Otsingu tulemused:

1. Aadria meri
2. Aasia angersäga (Clarias batrachus)
3. Aavoja veehoidla (Ülejõe veehoidla)
4. Abakala (Ballerus ballerus)
5. Abiogenees
6. Adamson Amandus
7. aer
8. aerjalalised (kopepoodid)
9. Ahing (västar; angerjaahing)
10. Ahja jõgi (Tilleoja, Tille jõgi, Taevaskoja jõgi, Aarna jõgi)
11. Ahtuba
12. Ahven (Perca fluviatilis)
13. Ahvenajärv (Nelijärve Ahvenajärv, Aegviidu Ahvenajärv, Linaleo järv)
14. Aiauss
15. ainupõlvsed
16. Akuraid (Narcine)
17. Alajärv (Saaluse Alajärv, Saaluse järv, Kõverjärv, Veskijärv)
18. Alakonnu järv (Kuajärv, Alakonu järv, Alakunnu järv, Jussi järv)
19. albatrossid
20. Alkalitroofne järv (lubjatoiteline järv, allikatoiteline järv)
21. Allveevahimees
22. Amago (Oncorhynchus rhodorus)
23. Ameerika merikurat (Lophius americanus)
24. Amudarja
25. Amuur
26. Amuuri tuur (Acipenser schrenckii)
27. Anemomeeter
28. Angerja oja (Angerja jõgi)
29. Angerjaõngejada
30. Angerjas (Anguilla anguilla)
31. Angerjas (pärimus)
32. Angerjas jaapani köögis
33. Angerjasöömise ajaloost
34. Angerjaõngejada
35. Angersägad (Clarias)
36. Angulas
37. Anisakiaas (anisakidoos)
38. Anisakiidid (Anisakidae)
39. Anne kanal
40. Anšoovis ehk hamsa (Engraulis encrasicholus)
41. Anšoovislased (Engraulidae)
42. Anšoovistülka ehk anšooviskilu (Clupeonella engrauliformis)
43. Antagonism
44. Araabia meri
45. Arapaima
46. Arktika paalia ehk mägihõrnas (Salvelinus alpinus)
47. Arteesia vesi
48. Astelraid (Dasyatis)
49. Astelraid 2 (Bathytoshia)
50. Astelraid 3 (Hemitrygon),
51. Astelraid 6 (Fontitrygon)
52. Atla jõgi
53. Atla laht
54. Atlandi heeringas (Clupea harengus)
55. Atlandi koonhai (Rhizoprionodon terraenovae)
56. Atlandi minkhai (Paragaleus pectoralis)
57. Atlandi musthai (Apristurus laurussonii)
58. Atlandi polaarhai (Somniosus microcephalus)
59. Atlandiraid (Atlantoraja)
60. atraktant (atrahent)
61. Austraalia tuun ehk pikksaba-tuun (Thunnus tonggol)
62. Baikal
63. Balzer
64. Barramundi
65. Bass
66. Bellingshausen
67. Beluuga (Huso huso)
68. Bentaal
69. Bentos
70. Bete
71. Bete Krokodil
72. Biofilter
73. Bioturbatsioon
74. Birdeye
75. Birjussa
76. bissa
77. Borneo jõehallhai (Glyphis fowlerae)
78. Botvinja
79. Brahmaputra
80. Briis
81. Buran (mootorsaan)
82. Canvey saare elukas
83. Castingu MM
84. Chessie (veekrüptiid USAs)
85. Cooki saared
86. Coruhi forell (Salmo coruhensis)
87. Cousseau süvarai (Bathyraja cousseauae)
88. Creme
89. D.A.M.
90. Daing
91. Dirhami laht
92. Donburi
93. Doonau särg, ka neitsisärg (Rutilus virgo)
94. Ebisu (jaapani kalajumal)
95. Eesjärv (Tartussaare Eesjärv, Tartusaare järv, Ratassaare järv)
96. Eesti jõgede loend
97. Eesti järved
98. Eesti järvede loend
99. Eesti Kalur
100. Eesti lahed (tähestikuline loend)
101. Eesti Merekool
102. EFTTA
103. Elango, Julius
104. Emajõe Lodjaselts
105. Emajõgi (Suur-Emajõgi)
106. Emakala (Zoarces viviparus)
107. End, Albert Arvo
108. Endla järvestik
109. Erikson, Juhan (kalatööstur)
110. Erinarkid (Heteronarce)
111. Erm Vaike
112. Estonia järv (Estonia paisjärv, Hundiaugu paisjärv)
113. Euroopa ingelhai (Squatina squatina)
114. Euroopa kilu (Sprattus sprattus)
115. Fenkol (apteegitill)
116. Flambeau
117. Fotofoor
118. Friteerimine
119. Gangese jõehallhai (Glyphis gangeticus)
120. Garum ja liquamen
121. Gupi (Poecilia reticulata)
122. Haamerhai (Eusphyra blochii)
123. Haid kulinaarias
124. Hailiha nimekujud
125. Hakk-kala
126. Hallhaid (Carcharhinus)
127. Hammassärg (Rutilus frisii)
128. Harilaid
129. Harilik liivhai (Carcharias taurus)
130. Harilik meriangerjas (Conger conger)
131. Harilik merilohe (Trachinus draco)
132. Harilik mullauss (maauss)
133. Harilik pagrus (Pagrus pagrus)
134. Harilik samethai (Zameus squamulosus)
135. Harilik taimen (Hucho taimen)
136. Harilik vasarhai (Sphyrna zygaena)
137. Harilik vihmauss ehk ööuss (Lumbricus terrestris)
138. Harjasliimukas (Hediste diversicolor)
139. Harju alamvesikond
140. Hauapüük
141. Haug püügikalana
142. Haug toidukalana
143. Haugasraid (Aetobatus)
144. Heeringalised (Clupeiformes)
145. Heeringauss (Anisakis simplex, ka Anisakis marine)
146. Heeringlased (Clupeidae)
147. Heik (Hake) kalanimedes
148. Heintz Karl
149. Heleraid (Leucoraja)
150. Hensen, Victor
151. Hi-Lo
152. Hiid-vasarhai (Sphyrna mokarran)
153. Hiiu-Kärdla kalameeste elust 1920-ndatel
154. Hobukaan (Haemopis sanguisuga)
155. Hobulaiuskraadid
156. Hollandi kaste
157. Homaarlased (Nephropidae)
158. Hulkharjasussid (Polychaeta)
159. Hõbekoger (Carassius gibelio)
160. Hõimkond
161. Hämarhaid (Scymnodalatias)
162. Hülgepüük
163. Iilastuli
164. Imiussid (Trematoda)
165. Indo-Vaikne ookeaniala
166. Invincible (Nilsu)
167. Irrawaddy jõehallhai (Glyphis siamensis)
168. Jaala järv (Jala järv) [Kurtna järvestik]
169. Jaapani lahitshai (Hemitriakis japanica)
170. Jaapani saaghai (Pristiophorus japonicus)
171. Jahumardika vastne (jahuuss)
172. Johannes Vares
173. Jussi järved
174. Juust õngesöödana
175. Jõe-uusmudil (Neogobius fluviatilis)
176. Jõehallhaid (Glyphis)
177. Jõemõisa-Kaiu järvestik
178. Jõesilm (Lampetra fluviatilis)
179. Jõuga järvestik (Jõuküla järvestik)
180. Jägala jõgi (Kehra jõgi, Kiigumõisa jõgi, Kigumõisa jõgi)
181. Jämesabaraid (Urolophus)
182. Järveelustik ehk limnobios
183. Järvekoletised
184. Järvepää järv (Järvepera järv, Kahkva järv)
185. Jäseraid (Cruriraja)
186. Jääpüük
187. Jäärauad
188. Kaanid (Hirudinea)
189. Kaarmise järv (Karmise järv)
190. Kaaviari ajaloost
191. Kaheksakant kõduuss (kõduuss, leheuss, samblauss)
192. Kahvamine
193. kalade loend H-K
194. kalade loend L-O
195. kalade loend P-T
196. kalade loend U-Ü
197. Kalakaitse ajalugu (Eesti)
198. Kalakasvatus
199. Kalakasvatus Eestis
200. Kalamüüdid ja müütilised kalad
201. Kalandus
202. Kalanduskoda
203. Kalaparv
204. Kalurite loitse ja ütlusi
205. Kaluuga (Huso dauricus)
206. Kapimaa kõblasnina (Callorhinchus capensis)
207. Karelestad (Hippoglossoides)
208. Kartul
209. Karujärv (Järumetsa järv, Järvemetsa järv)
210. Karula järved (artikkel Eesti Loodusest)
211. Kasari jõgi (Teenuse jõgi, Tiinuse jõgi, Sipa jõgi)
212. Kaspia tülka (Clupeonella caspia)
213. Kaspiasutt (Caspiomyzon wagneri)
214. Katsuobushi
215. Kaussjärv (Rõuge Mõisajärv)
216. Kavalla-kuningmakrell (Scomberomorus cavalla)
217. Kentsi järv (Aru paisjärv, Kentsi paisjärv, Annikoru järv)
218. Kidata konks
219. Kiidjärve veskijärv (Kiidjärve paisjärv)
220. Kiinide vastsed
221. Kiisk (pärimus)
222. Kilttursk e pikša (Melanogrammus aeglefinus)
223. Kilu nimelugu
224. Kinnine haspelrull
225. Kinnise rulli ehitus
226. Kirptirgu sidumise sõlm 1
227. kiviahvenlased (Serranidae)
228. Koerhaid (Scyliorhinus)
229. Koerhailased (Scyliorhinidae)
230. Koger (Carassius carassius)
231. Kogred (Carassius)
232. Koibraid (Sinobatis)
233. konks (õngekonks)
234. Konkshammashai (Chaenogaleus macrostoma)
235. Koonhaid (Rhizoprionodon)
236. Koorküla järvestik
237. Kopskalad (Dipnoi)
238. Kosmoidsoomus
239. Kristivomer (Salvelinus namaycush)
240. Kuivatamine/vinnutamine
241. Kuldkala (Carassius auratus)
242. Kuningmakrellid (Scomberomorus)
243. Kura säär
244. Kuremaa järv (Kurema järv)
245. Kussie (jaapani järvekoletis)
246. Kuusamon Uistin Oy
247. Kuussaarõ järv (Kuussaare järv)
248. Kõhrkalad (Chondrichthyes)
249. Kõverjärv (Jussi Kõverjärv)
250. Kärbsed õngesöödana
251. Kärbsenukk (kärbsekookon)
252. Kärbsetõugud meditsiinis
253. Kärbsetõuk (kärbsevastne, vagel, oparõ¹)
254. Kärphaid (Mustelus)
255. Käsiõng
256. Kääbushai (Euprotomicrus bispinatus)
257. Lahtise rulli ehitus
258. Lahtise rulli pooli käik ja ristkerimine
259. Lahtise rulli vänt
260. Laisaba-lasnhai (Scoliodon laticaudus)
261. Lakerda (türgipärane soolakala)
262. Lambahanna järv (Lambasaba järv, Truuta järv) [Kooraste järvestik]
263. Landilugu: dr Heintz
264. Landilugu: Kuusamo puukala
265. Landilugu: Nilsu
266. Lasa järv [Koorküla järvestik]
267. Lasnhaid (Scoliodon)
268. Leemehai (Hypogaleus hyugaensis)
269. Leevi jõgi
270. Leivast õngesöödad
271. Leopard-nugishai (Triakis semifasciata)
272. Leopard-poorhai (Poroderma pantherinum)
273. Lestad (Platichthys)
274. Libekala
275. Liblikate röövikud
276. Liblikraid (Gymnura)
277. Liftahvenad (Helicolenus)
278. Lihlhamne (Lilla hamne, Kapulkerre)
279. Linajärv (Jõuga Linajärv, Jõugu järv, 3. Jõuküla järv)
280. Linajärv (Jussi Linajärv)
281. Linask (Tinca tinca)
282. Linné, Karl
283. Linnuroni (Ligula intestinalis)
284. Lintsabalased (Trichiuridae)
285. Logardraid 2 (Acroteriobatus)
286. Logardraid 3 (Pseudobatos)
287. Logardrailased (Rhinobatidae)
288. Lonthülged (Mirounga)
289. Loobu jõgi
290. Lophius budegassa (must merikurat)
291. Lucifer-tumehai (Etmopterus lucifer)
292. Luts (Lota lota)
293. Lõunaraid (Zearaja)
294. Läänemere heeringas ehk räim (Clupea harengus membras)
295. Läänemere tursk (Gadus morhua callarias)
296. Läänesaarte alamvesikond
297. maailma jõed (loend)
298. Maggot
299. Majak (kolhoos)
300. Makrellhauglased (Scomberesocidae)
301. Man
302. Mannasöödad
303. Maskraid (Neotrygon)
304. meduus
305. Merehaigus
306. Merekoletised
307. Meremeeste uskumused
308. Merihärg (Myoxocephalus quadricornis)
309. Merihärg, meripühvel, nolgus, võldas ja merivarblane rahvapärimuses
310. Merikeellased (Soleidae)
311. Merikogerlased (Sparidae)
312. Merikoha (Sander marinus)
313. Merikuradilised ehk õngitsejalised (Lophiiformes)
314. Merilest ehk atlandi merilest (Pleuronectes platessa)
315. Meriluts (Brosme brosme)
316. Merineitsi
317. Meripuugid (Scorpaena)
318. Merisiig (Coregonus lavaretus lavaretus)
319. Merisutt (Petromyzon marinus)
320. Merivarblane (Cyclopterus lumpus)
321. Merluusid (Merluccius)
322. Metsprussakas
323. Miiu
324. Moiva (Mallotus villosus)
325. Morilased (Moridae)
326. muda
327. Mudaelustik ehk pelon
328. Mussie (järvekoletis Kanadas)
329. Mussoon
330. Must marliin (Istiompax indica)
331. Mustatäpitõbi
332. Musthaid (Apristurus)
333. Mustjõe alamvesikond
334. Mustjärv (Jussi Mustjärv)
335. Mustjärv (Laanemetsa Mustjärv, Väike Savijärv, Kuussaare järv)
336. Mustjärv (Rohussaare Mustjärv; Rohusaare Mustjärv)
337. Mustjärv (Valguta Mustjärv)
338. Mõrrapüük
339. Mõõkkala (Xiphias gladius)
340. Männiku karjäärid (Männiku järvestik)
341. Määr, Aleksander
342. Mölder, August
343. Müütilised veeolendid
344. Naaskelraid (Pastinachus)
345. Nahknark (Crassinarke dormitor)
346. Naissaar
347. Narva veehoidla
348. Nasv
349. Navaaga (Eleginus nawaga)
350. Nelikant-kaldauss
351. Nelma täidetud magu (Eveeni kalaroog)
352. Niituimlutslased (Physidae)
353. Nirkhailased (Hemigaleidae)
354. Nohipalu Valgjärv (Valgejärv, Nohipalo Valgejärv, Nohipalo Valgõjärv, Valgõjärv)
355. Nolgus (Myoxocephalus scorpius)
356. Noodasjärv (Nuudasjärv, Nadasi järv)
357. Norra tursik (Trisopterus esmarkii)
358. Nugishaid (Triakis)
359. Nuutraid (Himantura)
360. Näkk (eesti)
361. Oad, Jaan
362. Odahambune jõehallhai (Glyphis glyphis)
363. Odaninahai (Isogomphodon oxyrhynchus)
364. Ogahaid (Squalus)
365. Ojamaa (Gotland)
366. Okasturilased (Notacanthidae)
367. Okishaid (Centroscyllium)
368. ondatra (piisamrott, biisamrott)
369. Osmussaar
370. Pakssabaraid (Trygonoptera)
371. paneerimine
372. Paunküla veehoidla
373. Peen kõduuss
374. Peipsi alamvesikond
375. Pelagonija forell (Salmo pelagonicus)
376. Pettai, Elmar Voldemar
377. Phaya Naga (müütiline veekrüptiid)
378. Pigo (Rutilus pigus)
379. Pihklased (Myxini)
380. Pihtla kalakasvandus
381. Piikraid (Urobatis)
382. Piim-koonhai (Rhizoprionodon acutus)
383. Piimjas soouss
384. Piiskopikala (bishop fish)
385. Pikkjärv (Jussi Pikkjärv)
386. Pikkuim-hallhai (Carcharhinus longimanus)
387. Pimenarkid (Typhlonarke)
388. Poi
389. Poisurogahaid (Cirrhigaleus)
390. Polaarhaid (Somniosus)
391. Poola uss
392. Prespa forell (Salmo peristericus)
393. Prussakas ja tarakan
394. Psammon
395. Pullukala ehk liiperkala (Liparis liparis barbatus)
396. Punane vihmauss (pool-ööuss)
397. Purikalalased (Istiophoridae)
398. Purjus krevetid
399. Puukala (Kuusamo puukala)
400. Põhjavee-elustik
401. Põishüljes (Cystophora cristata)
402. Põltsamaa jõgi (Paala jõgi, Mustjõgi, Vakkjõgi; Vao jõgi, Vorsti jõgi, Ao jõgi, Piibe jõgi, Nava jõgi, Uusjõgi, Jõeküla jõgi, Rutikvere jõgi)
403. Põlula Kalakasvatuskeskus
404. Pärimus: Janutjärv (Janukjärv)
405. Pärimus: Kaussjärv
406. Pärimus: Lutsu järv
407. Pärimus: Otepää Pühajärv
408. Pärimus: Raudjärve kullapütt
409. Pärimus: Uhtjärv
410. Pärimus: Verijärv
411. Pärnu alamvesikond
412. Pärnu Kalakombinaat
413. Pärnu kalanduskool
414. Rabakonn
415. Raid (Raja)
416. Rakfisk ehk norra hapukala
417. Ranna-laiuimhai (Lamiopsis temminckii)
418. rapped (ratked, rookmed, rooked, rööked, suljud, lidemed, sõtked, kitkud, kead, räid, rakid, rajud, räbud, rääsud, solkmed)
419. Rasvane sardinell (Sardinella longiceps)
420. Ratasjärv (Rõuge Ratasjärv, Rattajärv, Rattaaluse järv)
421. Reinvaldt, Edvin Leopold Rudolph
422. Reobiont
423. Riffhai (Triaenodon obesus)
424. Rihmsabaraid (Taeniura)
425. Rihmsabaraid 2 (Taeniurops),
426. Riikoja Heinrich
427. Ristkok, Jüri
428. Robalod (Centropomus)
429. Roheline mullauss
430. Rohukonn
431. Roigashammashai (Hemipristis elongata)
432. Roksi järv (Usseaia-alune järv, Niiduotsa järv, Krooksu järv) [Koorküla järvestik]
433. Rombkalad (Bothus)
434. Rombkalalased (Bothidae)
435. Roosa mullauss
436. Russalka
437. Rõbak Baltiki
438. Rõuge järvestik
439. Räimeõng
440. Rüükalad ehk plakodermid (Placodermi)
441. Saadjärv (Saadrejärv)
442. Saaghailised (Pristiophoriformes)
443. Saagsabahaid (Galeus)
444. Sagrits, Richard
445. Sale guglunkhai (Gollum attenuatus)
446. Sammet, Jaak
447. Sannakji
448. Sardiin (Sardina pilchardus)
449. Sardiinid
450. Sardinellid (Sardinella)
451. Saunja laht
452. Seitsmes kopskala (Ompax spatuloides)
453. Sevrjuuga (Acipenser stellatus)
454. Sidrunhaid (Negaprion)
455. Siiad (Coregonus)
456. Siig - huvipüük Eestis
457. Siig spordikalana Skandinaavias
458. Sile tumehai (Etmopterus bigelowi)
459. Silla järv (Konati järv, Konati-Silla karjäär, Konati karjäär, Mustjala karjäär)
460. Sinakas soouss
461. Sirpuim-nirkhai (Hemigaleus microstoma)
462. siugkonnalised (apoodid)
463. Soomuskuked (Lepidotrigla)
464. Soomuslest (Limanda limanda)
465. Sovetskaja Rodina (laev)
466. Spinningisti kaksteist käsku
467. Staratel
468. Storsjöni järve koletis (järvekoletis Rootsis)
469. Stroganina
470. Sump (kumm, pandur, märss)
471. Sumplaev
472. Susski, Vladimir
473. Suue
474. Suur hiidteib (Ptychocheilus grandis)
475. Suur mullauss
476. Suur tumehai (Etmopterus princeps)
477. Suur vasarhai (Sphyrna lewini)
478. Suurallikas
479. Suurjärv (Jussi Suurjärv)
480. Suurjärv (Kooraste Suurjärv, Kooraste järv, Seegla järv)
481. Suursilm-tuun (Thunnus obesus)
482. Sõnnikuuss
483. Sälksilmhai (Loxodon macrorhinus)
484. Sääsevastne (surusääse vastne, motõll, matõll, mõll)
485. Südvester
486. Sünkraid (Amblyraja)
487. Süvahaid (Centroscymnus)
488. Süvalest (Reinhardtius hippoglossoides)
489. Süvaraid (Bathyraja)
490. Šelfihaid (Halaelurus)
491. Zoobentos
492. Taaliku sadam
493. Tabadusekepp
494. Tagajärv (Tartussaare Tagajärv; Kihmjärv, Kihmajärv)
495. Tainas angerjapüügiks
496. Tallinna Kalakombinaat
497. Tallinna Kutsekeskkool nr.1
498. Tallinna Merekolledž
499. Tamm, Friedrich
500. Tamula järv (Tamla järv)
501. Tatrakakud
502. Teibid (Leuciscus)
503. Temera (Temera hardwickii)
504. Tempura
505. Tiit Hunt. Eesti kalad
506. Tintlased (Osmeridae)
507. Tobiased (Ammodytes)
508. Tooder
509. Traaler
510. Traalnoot
511. Traalpüük
512. Triibuline poorhai (Poroderma africanum)
513. Triivpüük
514. Trulling, harilik trulling (Barbatula barbatula)
515. Trullingud (Barbatula)
516. Tuiu jõgi (Tuiu oja)
517. Tuletorn
518. Tume vihmauss
519. Tumehaid (Etmopterus)
520. Turb (Squalius cephalus, ka Leuciscus cephalus)
521. Tursad (Gadus)
522. Tursamaks
523. Tursamaksa konserveerimine
524. Tursauss (Pseudoterranova decipiens)
525. Tuul
526. tuulekala (pärimus)
527. Tuur
528. Tuurlased (Acipenseridae)
529. Tõugjärv (Küünjärv)
530. Tõugussaare raba laugas
531. Tääk-vinkelhai (Oxynotus centrina)
532. Tääkraid (Urotrygon)
533. Tömpkoon-tuur (Acipenser brevirostrum)
534. Tömpnina-hallhai (Carcharhinus leucas)
535. Ukraina (baaslaev)
536. Ulgurai (Pteroplatytrygon violacea)
537. Unadon
538. Und
539. Undiin
540. Urbukse järv (Urbuse järv)
541. Ussikonks (säärekidadega konks)
542. Uussarvhammas ehk austraalia kopskala ehk barramunda (Neoceratodus forsteri)
543. Vaikse ookeani idaheeringas (Clupea pallasii pallasii)
544. Vaikse ookeani tursk (Gadus macrocephalus)
545. Valge lasntuur (Scaphirhynchus albus)
546. Valgeamuur (Ctenopharyngodon idella)
547. Valgeninahai (Nasolamia velox)
548. Valgepõsk-hallhai (Carcharhinus dussumieri)
549. Valgepõsk-hallhai 2 (Carcharhinus tjutjot)
550. Vasarhaid (Sphyrna)
551. Vaskjala veehoidla (Vaskjala paisjärv)
552. Vastne
553. Vene tuur (Acipenser gueldenstaedtii)
554. vesikond
555. Vigala jõgi (Koluvere jõgi, Konuvere jõgi, Konovere jõgi, Ingliste jõgi)
556. Vihmauslased (Lumbricidae)
557. Vihmauss (liigid)
558. Viidikas (Alburnus alburnus)
559. Viitina kuurits
560. Vimb (Vimba vimba)
561. Vingerjas (Misgurnus fossilis)
562. Vinkelhaid (Oxynotus)
563. Vinnutatud räimed
564. Viru alamvesikond
565. Viuraid (Aetomylaeus)
566. Voki järv (Vokijärv) [Kooraste järvestik]
567. Vunts-võllhai (Leptocharias smithii)
568. Võldas (Cottus gobio)
569. Võrtsjärve alamvesikond
570. Väheharjasussid
571. Vähilaadsed
572. väike meriahven (Sebastes viviparus)
573. Väike ogahai (Squalus blainville)
574. Väike saagrai (Pristis clavata)
575. väike tobias (nigli, väiketobias)
576. Väikeraid (Rajella)
577. Väikesuulest (Microstomus kitt)
578. Väinjärv (artikkel ajakirjas Kalastaja nr 23)
579. Väinjärv (Jussi Väinjärv, Jussi Veinjärv, Veinjärv)
580. Vöödiline kuningmakrell (Scomberomorus commerson)
581. Vöödiline odanina ehk vöödiline marliin (Kajikia audax)
582. Õlikook
583. Õngekonksu ajaloost
584. Õngitsemine+
585. Õnne lõhe
586. Äntu järved
587. Ühtlane tumehai (Etmopterus pusillus)
588. Ülemiste järv
589. Ümarmudil (Neogobius melanostomus)
590. Yam (mere ja kaose jumal)
muuda otsingut | sulge otsinguaken

Sääsevastne (surusääse vastne, motõll, matõll, mõll)

Sääsevastne (ingl k blood worm; soome k surviainen; vene k motõl), ka surusääse vastne, motõll, matõll, mõll


Surusääsklaste (Chironomus) vastsed on väikesed, veinpunased, õrnad lülilised ussikesed pisikese musta peaga. Nad elutsevad veekogude põhjamudas ja neid söövad meelsasti  kõik lepis- ja mitmed röövkalad. Surusääsklase valmik  ise on pikkade jalgadega ja inimesele kahjutu, st, ei hammusta, sest valmikud ei toitu mitte kunagi.

Vaikse ilmaga parvlevad surusääsed õhtuti veekogude lähistel, seejuures tekkivat meloodilist undamist võib mõnikord kuulda üsna kaugele. Nendes parvedes leiavad putukad endale partneri.
Varsti pärast paaritumist munevad emased surusääsed vette. Vastsed elavad põhja kaevunult, nad võivad endale mõnikord ka midagi kojataolist ehitada. Toiduks on neile enamasti põhjamudas elavad pisiorganismid. Vastsed kasutavad hingamiseks vees lahustunud hapnikku. Punase värvi annab neile imetajate ja lindude veres leiduva hemoglobiini sarnane aine. Vastsed viibivad põhjamudas kuni 2 aastat, nende sääskedeks moondumine toimub maikuu lõpul, vastu suve. 
Nukkumine toimub vees, koorunud valmik kerkib pinnale ja lendab minema.

 
Harilik surusääsk (Chironomus plumosus

Kalamehed ja akvaristid eristavad väikest ja suurt motõlli. Tegemist on erinevate liikidega: pisikesed vastsed kannavad teadusnimetusi Einfeldia, Procladius jm. 
Väikesed vastsed on kuni 10-12 mm pikkused ja neid kasutatakse peamiselt peibutussöötade lisandina, suured vastsed võivad olla kuni 20-30 mm pikad ning on kasutusel õngesöödana. Müüakse sääsevastseid kalastus- ja zookauplustes, ent vastseid on võimalik ka ise mudast välja pesta.

Kasutamine

Harrastuskalastajad kasutavad sääsevastseid peamiselt jääalusel kalapüügil kirptirgu söödastamisel, kuid see on ka suurepärane suvine sööt. Võistlusõngitsejatele on sääsevastne kärbsetõugu kõrval aga peaaegu asendamatu, leides laialdast kasutamist nii õngesöödana kui ka peibutussööda koostisosana. Maades, kus võistlusõngitsemine on tehniliselt peensusteni välja arendatud (näiteks Prantsusmaa, Saksamaa jm.), kasutatakse sääsetõuku kalade peibutamisel väga laialdaselt ja erinevates kombinatsioonides, sageli moodustab ta vette visatavast söödast ligi poole.


 
Konksu söödastamiseks sääsevastsega on mitu moodust. Kõige tavalisem on nende konksu otsa panemine peast, kusjuures konksu teravik torgatakse läbi esimesest lülist pea suunas – nii ei jookse tõuk tühjaks. Selliselt kinnitatakse konksu külge 2-5 sääsetõuku, mida vees mängitades tekib mulje elava liikumisega puntrast. Võib kasutada ka kinnitamist nii peast kui sabast, nö rõngana – sel juhul viiakse konksuteravik alguses risti läbi viimase ning seejärel läbi esimese lüli, jällegi suunaga pea poole. Kuna sääsetõuk on õrn, ei tohi nendega konksu söödastada nagu vihmaussidega, muutes nad vägivaldselt selgroogseteks, so ajada neid konksu otsa peast sabani – nii jookseb väärtuslik õngesööt ühe hetkega tühjaks veel enne kui vette kalu ahvatlema jõuab.

Reegliks on, et parema võtu korral võib konksul olla ka rohkem vastseid, kehva võtu korral on aga ühest küllalt. Eriti kehva võtu korral näpistatakse sel ühelgi saba lühemaks või pannakse ta konksule rõngana.

Pisikese sääsevastse peenele konksule torkamine on täpsust ja head silmanägemist nõudev toiming: sääsevastne pannakse sõrmele ja konksu teravik torgatakse sellest läbi. Vanem kalamees peab seejuures tavaliselt ka prille kasutama. 

Konksu teraviku peitmine ei ole sääsetõuguga püüdmise juures vajalik, kuid kasutada tuleb väikeseid, peenikesi, keemiliselt terituvad õngekonkse – sellistega väldime tõukude kiiret tühjaksjooksmist. 

Võrreldes kärbsetõuguga ongi sääsevastsel üks oluline puudus – õrnus. Oma õrnuse tõttu ei ole sääsetõuk sobilik sööt tonkapüügil.
 
Siiski pole ka sääsetõuk see surmkindel õngesööt — motõll ei pruugi "töötada" veekogudel, kus on vähe muda ja sääsevastne kaladele toiduna võõras. Esineb ka päevi, mil kala võtt on väga loid ja ta justkui ei viitsi pisikese sääsevastse pärast suud üldse lahti teha, vaid eelistab sellele suuremat sõnniku- või mullaussi. 

Säilitamine

Sääsevastseid on võimalik säilitada mitut moodi. Oluline on meeles pidada, et suvel tuleb neid kaitsta liigse kuumuse ja talvel külmumise eest.
 
Vastseid võib hoida niiske riidelapi või soosambla vahel või niiskesse ajalehe-paberisse pakituna (kaks viimast sobivad ka pikaajalisemaks säilitamiseks), aga ka segatuna kasutatud teelehtedega, jahedamas kohas. Säilitamise juures tuleb aeg-ajalt kontrollida, et vastseid ümbritsev materjal ikka niiske oleks ning poleks riknemise märke. Riknemist tuleb ette siis, kui õhk sääsetõukudele ligi ei pääse.
 
Vastseid saab pikemalt säilitada ka avaramas klaaspurgis vee sees ja külmkapis, kuid vastsete kiht purgi põhjal ei tohiks olla paksem kui 10 mm ning vett tuleks iga paari päeva tagant vahetada. Seejuures tuleks uut vett purki valada läbi sõela, et vesi paremini rikastuks hapnikuga. 

Vastseid võib hoida kapronsuka sees vesikempsu loputuskastis, kuid sukas peaks neile jääma piisavalt ujumisruumi.

Hankimine

Sääsevastseid saab osta kalastus- või zookauplusest, kuid kusagil kaugel ja kaua kalal olles võib meil olla tarvis neid otse veekogust hankida.

Vastse elupaik on põhjamudas, täpsemalt selle pealmises kihis. Sõelumisel läbi osaliselt vees asuva peenesilmalise võrgu nõrgub muda vette, sääsevastsed jäävad aga sõelale. Seejärel tõstetakse sõel umbes minutiks-paariks veest välja ning uuesti vette vajutamisel tõusevad kõlbulikud, tahenenud vastsed pinnale, kust neid kogutakse.  Tulemusi annab ka vedela põhjamudaga täidetud ämbri soojendamine lõkke kohal. Sääsetõugud ronivad mudast pinnale, kust neid on võimalik korjata.

Võib ka võtta tüki jämedama silmaga marlit, panna sellesse väikseid kala- või lihatükke ja üks kivi ning lasta marlikott nööri otsas ööpäevaks veekogu põhjale. Välja tõstes peaks kotis olema ka paras ports sääsevastseid. Suuremaid vastseid saab pisikestest eraldada selliselt, et vastsed pannakse väikeste aukudega sõela, sõel aga osaliselt vette: väikesed vastsed ronivad seepeale läbi aukude sõelast välja.

Kehvast olukorrast võib meid välja päästa ka see, kui meil on kaasas kunst-sääsevastseid
Vt Kunst-sääsevastneVaata artiklit: 1802

Allikad:
http://et.wikipedia.org/wiki/Surusääsklased
V.Korþets, Õngitsemine. Tln., 2003
Kalale.ee KIK