Särgjärv (Jõemõisa Särgjärv)

Pindala: 6,6ha
Kaldajoone pikkus: 994m
Veevahetuse skaala: nõrk (> 0,5 kuni 2)

Kaardi andmed GPS-i tarvis:
Lat: 58.6488889
Long: 26.8763889

Kuidas sõitaKaart - kuidas sõita

Särgjärv (Jõemõisa Särgjärv)

Jgevamaal, Saare vallas, Pedassaare küla lähedal asuv looduslik järv. Avalik veekogu
Paikneb Kääpa maastikukaitsealal

Pindala 6,6 ha, kaldajoon 994 m, pikkus 390 m, laius 250 m

Keskpunkti koordinaadid:
Ristkoordinaat Kraad, minut, sekund
X 6504530 58°38'54" N
Y 666933 26°52'34" E

Ida-Eesti vesikond - Peipsi alamvesikond
Keskmise karedusega, kihistumata; kalgiveeline, segatoiteline
KKR kood: VEE2057700

Jemisa järvest ligikaudu 2 km idas Seru metsades asetsev 7,1 ha suurune veekogu. Krgus meretasemest 43,7 m. Järv on erakordselt madalaveeline (suurim sügavus idakalda juures 0,6 m), aga kerge lood vajub lendmudas kergesti 2,5 m sügavusele. Järve krval on tsikus 1 m sügavune järvega ühenduses olev veesoon. Tuntud hüdrobioloog M. zur Mühlen, kes pidas järve üheks huvitavamaks omaaegsel Liivimaal, sai järve vee sügavuseks 3 jalga (umbes 90 cm). Veepeeglit ümbritseb keskmiselt paarikümne meetri laiune tsikuriba. Kaugemal piirab järve raba, mis eemal asendub metsaga.

Järve phja katab paks, pealt rohekas (sügavamal oran¾i värvusega) gaasirikas mudakiht, mis on tekkinud peamiselt vetikatest. M. zur Mühlen on saanud mudakihi paksuseks 21 jalga (6,3 m).

Särgjärv toitub sademetest, soo- ja allikaveest. Väljavooluks on Särgjärve lunakaldalt laudtammiga suletud oja, mis viib vee Kaiu järve suubuvasse Alajkke.

Särgjärve rohekaskollane vesi on phjani läbipaistev. Phjamudast kerkib pidevalt üles gaasi- (arvatavasti metaani-) mulle. Talvine re¾iim on ebasoodus; üsna sageli jääb järv ummuksile.

Veetaimestik järves peaaegu puudub, planktonit samuti vähe. M. zur Mühlen mainib järvekäsna. Kalastik koosneb peamiselt särjest ja kogrest, leiduvat ka ahvenat ja linaskit. Järvel esineb parte.

Oma eripära tttu on järv üsna suure teadusliku väärtusega. /Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977/

Madal veekogu. Esinevad koger, linask, ahven, särg. /ngitsemine. Tln., 2003/

Allikad:
Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977
http://register.keskkonnainfo.ee
http://loodus.keskkonnainfo.ee
Kalale.ee KIK