Otsingu tulemused:

1. Aadria meri
2. Aafrikaparrakad (Enteromius) 2
3. Aasia angersäga (Clarias batrachus)
4. Aavoja veehoidla (Ülejõe veehoidla)
5. Abakala (Ballerus ballerus)
6. Abiogenees
7. Adamson Amandus
8. aer
9. aerjalalised (kopepoodid)
10. Ahing (västar; angerjaahing)
11. Ahja jõgi (Tilleoja, Tille jõgi, Taevaskoja jõgi, Aarna jõgi)
12. Ahtuba
13. Ahven (Perca fluviatilis)
14. Ahvenajärv (Nelijärve Ahvenajärv, Aegviidu Ahvenajärv, Linaleo järv)
15. Aiauss
16. ainupõlvsed
17. Akuraid (Narcine)
18. Alajärv (Saaluse Alajärv, Saaluse järv, Kõverjärv, Veskijärv)
19. Alakonnu järv (Kuajärv, Alakonu järv, Alakunnu järv, Jussi järv)
20. albatrossid
21. Alkalitroofne järv (lubjatoiteline järv, allikatoiteline järv)
22. Allveevahimees
23. Amago (Oncorhynchus rhodorus)
24. Ameerika merikurat (Lophius americanus)
25. Amudarja
26. Amuur
27. Amuuri tuur (Acipenser schrenckii)
28. Anemomeeter
29. Angerja oja (Angerja jõgi)
30. Angerjaõngejada
31. Angerjas (Anguilla anguilla)
32. Angerjas (pärimus)
33. Angerjas jaapani köögis
34. Angerjasöömise ajaloost
35. Angerjaõngejada
36. Angersägad (Clarias)
37. Angulas
38. Anisakiaas (anisakidoos)
39. Anisakiidid (Anisakidae)
40. Anne kanal
41. Anšoovis ehk hamsa (Engraulis encrasicholus)
42. Anšoovislased (Engraulidae)
43. Anšoovistülka ehk anšooviskilu (Clupeonella engrauliformis)
44. Antagonism
45. Araabia meri
46. Arapaima
47. Arktika paalia ehk mägihõrnas (Salvelinus alpinus)
48. Arteesia vesi
49. Astelraid (Dasyatis)
50. Astelraid 2 (Bathytoshia)
51. Astelraid 3 (Hemitrygon),
52. Astelraid 6 (Fontitrygon)
53. Atla jõgi
54. Atla laht
55. Atlandi heeringas (Clupea harengus)
56. Atlandi koonhai (Rhizoprionodon terraenovae)
57. Atlandi minkhai (Paragaleus pectoralis)
58. Atlandi musthai (Apristurus laurussonii)
59. Atlandi polaarhai (Somniosus microcephalus)
60. Atlandiraid (Atlantoraja)
61. atraktant (atrahent)
62. Austraalia tuun ehk pikksaba-tuun (Thunnus tonggol)
63. Baikal
64. Balzer
65. Barramundi
66. Bass
67. Bellingshausen
68. Beluuga (Huso huso)
69. Bentaal
70. Bentos
71. Bete
72. Bete Krokodil
73. Biofilter
74. Bioturbatsioon
75. Birdeye
76. Birjussa
77. bissa
78. Borneo jõehallhai (Glyphis fowlerae)
79. Botvinja
80. Brahmaputra
81. Briis
82. Buran (mootorsaan)
83. Canvey saare elukas
84. Castingu MM
85. Chessie (veekrüptiid USAs)
86. Cooki saared
87. Coruhi forell (Salmo coruhensis)
88. Cousseau süvarai (Bathyraja cousseauae)
89. Creme
90. D.A.M.
91. Daing
92. Dirhami laht
93. Donburi
94. Doonau särg, ka neitsisärg (Rutilus virgo)
95. Ebabootsiad (Parabotia)
96. Ebisu (jaapani kalajumal)
97. Eesjärv (Tartussaare Eesjärv, Tartusaare järv, Ratassaare järv)
98. Eesti jõgede loend
99. Eesti järved
100. Eesti järvede loend
101. Eesti Kalur
102. Eesti lahed (tähestikuline loend)
103. Eesti Merekool
104. EFTTA
105. Elango, Julius
106. Emajõe Lodjaselts
107. Emajõgi (Suur-Emajõgi)
108. Emakala (Zoarces viviparus)
109. End, Albert Arvo
110. Endla järvestik
111. Erikson, Juhan (kalatööstur)
112. Erinarkid (Heteronarce)
113. Erm Vaike
114. Estonia järv (Estonia paisjärv, Hundiaugu paisjärv)
115. Euroopa ingelhai (Squatina squatina)
116. Euroopa kilu (Sprattus sprattus)
117. Fenkol (apteegitill)
118. Flambeau
119. Fotofoor
120. Friteerimine
121. Gangese jõehallhai (Glyphis gangeticus)
122. Garum ja liquamen
123. Gupi (Poecilia reticulata)
124. Haamerhai (Eusphyra blochii)
125. Haid kulinaarias
126. Hailiha nimekujud
127. Hakk-kala
128. Hallhaid (Carcharhinus)
129. Hammassärg (Rutilus frisii)
130. Harilaid
131. Harilik liivhai (Carcharias taurus)
132. Harilik meriangerjas (Conger conger)
133. Harilik merilohe (Trachinus draco)
134. Harilik mullauss (maauss)
135. Harilik pagrus (Pagrus pagrus)
136. Harilik samethai (Zameus squamulosus)
137. Harilik taimen (Hucho taimen)
138. Harilik vasarhai (Sphyrna zygaena)
139. Harilik vihmauss ehk ööuss (Lumbricus terrestris)
140. Harjasliimukas (Hediste diversicolor)
141. Harju alamvesikond
142. Hauapüük
143. Haug püügikalana
144. Haug toidukalana
145. Haugasraid (Aetobatus)
146. Heeringalised (Clupeiformes)
147. Heeringauss (Anisakis simplex, ka Anisakis marine)
148. Heeringlased (Clupeidae)
149. Heik (Hake) kalanimedes
150. Heintz Karl
151. Heleraid (Leucoraja)
152. Hensen, Victor
153. Hi-Lo
154. Hiid-vasarhai (Sphyrna mokarran)
155. Hiinatrullid (Yunnanilus)
156. Hiiu-Kärdla kalameeste elust 1920-ndatel
157. Hink, harilik hink (Cobitis taenia)
158. Hobukaan (Haemopis sanguisuga)
159. Hobulaiuskraadid
160. Hollandi kaste
161. Homaarlased (Nephropidae)
162. Hulkharjasussid (Polychaeta)
163. Hõbekoger (Carassius gibelio)
164. Hõimkond
165. Hämarhaid (Scymnodalatias)
166. Hülgepüük
167. Iilastuli
168. Imiussid (Trematoda)
169. Indo-Vaikne ookeaniala
170. Invincible (Nilsu)
171. Irrawaddy jõehallhai (Glyphis siamensis)
172. Jaala järv (Jala järv) [Kurtna järvestik]
173. Jaapani koger (Carassius cuvieri)
174. Jaapani lahitshai (Hemitriakis japanica)
175. Jaapani saaghai (Pristiophorus japonicus)
176. Jahumardika vastne (jahuuss)
177. Johannes Vares
178. Jussi järved
179. Juust õngesöödana
180. Jõe-uusmudil (Neogobius fluviatilis)
181. Jõehallhaid (Glyphis)
182. Jõemõisa-Kaiu järvestik
183. Jõesilm (Lampetra fluviatilis)
184. Jõuga järvestik (Jõuküla järvestik)
185. Jägala jõgi (Kehra jõgi, Kiigumõisa jõgi, Kigumõisa jõgi)
186. Jämesabaraid (Urolophus)
187. Järveelustik ehk limnobios
188. Järvekoletised
189. Järvepää järv (Järvepera järv, Kahkva järv)
190. Jäseraid (Cruriraja)
191. Jääpüük
192. Jäärauad
193. Kaanid (Hirudinea)
194. Kaarmise järv (Karmise järv)
195. Kaaviari ajaloost
196. Kaheksakant kõduuss (kõduuss, leheuss, samblauss)
197. Kahvamine
198. Kalakaitse ajalugu (Eesti)
199. Kalakaste
200. Kalakasvatus
201. Kalakasvatus Eestis
202. Kalamüüdid ja müütilised kalad
203. Kalandus
204. Kalanduskoda
205. Kalaparv
206. Kalurite loitse ja ütlusi
207. Kaluuga (Huso dauricus)
208. Kapimaa kõblasnina (Callorhinchus capensis)
209. Karelestad (Hippoglossoides)
210. Kartul
211. Karujärv (Järumetsa järv, Järvemetsa järv)
212. Karula järved (artikkel Eesti Loodusest)
213. Kasari jõgi (Teenuse jõgi, Tiinuse jõgi, Sipa jõgi)
214. Kaspia tülka (Clupeonella caspia)
215. Kaspiasutt (Caspiomyzon wagneri)
216. Katsuobushi
217. Kaussjärv (Rõuge Mõisajärv)
218. Kavalla-kuningmakrell (Scomberomorus cavalla)
219. Kentsi järv (Aru paisjärv, Kentsi paisjärv, Annikoru järv)
220. Kidata konks
221. Kiidjärve veskijärv (Kiidjärve paisjärv)
222. Kiinide vastsed
223. Kiisk (pärimus)
224. Kilttursk e pikša (Melanogrammus aeglefinus)
225. Kilu nimelugu
226. Kinnine haspelrull
227. Kinnise rulli ehitus
228. Kirptirgu sidumise sõlm 1
229. kiviahvenlased (Serranidae)
230. Kivitrullingud (Nemacheilus)
231. Koerhaid (Scyliorhinus)
232. Koerhailased (Scyliorhinidae)
233. Koger (Carassius carassius)
234. Kogred (Carassius)
235. Koibraid (Sinobatis)
236. konks (õngekonks)
237. Konkshammashai (Chaenogaleus macrostoma)
238. Koonhaid (Rhizoprionodon)
239. Koorküla järvestik
240. Kopskalad (Dipnoi)
241. Kosmoidsoomus
242. Kristivomer (Salvelinus namaycush)
243. Kuivatamine/vinnutamine
244. Kuldkala (Carassius auratus)
245. Kuningmakrellid (Scomberomorus)
246. Kura säär
247. Kuremaa järv (Kurema järv)
248. Kussie (jaapani järvekoletis)
249. Kuusamon Uistin Oy
250. Kuussaarõ järv (Kuussaare järv)
251. Kõhrkalad (Chondrichthyes)
252. Kõverjärv (Jussi Kõverjärv)
253. Kärbsed õngesöödana
254. Kärbsenukk (kärbsekookon)
255. Kärbsetõugud meditsiinis
256. Kärbsetõuk (kärbsevastne, vagel, oparõ¹)
257. Kärphaid (Mustelus)
258. Kärsshingud (Acantopsis)
259. Käsiõng
260. Kääbushai (Euprotomicrus bispinatus)
261. Käärtrullid (Schistura) 2
262. Käärtrullid (Schistura) 3
263. Lahtise rulli ehitus
264. Lahtise rulli pooli käik ja ristkerimine
265. Lahtise rulli vänt
266. Laisaba-lasnhai (Scoliodon laticaudus)
267. Lakerda (türgipärane soolakala)
268. Lambahanna järv (Lambasaba järv, Truuta järv) [Kooraste järvestik]
269. Landilugu: dr Heintz
270. Landilugu: Kuusamo puukala
271. Landilugu: Nilsu
272. Lasa järv [Koorküla järvestik]
273. Lasnhaid (Scoliodon)
274. Leemehai (Hypogaleus hyugaensis)
275. Leevi jõgi
276. Leivast õngesöödad
277. Leopard-nugishai (Triakis semifasciata)
278. Leopard-poorhai (Poroderma pantherinum)
279. Lepamaim, harilik lepamaim (Phoxinus phoxinus)
280. Lestad (Platichthys)
281. Libekala
282. Liblikate röövikud
283. Liblikraid (Gymnura)
284. Liftahvenad (Helicolenus)
285. Lihlhamne (Lilla hamne, Kapulkerre)
286. Linajärv (Jõuga Linajärv, Jõugu järv, 3. Jõuküla järv)
287. Linajärv (Jussi Linajärv)
288. Linask (Tinca tinca)
289. Linné, Karl
290. Linnuroni (Ligula intestinalis)
291. Lintsabalased (Trichiuridae)
292. Logardraid 2 (Acroteriobatus)
293. Logardraid 3 (Pseudobatos)
294. Logardrailased (Rhinobatidae)
295. Lonthülged (Mirounga)
296. Loobu jõgi
297. Lophius budegassa (must merikurat)
298. Lucifer-tumehai (Etmopterus lucifer)
299. Luts (Lota lota)
300. Lõunaraid (Zearaja)
301. Läänemere heeringas ehk räim (Clupea harengus membras)
302. Läänemere tursk (Gadus morhua callarias)
303. Läänesaarte alamvesikond
304. maailma jõed (loend)
305. Maggot
306. Majak (kolhoos)
307. Makrellhauglased (Scomberesocidae)
308. Man
309. Mannasöödad
310. Maskraid (Neotrygon)
311. meduus
312. Merehaigus
313. Merekoletised
314. Meremeeste uskumused
315. Merihärg (Myoxocephalus quadricornis)
316. Merihärg, meripühvel, nolgus, võldas ja merivarblane rahvapärimuses
317. Merikeellased (Soleidae)
318. Merikogerlased (Sparidae)
319. Merikoha (Sander marinus)
320. Merikuradilised ehk õngitsejalised (Lophiiformes)
321. Merilest ehk atlandi merilest (Pleuronectes platessa)
322. Meriluts (Brosme brosme)
323. Merineitsi
324. Meripuugid (Scorpaena)
325. Merisiig (Coregonus lavaretus lavaretus)
326. Merisutt (Petromyzon marinus)
327. Merivarblane (Cyclopterus lumpus)
328. Merluusid (Merluccius)
329. Metsprussakas
330. Miiu
331. Moiva (Mallotus villosus)
332. Mokkparrakad (Labeobarbus)
333. Morilased (Moridae)
334. muda
335. Mudaelustik ehk pelon
336. Mudamaim (Leucaspius delineatus)
337. Mussie (järvekoletis Kanadas)
338. Mussoon
339. Must marliin (Istiompax indica)
340. Mustatäpitõbi
341. Musthaid (Apristurus)
342. Mustjõe alamvesikond
343. Mustjärv (Jussi Mustjärv)
344. Mustjärv (Laanemetsa Mustjärv, Väike Savijärv, Kuussaare järv)
345. Mustjärv (Rohussaare Mustjärv; Rohusaare Mustjärv)
346. Mustjärv (Valguta Mustjärv)
347. Mõrrapüük
348. Mõõkkala (Xiphias gladius)
349. Mägiründid (Psilorhynchus)
350. Männiku karjäärid (Männiku järvestik)
351. Määr, Aleksander
352. Mölder, August
353. Müütilised veeolendid
354. Naaskelraid (Pastinachus)
355. Nahknark (Crassinarke dormitor)
356. Naissaar
357. Narva veehoidla
358. Nasv
359. Navaaga (Eleginus nawaga)
360. Nelikant-kaldauss
361. Nelma täidetud magu (Eveeni kalaroog)
362. Niituimlutslased (Physidae)
363. Nirkhailased (Hemigaleidae)
364. Nohipalu Valgjärv (Valgejärv, Nohipalo Valgejärv, Nohipalo Valgõjärv, Valgõjärv)
365. Nolgus (Myoxocephalus scorpius)
366. Noodasjärv (Nuudasjärv, Nadasi järv)
367. Norra tursik (Trisopterus esmarkii)
368. Nugishaid (Triakis)
369. Nuutraid (Himantura)
370. Näkk (eesti)
371. Oad, Jaan
372. Odahambune jõehallhai (Glyphis glyphis)
373. Odaninahai (Isogomphodon oxyrhynchus)
374. Ogahaid (Squalus)
375. Ogasilmad (Pangio)
376. Ojamaa (Gotland)
377. Okasturilased (Notacanthidae)
378. Okishaid (Centroscyllium)
379. ondatra (piisamrott, biisamrott)
380. Osmussaar
381. Pakssabaraid (Trygonoptera)
382. paneerimine
383. Paunküla veehoidla
384. Peen kõduuss
385. Peipsi alamvesikond
386. Pelagonija forell (Salmo pelagonicus)
387. Pettai, Elmar Voldemar
388. Phaya Naga (müütiline veekrüptiid)
389. Pigo (Rutilus pigus)
390. Pihklased (Myxini)
391. Pihtla kalakasvandus
392. Piikraid (Urobatis)
393. Piim-koonhai (Rhizoprionodon acutus)
394. Piimjas soouss
395. Piiskopikala (bishop fish)
396. Pikkjärv (Jussi Pikkjärv)
397. Pikkuim-hallhai (Carcharhinus longimanus)
398. Pimenarkid (Typhlonarke)
399. Pisigalaksid (Brachygalaxias)
400. Poi
401. Poisurogahaid (Cirrhigaleus)
402. Polaarhaid (Somniosus)
403. Poola uss
404. Prespa forell (Salmo peristericus)
405. Prussakas ja tarakan
406. Psammon
407. Pullukala ehk liiperkala (Liparis liparis barbatus)
408. Punane vihmauss (pool-ööuss)
409. Purikalalased (Istiophoridae)
410. Purjus krevetid
411. Puukala (Kuusamo puukala)
412. Põhjavee-elustik
413. Põishüljes (Cystophora cristata)
414. Põltsamaa jõgi (Paala jõgi, Mustjõgi, Vakkjõgi; Vao jõgi, Vorsti jõgi, Ao jõgi, Piibe jõgi, Nava jõgi, Uusjõgi, Jõeküla jõgi, Rutikvere jõgi)
415. Põlula Kalakasvatuskeskus
416. Pärimus: Janutjärv (Janukjärv)
417. Pärimus: Kaussjärv
418. Pärimus: Lutsu järv
419. Pärimus: Otepää Pühajärv
420. Pärimus: Raudjärve kullapütt
421. Pärimus: Uhtjärv
422. Pärimus: Verijärv
423. Pärnu alamvesikond
424. Pärnu Kalakombinaat
425. Pärnu kalanduskool
426. Rabakonn
427. Raid (Raja)
428. Rakfisk ehk norra hapukala
429. Ranna-laiuimhai (Lamiopsis temminckii)
430. rapped (ratked, rookmed, rooked, rööked, suljud, lidemed, sõtked, kitkud, kead, räid, rakid, rajud, räbud, rääsud, solkmed)
431. Rasvane sardinell (Sardinella longiceps)
432. Ratasjärv (Rõuge Ratasjärv, Rattajärv, Rattaaluse järv)
433. Reinvaldt, Edvin Leopold Rudolph
434. Reobiont
435. Riffhai (Triaenodon obesus)
436. Rihmsabaraid (Taeniura)
437. Rihmsabaraid 2 (Taeniurops),
438. Riikoja Heinrich
439. Ristkok, Jüri
440. Robalod (Centropomus)
441. Roheline mullauss
442. Rohukonn
443. Roigashammashai (Hemipristis elongata)
444. Roksi järv (Usseaia-alune järv, Niiduotsa järv, Krooksu järv) [Koorküla järvestik]
445. Rombkalad (Bothus)
446. Rombkalalased (Bothidae)
447. Roosa mullauss
448. Rousselle aafrikaparrak (Enteromius roussellei)
449. Ruske käärtrull (Schistura russa)
450. Russalka
451. Rõbak Baltiki
452. Rõuge järvestik
453. Räimeõng
454. Rüükalad ehk plakodermid (Placodermi)
455. Saadjärv (Saadrejärv)
456. Saaghailised (Pristiophoriformes)
457. Saagsabahaid (Galeus)
458. Sagrits, Richard
459. Sale guglunkhai (Gollum attenuatus)
460. Sammet, Jaak
461. Sannakji
462. Sardiin (Sardina pilchardus)
463. Sardiinid
464. Sardinellid (Sardinella)
465. Saunja laht
466. Seitsmes kopskala (Ompax spatuloides)
467. Sevrjuuga (Acipenser stellatus)
468. Sidrunhaid (Negaprion)
469. Siiad (Coregonus)
470. Siig - huvipüük Eestis
471. Siig spordikalana Skandinaavias
472. Sile tumehai (Etmopterus bigelowi)
473. Silla järv (Konati järv, Konati-Silla karjäär, Konati karjäär, Mustjala karjäär)
474. Sinakas soouss
475. Sirpuim-nirkhai (Hemigaleus microstoma)
476. siugkonnalised (apoodid)
477. Soomuskuked (Lepidotrigla)
478. Soomuslest (Limanda limanda)
479. Soomuspeahingud (Lepidocephalichthys)
480. Sovetskaja Rodina (laev)
481. Spinningisti kaksteist käsku
482. Staratel
483. Storsjöni järve koletis (järvekoletis Rootsis)
484. Stroganina
485. Sump (kumm, pandur, märss)
486. Sumplaev
487. Susski, Vladimir
488. Suue
489. Suur hiidteib (Ptychocheilus grandis)
490. Suur mullauss
491. Suur tumehai (Etmopterus princeps)
492. Suur vasarhai (Sphyrna lewini)
493. Suurallikas
494. Suurjärv (Jussi Suurjärv)
495. Suurjärv (Kooraste Suurjärv, Kooraste järv, Seegla järv)
496. Suursilm-tuun (Thunnus obesus)
497. Sõnnikuuss
498. Sälksilmhai (Loxodon macrorhinus)
499. Sääsevastne (surusääse vastne, motõll, matõll, mõll)
500. Südvester
501. Sünkraid (Amblyraja)
502. Süvahaid (Centroscymnus)
503. Süvalest (Reinhardtius hippoglossoides)
504. Süvaraid (Bathyraja)
505. Šelfihaid (Halaelurus)
506. Zoobentos
507. Taaliku sadam
508. Tabadusekepp
509. Tagajärv (Tartussaare Tagajärv; Kihmjärv, Kihmajärv)
510. Tainas angerjapüügiks
511. Tallinna Kalakombinaat
512. Tallinna Kutsekeskkool nr.1
513. Tallinna Merekolledž
514. Tamm, Friedrich
515. Tamula järv (Tamla järv)
516. Tatrakakud
517. Temera (Temera hardwickii)
518. Tempura
519. Tiit Hunt. Eesti kalad
520. Tintlased (Osmeridae)
521. Tippviidikad (Alburnoides)
522. Tobiased (Ammodytes)
523. Tooder
524. Traaler
525. Traalnoot
526. Traalpüük
527. Triibuline poorhai (Poroderma africanum)
528. Triivpüük
529. Trulling, harilik trulling (Barbatula barbatula)
530. Trullinglased (Nemacheilidae)
531. Trullingud (Barbatula)
532. Tuiu jõgi (Tuiu oja)
533. Tuletorn
534. Tume vihmauss
535. Tumehaid (Etmopterus)
536. Turb (Squalius cephalus, ka Leuciscus cephalus)
537. Tursad (Gadus)
538. Tursamaks
539. Tursamaksa konserveerimine
540. Tursauss (Pseudoterranova decipiens)
541. Tuul
542. tuulekala (pärimus)
543. Tuur
544. Tuurlased (Acipenseridae)
545. Tõugjärv (Küünjärv)
546. Tõugussaare raba laugas
547. Tääk-vinkelhai (Oxynotus centrina)
548. Tääkraid (Urotrygon)
549. Tömpkoon-tuur (Acipenser brevirostrum)
550. Tömpnina-hallhai (Carcharhinus leucas)
551. Ukraina (baaslaev)
552. Ulgurai (Pteroplatytrygon violacea)
553. Unadon
554. Und
555. Undiin
556. Urbukse järv (Urbuse järv)
557. Ussikonks (säärekidadega konks)
558. Ussuuri siig (Coregonus ussuriensis)
559. Uussarvhammas ehk austraalia kopskala ehk barramunda (Neoceratodus forsteri)
560. Vaikse ookeani idaheeringas (Clupea pallasii pallasii)
561. Vaikse ookeani tursk (Gadus macrocephalus)
562. Valge lasntuur (Scaphirhynchus albus)
563. Valgeamuur (Ctenopharyngodon idella)
564. Valgeninahai (Nasolamia velox)
565. Valgepõsk-hallhai (Carcharhinus dussumieri)
566. Valgepõsk-hallhai 2 (Carcharhinus tjutjot)
567. Vasarhaid (Sphyrna)
568. Vaskjala veehoidla (Vaskjala paisjärv)
569. Vastne
570. Vene tuur (Acipenser gueldenstaedtii)
571. vesikond
572. Vigala jõgi (Koluvere jõgi, Konuvere jõgi, Konovere jõgi, Ingliste jõgi)
573. Vihmauslased (Lumbricidae)
574. Vihmauss (liigid)
575. Viidikas ehk harilik viidikas (Alburnus alburnus)
576. Viitina kuurits
577. Vimb (Vimba vimba)
578. Vingerjas (Misgurnus fossilis)
579. Vinkelhaid (Oxynotus)
580. Vinnutatud räimed
581. Viru alamvesikond
582. Viuraid (Aetomylaeus)
583. Voki järv (Vokijärv) [Kooraste järvestik]
584. Vunts-võllhai (Leptocharias smithii)
585. Võldas (Cottus gobio)
586. Võrtsjärve alamvesikond
587. Väheharjasussid
588. Vähilaadsed
589. väike meriahven (Sebastes viviparus)
590. Väike ogahai (Squalus blainville)
591. Väike saagrai (Pristis clavata)
592. väike tobias (nigli, väiketobias)
593. Väikeraid (Rajella)
594. Väikesuulest (Microstomus kitt)
595. Väinjärv (artikkel ajakirjas Kalastaja nr 23)
596. Väinjärv (Jussi Väinjärv, Jussi Veinjärv, Veinjärv)
597. Vöödiline kuningmakrell (Scomberomorus commerson)
598. Vöödiline odanina ehk vöödiline marliin (Kajikia audax)
599. Õlikook
600. Õngekonksu ajaloost
601. Õngitsemine+
602. Õnne lõhe
603. Äntu järved
604. Ühtlane tumehai (Etmopterus pusillus)
605. Ülemiste järv
606. Ümarmudil (Neogobius melanostomus)
607. Yam (mere ja kaose jumal)
muuda otsingut | sulge otsinguaken

Sääsevastne (surusääse vastne, motõll, matõll, mõll)

Sääsevastne (ingl k blood worm; soome k surviainen; vene k motõl), ka surusääse vastne, motõll, matõll, mõll


Surusääsklaste (Chironomus) vastsed on väikesed, veinpunased, õrnad lülilised ussikesed pisikese musta peaga. Nad elutsevad veekogude põhjamudas ja neid söövad meelsasti  kõik lepis- ja mitmed röövkalad. Surusääsklase valmik  ise on pikkade jalgadega ja inimesele kahjutu, st, ei hammusta, sest valmikud ei toitu mitte kunagi.

Vaikse ilmaga parvlevad surusääsed õhtuti veekogude lähistel, seejuures tekkivat meloodilist undamist võib mõnikord kuulda üsna kaugele. Nendes parvedes leiavad putukad endale partneri.
Varsti pärast paaritumist munevad emased surusääsed vette. Vastsed elavad põhja kaevunult, nad võivad endale mõnikord ka midagi kojataolist ehitada. Toiduks on neile enamasti põhjamudas elavad pisiorganismid. Vastsed kasutavad hingamiseks vees lahustunud hapnikku. Punase värvi annab neile imetajate ja lindude veres leiduva hemoglobiini sarnane aine. Vastsed viibivad põhjamudas kuni 2 aastat, nende sääskedeks moondumine toimub maikuu lõpul, vastu suve. 
Nukkumine toimub vees, koorunud valmik kerkib pinnale ja lendab minema.

 
Harilik surusääsk (Chironomus plumosus

Kalamehed ja akvaristid eristavad väikest ja suurt motõlli. Tegemist on erinevate liikidega: pisikesed vastsed kannavad teadusnimetusi Einfeldia, Procladius jm. 
Väikesed vastsed on kuni 10-12 mm pikkused ja neid kasutatakse peamiselt peibutussöötade lisandina, suured vastsed võivad olla kuni 20-30 mm pikad ning on kasutusel õngesöödana. Müüakse sääsevastseid kalastus- ja zookauplustes, ent vastseid on võimalik ka ise mudast välja pesta.

Kasutamine

Harrastuskalastajad kasutavad sääsevastseid peamiselt jääalusel kalapüügil kirptirgu söödastamisel, kuid see on ka suurepärane suvine sööt. Võistlusõngitsejatele on sääsevastne kärbsetõugu kõrval aga peaaegu asendamatu, leides laialdast kasutamist nii õngesöödana kui ka peibutussööda koostisosana. Maades, kus võistlusõngitsemine on tehniliselt peensusteni välja arendatud (näiteks Prantsusmaa, Saksamaa jm.), kasutatakse sääsetõuku kalade peibutamisel väga laialdaselt ja erinevates kombinatsioonides, sageli moodustab ta vette visatavast söödast ligi poole.


 
Konksu söödastamiseks sääsevastsega on mitu moodust. Kõige tavalisem on nende konksu otsa panemine peast, kusjuures konksu teravik torgatakse läbi esimesest lülist pea suunas – nii ei jookse tõuk tühjaks. Selliselt kinnitatakse konksu külge 2-5 sääsetõuku, mida vees mängitades tekib mulje elava liikumisega puntrast. Võib kasutada ka kinnitamist nii peast kui sabast, nö rõngana – sel juhul viiakse konksuteravik alguses risti läbi viimase ning seejärel läbi esimese lüli, jällegi suunaga pea poole. Kuna sääsetõuk on õrn, ei tohi nendega konksu söödastada nagu vihmaussidega, muutes nad vägivaldselt selgroogseteks, so ajada neid konksu otsa peast sabani – nii jookseb väärtuslik õngesööt ühe hetkega tühjaks veel enne kui vette kalu ahvatlema jõuab.

Reegliks on, et parema võtu korral võib konksul olla ka rohkem vastseid, kehva võtu korral on aga ühest küllalt. Eriti kehva võtu korral näpistatakse sel ühelgi saba lühemaks või pannakse ta konksule rõngana.

Pisikese sääsevastse peenele konksule torkamine on täpsust ja head silmanägemist nõudev toiming: sääsevastne pannakse sõrmele ja konksu teravik torgatakse sellest läbi. Vanem kalamees peab seejuures tavaliselt ka prille kasutama. 

Konksu teraviku peitmine ei ole sääsetõuguga püüdmise juures vajalik, kuid kasutada tuleb väikeseid, peenikesi, keemiliselt terituvad õngekonkse – sellistega väldime tõukude kiiret tühjaksjooksmist. 

Võrreldes kärbsetõuguga ongi sääsevastsel üks oluline puudus – õrnus. Oma õrnuse tõttu ei ole sääsetõuk sobilik sööt tonkapüügil.
 
Siiski pole ka sääsetõuk see surmkindel õngesööt — motõll ei pruugi "töötada" veekogudel, kus on vähe muda ja sääsevastne kaladele toiduna võõras. Esineb ka päevi, mil kala võtt on väga loid ja ta justkui ei viitsi pisikese sääsevastse pärast suud üldse lahti teha, vaid eelistab sellele suuremat sõnniku- või mullaussi. 

Säilitamine

Sääsevastseid on võimalik säilitada mitut moodi. Oluline on meeles pidada, et suvel tuleb neid kaitsta liigse kuumuse ja talvel külmumise eest.
 
Vastseid võib hoida niiske riidelapi või soosambla vahel või niiskesse ajalehe-paberisse pakituna (kaks viimast sobivad ka pikaajalisemaks säilitamiseks), aga ka segatuna kasutatud teelehtedega, jahedamas kohas. Säilitamise juures tuleb aeg-ajalt kontrollida, et vastseid ümbritsev materjal ikka niiske oleks ning poleks riknemise märke. Riknemist tuleb ette siis, kui õhk sääsetõukudele ligi ei pääse.
 
Vastseid saab pikemalt säilitada ka avaramas klaaspurgis vee sees ja külmkapis, kuid vastsete kiht purgi põhjal ei tohiks olla paksem kui 10 mm ning vett tuleks iga paari päeva tagant vahetada. Seejuures tuleks uut vett purki valada läbi sõela, et vesi paremini rikastuks hapnikuga. 

Vastseid võib hoida kapronsuka sees vesikempsu loputuskastis, kuid sukas peaks neile jääma piisavalt ujumisruumi.

Hankimine

Sääsevastseid saab osta kalastus- või zookauplusest, kuid kusagil kaugel ja kaua kalal olles võib meil olla tarvis neid otse veekogust hankida.

Vastse elupaik on põhjamudas, täpsemalt selle pealmises kihis. Sõelumisel läbi osaliselt vees asuva peenesilmalise võrgu nõrgub muda vette, sääsevastsed jäävad aga sõelale. Seejärel tõstetakse sõel umbes minutiks-paariks veest välja ning uuesti vette vajutamisel tõusevad kõlbulikud, tahenenud vastsed pinnale, kust neid kogutakse.  Tulemusi annab ka vedela põhjamudaga täidetud ämbri soojendamine lõkke kohal. Sääsetõugud ronivad mudast pinnale, kust neid on võimalik korjata.

Võib ka võtta tüki jämedama silmaga marlit, panna sellesse väikseid kala- või lihatükke ja üks kivi ning lasta marlikott nööri otsas ööpäevaks veekogu põhjale. Välja tõstes peaks kotis olema ka paras ports sääsevastseid. Suuremaid vastseid saab pisikestest eraldada selliselt, et vastsed pannakse väikeste aukudega sõela, sõel aga osaliselt vette: väikesed vastsed ronivad seepeale läbi aukude sõelast välja.

Kehvast olukorrast võib meid välja päästa ka see, kui meil on kaasas kunst-sääsevastseid
Vt Kunst-sääsevastneVaata artiklit: 1802

Allikad:
http://et.wikipedia.org/wiki/Surusääsklased
V.Korþets, Õngitsemine. Tln., 2003
Kalale.ee KIK