustjärv)
316. Mustjärv (Valguta Mustjärv)
317. Mõrrapüük
318. Mõõkkala (Xiphias gladius)
319. Männiku karjäärid (Männiku järvestik)
320. Määr, Aleksander
321. Mölder, August
322. Müütilised veeolendid
323. Naaskelraid (Pastinachus)
324. Nahknark (Crassinarke dormitor)
325. Naissaar
326. Narva veehoidla
327. Nasv
328. Navaaga (Eleginus nawaga)
329. Nelikant-kaldauss
330. Nelma täidetud magu (Eveeni kalaroog)
331. Niituimlutslased (Physidae)
332. Nirkhailased (Hemigaleidae)
333. Nohipalu Valgjärv (Valgejärv, Nohipalo Valgejärv, Nohipalo Valgõjärv, Valgõjärv)
334. Nolgus (Myoxocephalus scorpius)
335. Noodasjärv (Nuudasjärv, Nadasi järv)
336. Norra tursik (Trisopterus esmarkii)
337. Nuutraid (Himantura)
338. Näkk (eesti)
339. Oad, Jaan
340. Odahambune jõehallhai (Glyphis glyphis)
341. Odaninahai (Isogomphodon oxyrhynchus)
342. Ojamaa (Gotland)
343. Okasturilased (Notacanthidae)
344. ondatra (piisamrott, biisamrott)
345. Osmussaar
346. paneerimine
347. Paunküla veehoidla
348. Peen kõduuss
349. Peipsi alamvesikond
350. Pelagonija forell (Salmo pelagonicus)
351. Pettai, Elmar Voldemar
352. Phaya Naga (müütiline veekrüptiid)
353. Pigo (Rutilus pigus)
354. Pihklased (Myxini)
355. Pihtla kalakasvandus
356. Piim-koonhai (Rhizoprionodon acutus)
357. Piimjas soouss
358. Piiskopikala (bishop fish)
359. Pikkjärv (Jussi Pikkjärv)
360. Pikkuim-hallhai (Carcharhinus longimanus)
361. Pimenarkid (Typhlonarke)
362. Poi
363. Poola uss
364. Prespa forell (Salmo peristericus)
365. Prussakas ja tarakan
366. Psammon
367. Pullukala ehk liiperkala (Liparis liparis barbatus)
368. Punane vihmauss (pool-ööuss)
369. Purikalalased (Istiophoridae)
370. Purjus krevetid
371. Puukala (Kuusamo puukala)
372. Põhjavee-elustik
373. Põishüljes (Cystophora cristata)
374. Põltsamaa jõgi (Paala jõgi, Mustjõgi, Vakkjõgi; Vao jõgi, Vorsti jõgi, Ao jõgi, Piibe jõgi, Nava jõgi, Uusjõgi, Jõeküla jõgi, Rutikvere jõgi)
375. Põlula Kalakasvatuskeskus
376. Pärimus: Janutjärv (Janukjärv)
377. Pärimus: Kaussjärv
378. Pärimus: Lutsu järv
379. Pärimus: Otepää Pühajärv
380. Pärimus: Raudjärve kullapütt
381. Pärimus: Uhtjärv
382. Pärimus: Verijärv
383. Pärnu alamvesikond
384. Pärnu Kalakombinaat
385. Pärnu kalanduskool
386. Rabakonn
387. Rakfisk ehk norra hapukala
388. Ranna-laiuimhai (Lamiopsis temminckii)
389. rapped (ratked, rookmed, rooked, rööked, suljud, lidemed, sõtked, kitkud, kead, räid, rakid, rajud, räbud, rääsud, solkmed)
390. Rasvane sardinell (Sardinella longiceps)
391. Ratasjärv (Rõuge Ratasjärv, Rattajärv, Rattaaluse järv)
392. Reinvaldt, Edvin Leopold Rudolph
393. Reobiont
394. Riffhai (Triaenodon obesus)
395. Rihmsabaraid (Taeniura)
396. Rihmsabaraid 2 (Taeniurops),
397. Riikoja Heinrich
398. Ristkok, Jüri
399. Robalod (Centropomus)
400. Roheline mullauss
401. Rohukonn
402. Roigashammashai (Hemipristis elongata)
403. Roksi järv (Usseaia-alune järv, Niiduotsa järv, Krooksu järv) [Koorküla järvestik]
404. Rombkalad (Bothus)
405. Rombkalalased (Bothidae)
406. Roosa mullauss
407. Russalka
408. Rõbak Baltiki
409. Rõuge järvestik
410. Räimeõng
411. Rüükalad ehk plakodermid (Placodermi)
412. Saadjärv (Saadrejärv)
413. Saaghailised (Pristiophoriformes)
414. Sagrits, Richard
415. Sale guglunkhai (Gollum attenuatus)
416. Sammet, Jaak
417. Sannakji
418. Sardiin (Sardina pilchardus)
419. Sardiinid
420. Sardinellid (Sardinella)
421. Saunja laht
422. Seitsmes kopskala (Ompax spatuloides)
423. Sevrjuuga (Acipenser stellatus)
424. Sidrunhaid (Negaprion)
425. Siiad (Coregonus)
426. Siig - huvipüük Eestis
427. Siig spordikalana Skandinaavias
428. Silla järv (Konati järv, Konati-Silla karjäär, Konati karjäär, Mustjala karjäär)
429. Sinakas soouss
430. Sirpuim-nirkhai (Hemigaleus microstoma)
431. siugkonnalised (apoodid)
432. Soomuskuked (Lepidotrigla)
433. Soomuslest (Limanda limanda)
434. Sovetskaja Rodina (laev)
435. Spinningisti kaksteist käsku
436. Staratel
437. Storsjöni järve koletis (järvekoletis Rootsis)
438. Stroganina
439. Sump (kumm, pandur, märss)
440. Sumplaev
441. Susski, Vladimir
442. Suue
443. Suur hiidteib (Ptychocheilus grandis)
444. Suur mullauss
445. Suurallikas
446. Suurjärv (Jussi Suurjärv)
447. Suurjärv (Kooraste Suurjärv, Kooraste järv, Seegla järv)
448. Suursilm-tuun (Thunnus obesus)
449. Sõnnikuuss
450. Sälksilmhai (Loxodon macrorhinus)
451. Sääsevastne (surusääse vastne, motõll, matõll, mõll)
452. Südvester
453. Süvalest (Reinhardtius hippoglossoides)
454. Zoobentos
455. Taaliku sadam
456. Tabadusekepp
457. Tagajärv (Tartussaare Tagajärv; Kihmjärv, Kihmajärv)
458. Tainas angerjapüügiks
459. Tallinna Kalakombinaat
460. Tallinna Kutsekeskkool nr.1
461. Tallinna Merekolledž
462. Tamm, Friedrich
463. Tamula järv (Tamla järv)
464. Tatrakakud
465. Teibid (Leuciscus)
466. Temera (Temera hardwickii)
467. Tempura
468. Tiit Hunt. Eesti kalad
469. Tintlased (Osmeridae)
470. Tobiased (Ammodytes)
471. Tooder
472. Traaler
473. Traalnoot
474. Traalpüük
475. Triibuline poorhai (Poroderma africanum)
476. Triivpüük
477. Tuiu jõgi (Tuiu oja)
478. Tuletorn
479. Tume vihmauss
480. Turb (Squalius cephalus, ka Leuciscus cephalus)
481. Tursad (Gadus)
482. Tursamaks
483. Tursamaksa konserveerimine
484. Tursauss (Pseudoterranova decipiens)
485. Tuul
486. tuulekala (pärimus)
487. Tuur
488. Tuurlased (Acipenseridae)
489. Tõugjärv (Küünjärv)
490. Tõugussaare raba laugas
491. Tääk-vinkelhai (Oxynotus centrina)
492. Tömpkoon-tuur (Acipenser brevirostrum)
493. Tömpnina-hallhai (Carcharhinus leucas)
494. Ulgurai (Pteroplatytrygon violacea)
495. Unadon
496. Undiin
497. Urbukse järv (Urbuse järv)
498. Ussikonks (säärekidadega konks)
499. Uussarvhammas ehk austraalia kopskala ehk barramunda (Neoceratodus forsteri)
500. Vaikse ookeani idaheeringas (Clupea pallasii pallasii)
501. Vaikse ookeani tursk (Gadus macrocephalus)
502. Valge lasntuur (Scaphirhynchus albus)
503. Valgeamuur (Ctenopharyngodon idella)
504. Valgeninahai (Nasolamia velox)
505. Vaskjala veehoidla (Vaskjala paisjärv)
506. Vastne
507. Vene tuur (Acipenser gueldenstaedtii)
508. vesikond
509. Vigala jõgi (Koluvere jõgi, Konuvere jõgi, Konovere jõgi, Ingliste jõgi)
510. Vihmauslased (Lumbricidae)
511. Vihmauss (liigid)
512. Viidikas (Alburnus alburnus)
513. Viitina kuurits
514. Vimb (Vimba vimba)
515. Vinnutatud räimed
516. Viru alamvesikond
517. Voki järv (Vokijärv) [Kooraste järvestik]
518. Vunts-võllhai (Leptocharias smithii)
519. Võldas (Cottus gobio)
520. Võrtsjärve alamvesikond
521. Väheharjasussid
522. Vähilaadsed
523. väike meriahven (Sebastes viviparus)
524. Väike saagrai (Pristis clavata)
525. väike tobias (nigli, väiketobias)
526. Väikesuulest (Microstomus kitt)
527. Väinjärv (artikkel ajakirjas Kalastaja nr 23)
528. Väinjärv (Jussi Väinjärv, Jussi Veinjärv, Veinjärv)
529. Vöödiline kuningmakrell (Scomberomorus commerson)
530. Vöödiline odanina ehk vöödiline marliin (Kajikia audax)
531. Õlikook
532. Õngekonksu ajaloost
533. Õngitsemine+
534. Õnne lõhe
535. Äntu järved
536. Ülemiste järv
537. Ümarmudil (Neogobius melanostomus)
538. Yam (mere ja kaose jumal)
muuda otsingut | sulge otsinguaken

Tamula järv (Tamla järv)

Tamula järv, ka Tamla järv

Võrumaal Võru linna ja Võru valla Roosisaare ja Võlsi külade juures  asuv looduslik järv. Avalik veekogu
Järve suubub Meegomäe oja; järvest lähtub Vahejõgi.

Veepeegli pindala 211 ha, kaldajoon 6465 m, pikkus 2080 m, laius 1560 m, keskmine sügavus 4,2 m, suurim sügavus 7,5 m. 
Maht 9715 tuhat m3. Valgala 14 km2.

Keskpunkti koordinaadid:
  Ristkoordinaat  Kraad, minut, sekund 
6414827 57°50'22" N 
677239 26°59'5" E 

Ida-Eesti vesikond - Peipsi alamvesikond
Keskmise karedusega, kihistumata; kalgiveeline, rohketoiteline
KKR kood: VEE2126200

tamula - tamula järv kevad 2010
Tamula järv. Foto: Nikolai Saduro /kalale.ee

Võru linnast vahetult edela pool olev ida-lääne suunas ovaalne järv. Ta absoluutne kõrgus on 69,1 m, pindala 231,3 ha, sügavus 7,5 m (keskmine sügavus 4,2 m); kõige sügavam on järv keskosast kirde pool. J. Käisi andmeil ulatus järv varem kagus kuni praeguse Võru raudteejaamani, põhjas kuni Kirumpää linnuse varemeteni, ümbritsedes poolrõngana praeguse Võru asukohta. Loodest järve ulatuv poolsaar - Roosisaar - oli varem nähtavasti saar. Aastail 1933-34, seoses nn. Itaalia kanali kaevamisega, alanes järve veetase umbes 1 m võrra. Järve vähenemine on jätkunud kuni viimase ajani. Kaldad on madalad, enamasti mudased. Ainult Võru linna kohal on liivast kallast, lõunas kohati savist kallast. Järve põhja katab enamasti paks (järve loodeosas üle 2 m) kiht väävelvesiniku lõhnaga muda. Linna kohal on ka kruusaseid-kiviseid kohti. K. Veberi andmeil leidub järves setteid 100 ha suurusel alal, kihi keskmine paksus on 1,3 m. Järve ümbruses on enam kui 150 ha suurusel alal järvelupja. Nagu näitavad R. Männili ja R. Pirruse uurimised, on järvemuda all kõikjal järvelupja; sellest nähtub, et järv on olnud varem lubjatoiteline. Järvest on leitud ürgveise sarvetükke.
Tamula järv on võrdlemisi vähese läbivooluga. Põhiline sissevool toimub Kubija oja kaudu, lisaks mõned kraavid. Väljavool on Võhandusse. Veetase kõigub aastas 1 m ulatuses.

Vesi on kollakasroheline, vähese läbipaistvusega (0,8-1,2 m). Vesi ei ole eriti tugevasti kihistunud. Kuigi talvist ummuksile jäämist ei ole täheldatud, võib siiski oletada, et gaasire¼iim talvel halveneb.

Taimestikku oli 1957. ja 1973. a. järves keskmisel hulgal. Taimeliike leiti 27, nende hulgas leidus vähesel hulgal haruldasi taimi - väikest penikeelt ja haneheina. Füto- ja zooplanktonit ning põhjaloomastikku on rohkesti. Järve elustikku on lisandunud rändkarp.

Kalastikus domineerivad latikas, ahven ja särg, üsna arvukalt on ka haugi, kiiska ja koha. Leidub viidikar, säinast, roosärge, linaskit, lutsu, kokre, angerjat, võldast, nurgu, teibi, rünti, turba, hinku, vingerjat ja luukaritsat. Koha kasvab järves 10 kiloseks.

A. Järvekülje andmeil oli Tamula 19. sajandi lõpul ka üks meie paremaid vähijärvi. Aastal 1897 tõid aga Saksa vähikaupmehed nakatatud püünistega Tamulasse vähikatku.

Veelinde on Tamula järvel üsna rohkesti. Kõige arvukam ujulind on tuttpütt, esinevad lauk (vesikana), sinikael- ja rägapart, kalakajakas ja jõgitiir, rootsiitsitaja, kõrkja-roolind, hüüp jt.

Järve kirdekaldal asuv Võru park on võetud looduskaitse alla. 

Tamula järve läänekaldal Roosisaare poolsaarel on noorema kiviaja asulakoht. Siin on elatud II aastatuhande esimesel poolel. Peale mitmesuguste tarbe- ja sõjariistade on asulakohalt leitud siinsetes paikades elutsenud loomade - ürgveise, sookilpkonna ja metskassi luid.
Tamula järv on andnud ainet ka rahvaloomingule.Enamasti käsitlevad muistendid Tamulat ja Vagulat koos. Jutustatakse mõlema järve rändamisest, sellest kuidas nad endile nime said, Tamulas elavast Vanapaganast jne.
 /Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977/

Esineb ahven, haug, latikas, särg, nurg, viidikas, luts, roosärg, kiisk, koha, koger, linask, angerjas. /Õngitsemine. Tln., 2003/

Allikad:
Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977
http://register.keskkonnainfo.ee
http://loodus.keskkonnainfo.ee

Vaata lisaks:

Pärimus: Vagula ja Tamula
Pärimus: Tamula järv
Kalale.ee KIK