Pühajärv (Otepää Pühajärv)

Valgamaal, Otepää vallas, Otepää vallasisese linna, Nüpli, Pühajärve ning Sihva külade juures asuv avalik järv

Keskpunkti koordinaadid:

 

Ristkoordinaat

Kraad, minut, sekund

X

6434871

58°1'52" N

Y

645059

26°27'20" E

Vesikond: Koiva vesikond – Mustjõe alamvesikond

Veepeegli pindala 290,7 ha, saarte pindala 7,6 ha, pindala kokku 298,3, keskmine sügavus 4,3 m, suurim sügavus 8,5 m, pikkus 3 540 m, laius 1 650 m, kaldajoone pikkus 16 322 m

Valgala pindala 44 km2, veevahetus 1 korda aastas

Keskmise karedusega kihistunud järv, kalgiveeline ning rohketoiteline

Registri kood VEE2105300

Põhjakirde-lõunaedela suunas piklik järv Otepää linnast 3 km edela pool, 115 m kõrgusel merepinnast. Eestimaa kauneimaid järvi.

Järve ümbruses vahelduvad kõrged moreenkuplid lamedate kühmude ja lavadega. Silmapaistvamad kõrgendikud on Nüpli mägi ida pool, Hobustemägi lõuna pool ja Kitsemägi lääne pool. Kõrgemad alad on enamasti kaetud metsaga, madalamad põllustatud. Järve põhja- ja kirdekaldal asub põline Pühajärve park, läheduses puhkekodu, restoran, rand koos kohvikuga, paadisadam jm. Kallastel on mitmeid talusid ja suvilaid. Pühajärve kaldad on enamasti järsud, kerkides järvepinnast kuni 7,7 m kõrgusele, enamasti liivased ja kruusased. Kaldavööde on enamasti kruusane või liivane, sügavamal katab põhja kuni 5,5 m paksune hallikasmusta muda kiht. On ka kivist põhja.

Pühajärve muudavad maaliliseks arvukad lahed ja käärud ning metsased saared. Lahtedest on suuremad Mõisalaht järve põhjaosas, Sulaoja, Vana-Kolga ja Uue-Kolga laht idas, Poslovitsa käär, Saare laht ja Juusa käärud lõunas ning Kangru laht läänes. Poolsaartest on suuremad Pikk-kkolk ja Majakolk (endine saar) idas, Saare poolsaar lõunas ning Angunina läänes. Saartest asuvad põhjaosas kahest saarest liitunud Sõsarsaared, lõunas Kloostrisaar (Kuuse- ehk Sõõriksaar), Suur Lepasaar (Pinu- ehk Innusaar) ja Väike Lepasaar, kõik kokku pindalaga 8 ha.

Pühajärv on üsna hea läbivooluga (vesi vahetub 13 kuu jooksul). Järvel on neli suuremat sissevoolu: Neitsijärve kraav, Sulaoja, Nüpli oja ja Mülke oja - lisaks väiksemaid kraave ning kaldaallikaid (eriti järve idakaldal). Järve lõunasopist algab Väike-Emajõgi.

Pühajärve vesi on rohekaskollane või kollakasroheline, suvel vähe läbipaistev (1-1,7 m), talvel suureneb läbipaistvus 5 meetrini. Vesi soojeneb ja seguneb suvel hästi ning on hapnikurikas, tõenäoliselt on talvel hapnikku vähem.

Taimestik hõivas 1951 a. umbes 1/4 järvest ning oli erakordselt liigirikas (34 liiki).

Pühajärve kalafauna on õige liigirikas. Domineerib latikas, palju leidub linaskit, roosärge ja haugi. Esinevad särg, ahven, koha, luts, koger, angerjas ja kiisk. Olevat ka nurgu, säinast ja rünti. Järvest on saadud suuri, 87 cm pikkusi ja 5,78 kg raskusi kohasid. 19. sajandil oli hea vähijärv. Hilisemate vähikatkude tagajärjel kannatanud vähistik pole enam toibunud.

Linnustik ei ole kuigi rikkalik. Iseloomulik haudelind on tuttpütt, pesitsevad veel vihitaja, sinikaelpart, ja kõrkja-roolind. Sagedased toitekülalised on hallhaigur, kalakajaks ja jõgitiir.

Pühajärv on olnud inspiratsiooniallikaks paljudele meie kirjanikele ja kunstnikele. Kaunis vaade avaneb järvele Hobustemäe vaatetornist. Ka folklooris on Pühajärv tähtsal kohal. Ta olevat langenud taevast, tulnud pühapäeval, tekkinud leinava lese pisaraist, kelle sõjas langenud viie poja kalmuküngasteks olevat Pühajärve saared jne.

Liivimaa maarevisjoni andmeil on Pühajärve mõis 17. sajandi algul kuulunud Eesti päritoluga aadlikule Johann Uexküllile. Pühajärvega on seotud ka 1841. a. talurahva ülestõus, nn. Pühajärve sõda.
 /Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977/

Esinevad särg, ahven, haug, viidikas, latikas, kiisk, harvemini linask, angerjas, luts, roosärg, koger, koha. Töötab paadilaenutus. "Pühajärve Kuldkala" toimumispaik. /Õngitsemine. Tln., 2003/

Allikad:

Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977

http://register.keskkonnainfo.ee/

http://loodus.keskkonnainfo.ee/

Vaata lisaks:

Pärimus: Otepää Pühajärv
Kalale.ee KIK