Pärimus: Verijärv

Võru jaamast 2 km eemal asetseb ilusas orus järv, mille nimi on Verijärv. Vanasti, kui meie maal oli valitsemas nõndanimetatud mõisniku võim. Üleval mäeotsas läheb tee, kust kord oli sõitnud kuri mõisnik tõllaga joobnud peaga ning äkilise kallaku järele kukkunud ta järve. Kuuvalgel ööl kuu peegeldab vette ning annab vankripusi suuruse kujutise. Sellest ajast on vana rahvas järve pühaks pidama, kus puhkab muinaslooline mõisnik oma hobuse ja kullaga värvitud tõllapusiga, mis on näha igal kuuvalgel ööl.
ERA II 244, 598 (1) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Utra t. - Leida Hussar, Võru linna algkooli õpilane < A. Udras, 68 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kollatsioneeris Anne Kaaber, redigeeris Mare Kalda

Verijärv on saanud oma nime pärisorjuse ajast.
Verijärve kaldal oli kelder, kus peksti orje. Kuri parun laskis orje nii peksta, et veri jooksis järve ja järvevesi muutus punaseks.
ERA II 121, 523 (3) < Rõuge khk., Kasaritsa v. - Ludvig Raudsepp < kaasõpilastelt (1936) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda

Kord oli mõisnik sõitnud kutsariga Võrru. Tee viis mööda järvest. Kutsari hing oli selle mõisniku peale saanud täis, sest ta toitis teda halvasti ja raha andis napilt. Parem kerjata kui sellise mehe teener olla. 
Seekord aga mõtles ta teisiti. Pääsu mul pole, igalt poolt saab kätte, peret mul pole. Täna teen nii, et kaon küll mina, aga kaob ka tema.
Kui tõld jõudis järsakule, pööras ta hobused järve suunas ja kihutas oma isandaga otse järve põhja.
Vanarahvas oli hakanud seda järve kutsuma selle õnnetuse tahajärjel Verijärveks. Järv asub Setumaal Meremäe vallas.
EFA I 6, 208 (1) < Räpina khk., Meeksi k. - Kaleph Jõulu < Kaimar Kikas, s. 1973 < vanaisalt (1995) Sisestas Salle Kajak 2010

Allikas:
http://www.folklore.ee/lepp/rapina/?sel_id=2

Vaata lisaks:

Verijärv (Kasaritsa Verijärv)
Kalale.ee KIK