Räätsma järv (Räästma järv, Rääsma järv) [Kurtna järvestik]

Räätsma järv, ka Räästma järv, Rääsma järv

Räätsma järv. Foto: passat.EE

Ida-Virumaal, Illuka vallas, Konsu küla lähedal asuv looduslik järv. Avalik veekogu.
Kuulub Kurtna järvestikku, paikneb selle lunaosas.

Pindala 15,8 ha, kaldajoon 2896 m, pikkus 1230 m, laius 260 m, keskmine sügavus 3,9 m, suurim sügavus 10,8 m. Veevahetus 0,5 korda aastas.

Keskpunkti koordinaadid:
Ristkoordinaat Kraad, minut, sekund
X 6572048 59°14'18" N
Y 702867 27°33'21" E

Ida-Eesti vesikond - Viru alamvesikond
Keskmise karedusega, kihistunud; kalgiveeline rohketoiteline.
KKR kood:VEE2027600

Potrijärvest 0,5 km kirde pool, mhnastiku idaserval asub phjakirde-lunaedela suunas piklik Räätsma järv, üks omapärasemaid Eesti järvi. Ta pikkus on üle 1 km, pindala 17,5 ha, suurim sügavus 10,8 m (keskmine sügavus 3,9 m). Vastu vallseljakut olev läänekallas on krge ja järsk, mujal on kaldad madalamad, kagus liivased vi rohtunud, kirdes ja edelas turbased. Peaaegu kikjal piirab järve mets. Järv süveneb järsult, olles kige sügavam keskosas, kuid ka phjaosas on sügav koht. Kaldavööde on enamasti liivane, täis vette varisenud puid ja kände, sügavamal katab phja süsimust muda.

Räätsma järv on lähtejärv, väga nrga läbivooluga. Väljavool toimub kraavi kaudu Ahvenjärve ja sealt edasi Konsu järve. Vesi on hele- kuni kollakasroheline, väga läbipaistev (suvel 3,7-6,2 m; talvel ja kevadel 3,5-4,2 m) ning väga teravalt kihistunud. Süvaveekihid on hapnikuvaesed. Phjavees leidub Eesti olude kohta väga palju rauda, mida toovad siia ilmselt allikaveed.

Taimestik katab 3/4 järvest, seega väga rikkalik. Taimi leidus kuni 6 m sügavuseni, liike keskmiselt (20). Üle terve järve kasvas 1968. a. laiguti valget vesiroosi, vähemal määral kaelus-penikeelt ja kollast vesikuppu. Kaldaveetaimestik oli lünklik, seda esindasid hundinui ja konnaosi. 1954. a. leidis H. Tuvikene siit üliharuldast reliktset taime – mkrohtu, 1968. a. aga ei nnestunud seda näha.

Järv on planktonivaene. Zooplanktonisse kuulub küllaltki haruldasi organisme – tiibsudik, hiidlondik, järve-jämekoodik. Ka vetikaflooras leidub üks haruldane ränivetikas - Cymbella thumensis. Phjaloomastik ei ole rikas.

Kalastik on vrdlemisi liigirikas; leidub särge, haugi, roosärge, ahvenat, linaskit, kiiska, kokre ja lutsu. Järv sobib elupaigaks vähile, kuid vee alanemine on jätnud vähiurud kuivale.

Linnuvaene järv, kus pesitseb vihitaja ning sinikael- ja piilpart. /Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977/

Järvele juurdepääs läänepoolsest küljest. Esinevad särg, haug, roosärg, linask, kiisk, koger, luts. /ngitsemine. Tln., 2003/

Allikad:
Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977
http://register.keskkonnainfo.ee
http://loodus.keskkonnainfo.ee

Vaata lisaks:

Kurtna järvestik
Kalale.ee KIK