Saarjärv (Partsi Saarjärv)
Saarjärv, ka Partsi Saarjärv
Põlvamaal, Põlva valla Tromsi küla ja Veriora valla Viira küla lähedal asuv looduslik järv. Avalik veekoguVeepeegel 11,,8 ha, saar 0,1 ha, pindala kokku 11,9 ha; kaldajoon 2014 m, pikkus 750 m, laius 200 m, keskmine sügavus 3,8 m, suurim sügavus 11,9
Valgala 25,8 km2
Veevahetus 13 korda aastas
Keskpunkti koordinaadid:
Ida-Eesti vesikond - Peipsi alamvesikond
Keskpunkti koordinaadid:
| Ristkoordinaat | Kraad, minut, sekund | |
| X | 6432744 | 57°59'46" N |
| Y | 687114 | 27°9'54" E |
Ida-Eesti vesikond - Peipsi alamvesikond
Pehme- ja tumedaveeline, atsidotroofne e mineraalmaa huumustoiteline
KKR kood: VEE2126300
Partsi Saarjärv on põhja-lõuna suunas piklik kaunis järv, mis asub Partsilt umbes 1,5 km lõuna pool. Järve absoluutne kõrgus on 61,8 m, pindala on 11,8 ha, sügavus 11,9 m. Kaldad on kõvad, enamasti liivased, eriti ida pool, suuremalt osalt kaetud metsaga. Idakaldal on suur Põlva KEK-i puhkekompleks, läänekaldal endises mõisapargis endise Vilde-nimelise kolhoosi saunsuvilad. Linaleokivide rida veepiiril annab tunnistust kunagisest intensiivsest linaleotamisest. Põhi on mudane.
Järvest algab Kodajärve ja Pikamäe järve läbiv Lutsu jõgi.
Järve vesi on pruunikaspunane või punakaspruun, vähese läbipaistvusega (0,7-0,9 m) ja suvel tugevasti kihistunud. Pinnaveekiht soojeneb väga tugevasti (1960. a. oli vee temperatuur kaldavöötmes rekordiline - 29,4 kraadi).
1973. a. oli järv taimestikuvaene. Fütoplanktonis leidus 1960. a. rohkesti koldvetikaid. Esineb ka väga haruldane ränivetikas Eunotia robusta robusta.
Kaladest esinevad järves ahven ja haug, sisse olevat lastud ka angerjat. /Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977/
Esinevad ahven, haug. /Õngitsemine. Tln., 2003/
Allikad:
KKR kood: VEE2126300
Partsi Saarjärv on põhja-lõuna suunas piklik kaunis järv, mis asub Partsilt umbes 1,5 km lõuna pool. Järve absoluutne kõrgus on 61,8 m, pindala on 11,8 ha, sügavus 11,9 m. Kaldad on kõvad, enamasti liivased, eriti ida pool, suuremalt osalt kaetud metsaga. Idakaldal on suur Põlva KEK-i puhkekompleks, läänekaldal endises mõisapargis endise Vilde-nimelise kolhoosi saunsuvilad. Linaleokivide rida veepiiril annab tunnistust kunagisest intensiivsest linaleotamisest. Põhi on mudane.
Järvest algab Kodajärve ja Pikamäe järve läbiv Lutsu jõgi.
Järve vesi on pruunikaspunane või punakaspruun, vähese läbipaistvusega (0,7-0,9 m) ja suvel tugevasti kihistunud. Pinnaveekiht soojeneb väga tugevasti (1960. a. oli vee temperatuur kaldavöötmes rekordiline - 29,4 kraadi).
1973. a. oli järv taimestikuvaene. Fütoplanktonis leidus 1960. a. rohkesti koldvetikaid. Esineb ka väga haruldane ränivetikas Eunotia robusta robusta.
Kaladest esinevad järves ahven ja haug, sisse olevat lastud ka angerjat. /Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977/
Esinevad ahven, haug. /Õngitsemine. Tln., 2003/
Allikad:
Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977