Piigandi järv (Vana-Piigandi järv, Vana Piigaste järv)

Pindala: 44,2ha
Kaldajoone pikkus: 4391m
Keskmine sügavus: 6.00m
Maksimaalne sügavus: 9.99m
Veevahetuse skaala: väga nõrk (< 0,5)

Kaardi andmed GPS-i tarvis:
Lat: 58.0155556
Long: 26.7869444

Piigandi järv, ka Vana-Piigandi järv, Vana Piigaste järv

Põlvamaal, Kanepi vallas, Heisri ning Piigandi külade juures asuv avalik järv

Keskpunkti koordinaadid:

	Ristkoordinaat	Kraad, minut, sekund
X	6433908	58°0'56" N
Y	664460	26°46'59" E

Vesikond: Ida-Eesti vesikond - Peipsi alamvesikond

Pindala 44,2 ha, keskmine sügavus 6,2 m, suurim sügavus 25,3 m, pikkus 1 950 m, laius 400 m, maht 2 597 tuh m³, kaldajoone pikkus 4 391 m

Valgala pindala 3 km², veevahetus 0,3 korda aastas

Pehme- ja heledaveeline järv, vähetoiteline

Registri kood VEE2108400

Noorkuu kujuga kirde-edelasuunaline järv, kauneim veekogu ümbruskonnas, Kanepist 2,5 km põhjakirde pool.

Sügavaim koht on järve kõige laiemas osas, lähemal kagukaldale. Kaldad on järsud ja tõusevad kõrgele (oru veerud on kuni 20 m kõrgused), eriti järve kirdeosas. Ka vesi süveneb väga kiiresti. Ida poolt, aga ka edelast raamib järve mets, kagukaldadl, endise mõisa kohal kasvavad sihvakad nulud. Mujal on niidud, põõsastikud ja põllud. Perv on kõva ja enamasti liivane, loodes veidi sootunud. Ka sügavamal on põhi suhteliselt kõva ja mudavaene, mudasem on ainult järve otstes.

Kuival suvel (kui Vähkjärve viiv kraav kuivab) praktiliselt umbjärv. Sisse tuleb väike oja kirdest, on ka põhjaallikaid (näiteks suur allikas mõisa kohal).

Vesi on suvel tugevasti kihistunud. Piigandi vesi on heleroheline kuni rohekaskollane ja kogu aasta jooksul väga läbipaistev - suvel 3,2-4,6 m, talvel 3,1-5,8 m.

Taimestikult on järv vaene, liike keskmiselt (16).

Kaladest esinevad Piigandi järves särg, latikas, ahven, haug, kiisk, nurg, linask, roosärg, angerjas ja vingerjas. Kalamehed kurdavad, et liiga selge vee tõttu ei saavat kala kätte.

Järv on tuntud oma vähirikkuse poolest.

Rahvamuistendi järgi on Piigandi järve põhjas uputatud kirik, mille torninukk olevat selge ilmaga veel praegugi nähtav. Võib-olla on järves tõesti mõni vaiehitis. /Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977/

Särg, ahven, haug. /Õngitsemine. Tln., 2003/

Allikad:

Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977

http://register.keskkonnainfo.ee/

http://loodus.keskkonnainfo.ee/