Otsingu tulemused:

1. Aardla järv (Ardla järv)
2. Aasovi meri
3. Agali järv (Akkali järv, Akali järv, Mäksa järv)
4. Aheru järv / Kandsi järv (Kansi järv, Kantsi järv, Suurjärv, Ahero järv, Aherjärv, Illu järv)
5. Ahvenajärv (Nelijärve Ahvenajärv, Aegviidu Ahvenajärv, Linaleo järv)
6. Ahvenalaadsed (Percomorpha)
7. Ahvenalised (Perciformes)
8. Ainja järv (Ainejärv, Aine paisjärv, Ainja paisjärv)
9. Alajärv (Väimela Alajärv, Väike Väimela järv, Ala-Väimela järv, Väimela Väikejärv)
10. Alasjärv (Piipse järv)
11. Allikajärv (Peraküla Allikajärv, Allikjärv, Tantsujärv)
12. Allikjärv [Järv Kurtna järvestikus]
13. Andresjärv (Mustjärv)
14. Anne kanal
15. Araabia kogerparrak (Carasobarbus apoensis)
16. Arojärv (Rasina Arujärv)
17. Belaja (Kama)
18. Besuugo kalanimena
19. Besuugod (Pagellus)
20. Edejärv (Andsu Edejärv, Jaanijärv)
21. Edejärv (Hatiku Edejärv, Hatike Tagajärv, Hatiku järv, Hatiko järv)
22. Eesjärv (Neeruti Eesjärv, Eestjärv, Esimene järv, Karisööda järv)
23. Eesti järvede loend
24. Eesti kalade süstemaatiline nimestik
25. Eistvere järv (Eistvere paisjärv)
26. Elistvere järv (Kuru järv)
27. Ermistu järv (Tõstamaa järv, Ärmistu järv, Mõisajärv, Härmesi järv, Hermesjärv)
28. Estonia järv (Estonia paisjärv, Hundiaugu paisjärv)
29. Flyvae (Pikane järv, Pikanina järv)
30. Funazushi ehk jaapani hapukoger
31. Geosmiin
32. Hallutsinogeensed kalad
33. Hammasahvenad (Dentex)
34. Hanija järv
35. Harilik hammasahven (Dentex dentex)
36. Harilik idakoger (Carassioides acuminatus)
37. Harilik pagrus (Pagrus pagrus)
38. Harku järv (Haabersti järv, Loodjärv, Argo järv)
39. Harterti kogerparrak (Carasobarbus harterti)
40. Hernes õngesöödana
41. Hindaste järv (Hinduste järv, Indaste järv)
42. Hino järv (Pugula järv, Henno-Pugula järv, Pugola järv, Suur-Pugola järv, Henno järv, Valgejärv)
43. Holstre järv (Ollikoja järv, Õllekoja järv, Koolijärv)
44. Hurmi järv (Külajärv)
45. Hõbedane idakoger (Carassioides argentea)
46. Hõbekoger (Carassius gibelio)
47. Idakogred (Carassioides)
48. Immaku järv (Immakjärv)
49. Imsi järv
50. Iraani kogerparrak (Carasobarbus sublimus)
51. Jaanuse järv (Pikkjärv)
52. Jaapani koger (Carassius cuvieri)
53. Jaska järv (Karula Jaska järv, Jaaska järv, Jasska järv)
54. Jeemeni kogerparrak (Carasobarbus exulatus)
55. Juusa järv (Kuningajärv)
56. Jõemõisa-Kaiu järvestik
57. Järaniku järv
58. Järise järv
59. Järlepa järv (Suur Järlepa järv)
60. Järveotsa järv (Turvaste Järveotsa järv, Järvetsa järv, Järvatsi järv)
61. Järvepää järv (Järvepera järv, Kahkva järv)
62. Järvi järvestik
63. Kaanjärv (Nõmme Kaanjärv, Äntu Kaanjärv)
64. Kaarmise järv (Karmise järv)
65. Kaatsjärv (Kootsjärv, Tõnismäe järv)
66. Kadja järv/Põlliku järv (Kuimetsa järv, Suur Kuimetsa järv, Kodja järv, Põllikese järv)
67. Kahala järv
68. Kahrila järv
69. Kaiavere järv
70. Kaisma järv (Kaisma Suurjärv)
71. Kaiu järv
72. Kalakasvatus
73. Kalijärv (Jäneda Kalijärv)
74. Kallõtõ järv (Kallete järv)
75. Kalmatjärv (Kalmetu järv, Kalmetjärv, Hurmi järv)
76. Karijärv
77. Kariste järv (Vana-Kariste järv, Suur-Kariste järv, Väike-Kariste järv)
78. Karsna järv
79. Karujärv (Järumetsa järv, Järvemetsa järv)
80. Karula järv (Uue-Võidu järv)
81. Karula Pikkjärv (Pikkjärv, Pikkeri järv)
82. Kastanjett-ümarküüskala (Nemadactylus bergi)
83. Kauru järv
84. Keeri järv (Keri järv, Härjanurme järv, Võsivere järv, Keeri-Ulila järv, Ulila järv)
85. Kernu järv (Kõrveküla Kernu järv, Kõrveküla järv)
86. Kihli karjääri järved
87. Kiidjärv
88. Kiisjärv (Kiiskjärv, Emajärv) [Koorküla järvestik]
89. Kiiviti järv (Kiivite järv, Kivitu järv)
90. Kikri järv (Kikre järv, Kolijärv)
91. Killatu järv (Kiljatu järv, Kilatu järv, Kiljatu Suurjärv)
92. Kiruvere järv
93. Kivijärv (Laiuse Kivijärv, Kibijärv)
94. Kivijärv (Holvandi Kivijärv)
95. Klooga järv
96. Koger (Carassius carassius)
97. Kogerparrakad (Carasobarbus)
98. Kogred (Carassius)
99. Kogrejärv (Vellavere Kogrejärv, Vellavere järv)
100. Kogõrjärv (Tsopa Kogõrjärv)
101. Kollane kogerparrak (Carasobarbus luteus)
102. Kooraste Kõverjärv (Kõvvõrjärv)
103. Kooru järv (Suur Kaanda järv)
104. Koosa järv
105. Kosswigi kogerparrak (Carasobarbus kosswigi)
106. Krappid (Pomoxis)
107. Kudani järv / Nåtan (Güddnäs)
108. Kuld-merikoger ehk doraado (Sparus aurata)
109. Kuldkala (Carassius auratus)
110. Kuldvöötahvenad (Boops)
111. Kulli järv (Holstre Kullijärv)
112. Kuningvere järv
113. Kuritse järv (Palsi järv, Pelsi järv)
114. Kurnakese järv (Kurnakse järv)
115. Kutsar-pagrus (Pagrus auriga)
116. Kutsiku järv (Tuhalaane paisjärv)
117. Kuulja järv (Kograjärv, Kogrejärv, Kuuljärv, Koolja järv, Koorja järv) [Koorküla järvestik]
118. Kõrdsijärv (Partsi Kõrdsijärv, Partsi järv, Koolimaja järv, Koolijärv, Partsi Kõrtsijärv)
119. Kõvera järv (Kõverjärv, Orava Kõverjärv)
120. Kõverjärv (Jussi Kõverjärv)
121. Käravete järv (Käravete paisjärv)
122. Käsmu järv
123. Kääriku järv (Käärike järv, Põlme järv)
124. Köstrijärv (Köstrejärv)
125. Külajärv (Plaani Külajärv, Küläjärv, Plaani järv, Suurjärv)
126. Külajärv (Vellavere Külajärv, Vellavere järv, Tootsijärv, Mõõkjärv)
127. Küünimõtsa järv (Küünimetsa järv, Küünimetsa Ahnjärv, Konemetsa järv)
128. Laanemaa järv
129. Lahepera järv (Lahe järv)
130. Langsdorffi koger (Carassius langsdorfii)
131. Lasa järv [Koorküla järvestik]
132. Lavassaare järv
133. Leegu järv (Leego järv, Pühajärv)
134. Leeli paisjärv (Pöögle teine paisjärv)
135. Leivast õngesöödad
136. Liivaku järv (Liivakandi järv)
137. Linajärv (Jõuga Linajärv, Jõugu järv, 3. Jõuküla järv)
138. Linaleojärv (Koorküla Linaleojärv, Koorküla Linajärv, Linaleotse järv)
139. Linaleojärv (Äntu Linaleojärv, Äntu Linajärv, Moora järv)
140. Lindjärv (Tudre järv, Tudra järv)
141. Linnulaht (Väike laht, Väikelaht)
142. Lohja järv
143. Loosu järv
144. Lõõdla järv (Leedla järv, Leedva järv, Lõõdva järv)
145. Maiori järv (Majori järv, Tsiirjärv)
146. Maroko kogerparrak (Carasobarbus fritschii)
147. Merikogerlased (Sparidae)
148. Mooste järv (Moisekatsi järv, Mõisajärv)
149. Moulouya kogerparrak (Carasobarbus moulouyensis)
150. Mudsina järv (Mutsina järv, Mugina järv) [Kooraste järvestik]
151. Mullutu laht (Suur Mullutu laht)
152. Murati järv
153. Must krappi (Pomoxis nigromaculatus)
154. Mustjärv (Kantküla Mustjärv, Pühajärv)
155. Mustjärv (Timo Mustjärv, Partsi Mustjärv, Metsavahi järv)
156. Mustjärv (Valguta Mustjärv)
157. Mustlaik-besuugo (Pagellus bogaraveo)
158. Mõisajärv (Päidla Mõisajärv)
159. Mäeküla järv (Samblajärv, Mäejärv)
160. Mäeotsa järv (Mäetaguse järv) [Äntu järvestik]
161. Mähuste järv (Mäuste järv, Meeguste järv)
162. Mäsajärv (Mäsäjärv, Messe järv, Metsajärv)
163. Mätasjärv (Kurtna Mätasjärv)
164. Müüri järv (Kograjärv, Vardja 2. veskijärv)
165. Narva veehoidla elustikust
166. Nelijärve järvestik (Aegviidu järvestik, Aegviidu-Nelijärve järved)
167. Nelijärve Vahejärv (Vahejärv, Aegviidu Vahejärv)
168. Nigula järv (Vanamõisa järv, Nigula Vanajärv, Vanajärve järv, Järve järv, Vanasaare järv)
169. Nihu järv (Nihujärv, Suur Nihujärv) [Koorküla järvestik]
170. Nihu Mädajärv (Nihu Mudajärv, Suukaala järv) [Koorküla järvestik]
171. Nikerjärv (Nikkerjärv, Näkijärv)
172. Nisumass
173. Noodasjärv (Nuudasjärv, Nadasi järv)
174. Nuudsaku järv (Naadsaku järv, Nuutsaku järv, Vardja 1. veskijärv)
175. Nõuni järv (Suur Nõuni järv)
176. Nüpli järv
177. Odrakruup
178. Oessaare laht (Põllumaa laht, Siiksaare laht)
179. Orajärv (Neeruti Orajärv, Neeruti järv)
180. Orontese kogerparrak (Carasobarbus chantrei)
181. Pabra järv (Kossa järv, Bobrova järv, Lidva järv)
182. Pagrused (Pagrus)
183. Paidra järv
184. Palestiina kogerparrak (Carasobarbus canis)
185. Palojärv (Ihamaru Palojärv, Ihamaru Palujärv)
186. Palojärv (Lutsu Palojärv)
187. Palojärv (Preeksa Palojärv, Preeksa Palujärv, Misso Palujärv)
188. Palujüri järv (Palojüri järv)
189. Pangodi järv
190. Pardkalalased (Barbinae)
191. Parika järv
192. Paunküla linajärv (Sipelga linajärv)
193. Paunküla veehoidla
194. Peipsi alamvesikond
195. Peräjärv (Andsu Peräjärv)
196. Pikkjärv (Jussi Pikkjärv)
197. Pikkjärv (Järvi Pikkjärv, Järvi Pikajärv, Pühameeste Pikkjärv)
198. Pikkjärv (Kaarepere Pikkjärv)
199. Pikkjärv (Tilsi Pikkjärv)
200. Pikkjärv (Viitna Pikkjärv, Suur Viitna järv, Suurjärv)
201. Pikre järv (Pikri järv) [Koorküla järvestik]
202. Pilkuse järv
203. Pille järv
204. Porkuni järv
205. Porkuni järved
206. Preeksa järv (Preeksa Suurjärv)
207. Prossa järv (Proosa järv, Luua järv)
208. Puhatu järv (Puhato järv, Suur Pühatu järv)
209. Pulli järv (Pullijärv)
210. Punane besuugo (Pagellus erythrinus)
211. Purgatsi järv
212. Puruvana (ehmestiivalise vastne; kivivana, liivavana, toruvana)
213. Päidla järvestik
214. Päidla Uibujärv (Uibujärv, Uibo järv, Uibojärv, Annijärv)
215. Päidre järv (Tagametsa järv)
216. Pärnjärv (Järvi Pärnjärv, Järvi järv, Suur Järvi järv)
217. Päästjärv (Perajärv)
218. Pügeri järv (Pügare järv, Pügari järv)
219. Pühajärv (Otepää Pühajärv)
220. Rae järv
221. Raigastvere järv
222. Ratasjärv (Kurtna Ratasjärv)
223. Ratva järv (Arvila järv)
224. Rautina järv (Kaagjärv, Rautine järv, Rautite järv)
225. Roksi järv (Usseaia-alune järv, Niiduotsa järv, Krooksu järv) [Koorküla järvestik]
226. Roosa hammasahven (Dentex gibbosus)
227. Ruhijärv (Ruhja järv)
228. Ruhnu
229. Ruila järv (Ruiljärv, Kernu Mädajärv)
230. Rummu järv
231. Ruusmäe järv (Rogosi järv, Rogasi järv, Hainjärv)
232. Räimi järv (Mäeräima järv, Mäirame järv, Räime järv, Õrro järv)
233. Räätsma järv (Räästma järv, Rääsma järv) [Kurtna järvestik]
234. Saare järv (Saarjärv, Saaremõisa järv)
235. Saka järv (Soka järv)
236. Sarapiku järv (Kogrilaht, Suur Kogralaht)
237. Sarise järv (Saarise järv)
238. Saunja laht
239. Sibula järv (Karula Sibulajärv)
240. Sinijärv (Endla Sinijärv)
241. Sinijärv (Äntu Sinijärv, Äntu Suurjärv, Äntu Pikkjärv, Äntu Tedrejärv, Prillapatsi järv)
242. Soitsjärv
243. Soomkala
244. Suur kuldvöötahven (Boops boops)
245. Suur pagrus (Pagrus major)
246. Suur Pehmejärv (Pehmejärv)
247. Suur Saarjärv
248. Suur-Apja järv / Koobassaare järv
249. Suurjärv (Jussi Suurjärv)
250. Suuruim-idakoger (Carassioides macropterus)
251. Särgjärv (Jõemõisa Särgjärv)
252. Särgjärv (Järvi Särgjärv, Järvi järv, Väike Järvi järv)
253. Tagajärv (Hatiku Tagajärv, Hatike Edejärv, Hatiku järv, Hatiko järv)
254. Tagajärv (Neeruti Tagajärv, Lusthoone järv, Teine järv)
255. Tamula järv (Tamla järv)
256. Tihu Kolmas järv (Kolmas järv, Väikejärv)
257. Toatse järv (Tuatse järv, Tantsu järv, Suur Toatse järv)
258. Tooma Linajärved (Linajärved, Prilljärved) [Endla järvestik]
259. Tornijärv (Torni järv, Tornjärv, Lükardi järv)
260. Tsilgutaja järv (Maurijärv, Tilgutaja järv)
261. Tuuljärv (Tuulejärv, Suur Plaksi järv)
262. Tõhela järv
263. Tõlinõmme järv (Telinõmme järv, Humala järv)
264. Tänavjärv (Tänna järv, Tennajärv, Tänavajärv)
265. Tündre järv (Tõndre järv, Tõõdre järv, Tondre järv)
266. Ubajärv (Pikkjärv, Ubahaava järv)
267. Udsu järv (Utsu järv, Uutsu järv, Kokajärv, Linsi järv)
268. Uhtjärv (Uhtijärv)
269. Uljaste järv (Uljastjärv, Suur Uljaste järv)
270. Uljaste järved ja oos
271. Umbjärv (Rõhu Umbjärv, Rehujärv)
272. Und
273. Vagula järv
274. Vahejärv (Äntu Vahejärv, Äntu Roheline järv, Äntu Väikejärv)
275. Valgejärv (Äntu Valgejärv, Äntu Valgjärv, Paralepetsa järv)
276. Valgjärv (Laose Valgjärv, Laose Valgejärv, Laose järv, Ronijärv)
277. Vanamõisa järv (Tõrva Vanamõisa järv)
278. Vaskna järv
279. Veisjärv (Veisejärv)
280. Veskijärv (Nõva Veskijärv, Tamra järv, Tamre järv)
281. Vihmjärv / Tarupedäjä järv (Tarupedaja järv, Võidujärv, Kolski järv)
282. Viira järv
283. Viisjaagu järv (Naba järv, Nava järv)
284. Viitna järved
285. Vilgjärv (Valgjärv, Pikri järv) [Koorküla järvestik]
286. Virosi järv (Viroste järv, Viruse järv, Varuse järv, Viruste järv, Viiriste järv, Viiruste järv)
287. Virtsjärv (Väike Võrtsjärv, Koorküla Virtsjärv)
288. Vissuvere järv (Tuulisilla järv, Tulisilla järv)
289. Võngjärv
290. Vähimõrd
291. Väike Kalajärv (Kreo Väikejärv)
292. Väike Linajärv (Tooma Väike Linajärv, Tooma Linajärved, Linajärved, Prilljärved, Akna järv) [Endla järvestik]
293. Väike Nihujärv [Koorküla järvestik]
294. Väike-Juusa järv (Olep-Juusa järv, Otepää Juusa järv, II Juusa järv)
295. Väike-Nõuni järv
296. Väike-Toatse järv (Väikejärv, Väike Toatse järv)
297. Väikene Palojärv (Ihamaru Kogrejärv, Väike Palujärv)
298. Väinjärv (Jussi Väinjärv, Jussi Veinjärv, Veinjärv)
299. Väätsa paisjärv
300. Õdri järv (Õdre järv, Õdra järv, Edre järv, Odrijärv)
301. Ähijärv (Ahijärv)
302. Äntu järved
303. Ördi järv (Öördi järv, Õõrdi järv)

Puruvana (ehmestiivalise vastne; kivivana, liivavana, toruvana)

Puruvana (vene k rut¹šeinik, ¹šitik, ¹šivorotka, ingl k Caddisfly larvae), ka ehmestiivalise vastne, liivavana, kivivana, toruvana 



Puruvanad on suurte hallikate või pruunikate ehmestiivaliste (Trichoptera) putukate vastsed,  kuni 25 mm pikad, elutsevad kaldaäärses vees. 

Ehmestiivalised ei ole liblikad, kuid liblikad on nende lähimad sugulased. Maailmas tuntakse ehmestiivalisi umbes 6000 liiki, Eestis on neid seni leitud 160 liiki, kuid neid peaks siin olema kuni 250. Selle seltsi süstemaatika on õige segane, paljude liikide valmikud on omavahel peaaegu eristamatud ja liikidel tehaksegi tihti vahet vaid vastsete kodade ehituse põhjal. 

Valmikute kehapikkus on 0,5 kuni 5 cm. Ehmestiivalisi aitavad liblikatest eristada tundlad: nimelt hoiavad ehmestiivalised tundlaid puhkeolekus enda ette välja sirutatult, ööliblikad aga peidavad need tiibade alla. Ja kui liblikate tiibadel on soomused, siis ehmestiivaliste tiibadel on karvakesed, ehmed. 


Ehmestiivalised on aktiivsed öösel, päeval poevad varju.  Õhtuti võib neid näha suurtes parvedes vee kohal, hommikuti aga kaldataimedel. 

On nii koda ehitavaid vastseid, kui ka vees vabalt liikuvaid vastseid. Kõigil vastsetel on tugevasti sklerotiseerunud (lubjastunud) pea ja väga lühikesed tundlad. Väliselt sarnanevad puruvanad röövikutega,  esmajoones kooreüraskiga. Suuremad vastsed on tavaliselt tumedamad kui väikesed. Esineb ka rohekaid, kollase kõrvaltooniga või rohekas-kreemjaid vastseid.

Vastsed arenevad külmas vees. Neid leidub jõgedes, ojades,  järvedes ja tiikides, kus on läbivoolav külm vesi, ent osa liike võib elada ka seisvas vees, osa koguni  riimvees. 

Oma kojad ehitavad nad süljenäärmetest erituva nõre abil. Üks kojatüüp kujutab endast liivateradest, oksakestest ja muust kättesaadavast tehtud pikliku ja ümara kujuga ehitist (liivavana teeb oma koja  puhtalt liivateradest), teine kojatüüp tehakse tühjade kõrkjavarte jupikeste kokkuliimimisel ja puruvana ise elab ühes neist. Koja kuju ja ehitusmaterjal on liigispetsiifilised, enamasti on koda silindriline või kooniline, kuid esineb ka sarve või teokoja kujulisi kodasid.

 

Koda on puruvanale varjepaigaks ja ta liigub vees koos kojaga, torgates selleks pea ja lühikesed, hästihaakivad tundlad kojast välja. Puruvana hoidub liivasele põhjale või kinnitub kivide ja taimede külge. Teda leidub ka vette kukkunud puukoore tükkide all. Liigub aeglaselt ja pöörab ennast liikumise ajal tihti ringi, kuid enamasti on liikumatu. Veepinnale hapniku järele puruvana ei tõuse, see imandub temasse läbi seljal asuvate trahheelõpuste. Toitub taimedest ja kõige erinevamate organismide jääkproduktidest. Elab ühe aasta. Läbib selle ajaga neli kestastumist.


Nukkumine toimub alati koja sees. Enne nukkumist lisab vastne kojale kivikesi, et seda raskemaks muuta ja sulgeb nii esimese kui ka tagumise ava. Ka kojata liikide vastsed ehitavad nukkumise ajaks endile koja. Nukustaadium kestab kuni kaks nädalat, misjärel nukk närib kääritaoliste lõugadega koja katki ning ujub pinnale. Enamusel ehmestiivaliste liikidest peab nukk valmiku valmimiseks kuivale ronima. 

File:Anabolia.nervosa.larva.jpg

Eestikeelsed puruvananimetused on välja mõelnud peamiselt professorid Heinrich Riikoja ja Hans Remm, mõnele nimeta sugukonnale sai uus nimi pandud. Kaks alamseltsi langevad suurelt osalt ühte jaotusega, milles loomadel kaasaskantav maja kas puudub või esineb. Esimesel juhul kasutatakse eesti keeles enamasti põhisõna -ehmeslased, teisel juhul -vanalased. Seega võiks Eestis elavaid sugukondi nimetada järgmiselt.

LADINA    EESTI

Subordo: Annulipalpia   Alamselts: sõõrkobijalised

Rhyacophilidae    lõpusehmeslased
Glossosomatidae    kuppelehmeslased
Hydroptilidae    pisiehmeslased
Philopotamidae    keelehmeslased
Psychomyiidae    tunnelehmeslased
Ecnomidae    järvehmeslased
Polycentropodidae    võrgendehmeslased
Hydropsychidae    jõgiehmeslased

Subordo: Integripalpia  Alamselts: lihtkobijalised

Phryganeidae    puruvanalased
Limnephilidae    järvevanalased
Goeridae    kivivanalased
Lepidostomatidae  täpikvanalased
Brachycentridae    käppvanalased
Sericostomatidae    ojavanalased
Leptoceridae    toruvanalased
Odontoceridae    vooluvanalased
Molannidae    liivavanalased
Beraeidae    allikvanalased

/Henn Timm, Purtuvanad, omaette olijad. Eesti Loodus 7/1996/

Korjamine, säilitamine, kalastamine

Madalas vees korjatakse puruvanasid käsitsi, liikudes seejuures vastuvoolu, et vesi sogaseks ei läheks. Veekogu põhjal on nad üsna hästi silmatavad. 

Sügavamate veekogude korral otsitakse puruvanasid veetaimede lehtedelt ja vartelt. 

Talvel lastakse jääaugust veekogu põhjale paju- või kaseviht, millesse pannakse tükike liha. Mõne päeva pärast võetakse viht koos puruvanadega välja. Ei kõlba pajuokstest tehtud viht, sest pajukoor eraldab vees parkaineid, mis peletavad puruvanad eemale. Kui lehtpuuvihta pole võtta, kõlbavad viha tegemiseks ka kuuseoksad.

Kalal olles lastakse puruvanad riidest kotikeses vette — nii säiluvad nad paremini. Enne konksule panemist tuleb puruvana oma kojast kätte saada, mis pole aga lihtne, kuna puruvana tagumikul on kaks haagikest, millega ta kojast kinni hoiab. Niisama tõmmates rebime puruvana tavaliselt katki. Vastse kättesaamiseks pigistatakse koda vastse saba poolt kahe sõrmega ja sikutakse puruvana peast kinni võttes ettevaatlikult kojast välja. Võib ka koja katki murda, aga seda peab tegema üsna õrnalt. Oma kojast ronib puruvana välja ka siis, kui torgata teda saba poolt kergelt nööpnõela või kõrrekesega.

Konks juhitakse sisse suust, kombitsate vahelt või rindmikult ja välja tuuakse see sabaosas. Püütakse käsiõngega. Hästi võtavad puruvana koger, linask, särg, forell jt. kalad. Võib osutuda mõnel päeval parimaks toidupalaks.

Väga heaks õngesöödaks võivad olla ka valmikud. Kui leiame kaldarohust selle tiivulise putuka, tasub ta kindlasti konksule panna.  
Puruvanasid võib säilitada mitu päeva samblas või lepalehtedes, mis on keeratud niiske lapi sisse ja pandud külmkappi. Temperatuuril +20°C ronib puruvana oma kojast välja ja hukkub.

Ehmestiivalisi ja nende vastseid (larve), jäljendatakse sageli lendõnge putukate sidumisel.

Allikad:
http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/EL/vanaweb/9607/puruvana.html
V.Kor¾ets, Õngitsemine, Tln., 2003; samuti Õngitsemine+, käsikiri